Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-18669
Tsiviilasi
CitySecurity OÜ hagi Citysec Security OÜ vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks
Hagihind
hagi hind 5364,46 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: CitySecurity OÜ (registrikood 11882061; asukoht esindajad Mustamäe tee 6b, 10621 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Silvia Urgas (Advokaadibüroo TGS Baltic; e-post: [email protected]); Kostja: Citysec Security OÜ (registrikood 12390518; asukoht Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: K. T. (Keyline OÜ, e-post: XXX). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Keelata kostjal Citysec Security OÜ-l (registrikood 12390518) tema ärinimes sõnapaari „Citysec Security“ ja sõna „CITYSECURITY“ kasutamine, kohustada kostjat muutma oma põhikirja selliselt, et tema ärinimes ei sisalduks tähist „Citysec Security“ ning keelata kostjal turvateenuste osutamisel tähise „Citysec Security“ kasutamine.
3.Mõista kostjalt Citysec Security OÜ-lt (registrikood 12390518) hageja CitySecurity OÜ (registrikood 11882061) kasuks välja kahju hüvitis 1726 (üks tuhat seitsesada kakskümmend kuus) eurot.
4.Mõista kostjalt Citysec Security OÜ-lt (registrikood 12390518) hageja CitySecurity OÜ (registrikood 11882061) kasuks välja viivis hüvitise summalt 1726 eurolt alates 14.12.2022 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt Citysec Security OÜ-lt (registrikood 12390518) hageja CitySecurity OÜ (registrikood 11882061) kasuks menetluskuludena välja 4396 (neli tuhat kolmsada
üheksakümmend kuus) eurot, millest 700 eurot on kulu riigilõivule ja 3696 eurot on kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt Citysec Security OÜ-lt (registrikood 12390518) hageja CitySecurity OÜ (registrikood 11882061) kasuks välja viivis menetluskuludelt 4396 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus hagiavalduses keelata kostjal oma ärinimes sõnapaari „Citysec Security“ ja sõna „CITYSECURITY“ kasutamine. Hageja palus kohustada kostjat muutma põhikirja selliselt, et tema ärinimes ei sisalduks tähist „Citysec Security“. Hageja palus keelata kostjal turvateenuste osutamine tähise „Citysec Security“ alt. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja hüvitis 1726 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna hüvitiselt summas 1726 eurot alates 14.12.2022 kuni hüvitise tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kaubamärk „CITYSECURITY“. Hageja (registrikood 11882061) tegevusalaks on turvateenused, sh mehitatud valve, tehniline valve, videovalvesüsteemide ja valvekaamerate paigaldus ning hooldus. Hagejale kuulub 11.01.2006 registreeritud kaubamärk „CITYSECURITY“ klassis 45 (turvateenused vara ja isikute kaitseks). Hageja kasutab registreeritud tähist oma majandustegevuses, sh domeeninimes citysecurity.ee.
3.Kostja asutati mitu aastat pärast kaubamärgi registreerimist. Kostja registreeriti äriregistris 11.12.2012 ehk enam kui 6 aastat pärast hageja kaubamärgi registreerimist. Kostja osutab sarnaselt hagejaga turvateenuseid. Kostja kodulehe (citysec.ee ja alamdomeeni security.citysec.ee) järgi on kostja pakutavateks teenusteks turvakonsultatsioon, vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse, mehitatud valve, tehniline valve, tehnilise valve täisteenus jt valve- ja turvateenused. Hageja osutab vallas- või kinnisvara valvet ja kaitset ja korra tagamist üritustel või valveobjektil. Seega on kostja osutatavad teenused (mh valve- ja turvateenused) identsed teenustega, mille osas on hagejal registreeritud varasem kaubamärk „CITYSECURITY“.
4.Turvateenuseid osutades kasutab kostja hagejale kuuluvat tähist. Kostja kasutatav tähis „Citysec Security“ on äärmiselt sarnane hageja kaubamärgiga „CITYSECURITY“, sh kattuvad
kõik tähises kasutatavad tähed hageja registreeritud kaubamärgiga, mistõttu ei ole tähis eristusvõimeline hageja kaubamärgist. Hageja ei ole andnud kostjale luba selliste tähiste ja hageja registreeritud kaubamärgi kasutamiseks.
5.Kolmandad isikud on korduvalt hagejat ja kostjat segamini ajanud. Oht, et keegi ajab hagejat ja kostjat segamini, ei ole üksnes teoreetiline, sest see on juba praktikas mitu korda esinenud. X OÜ pöördus seonduvalt valveobjektiga kostja poole 09.04.2020, kostja pöördus omakorda hageja poole küsimusega, kas pöördumine on seoses hageja objektiga. X OÜ pöördus ekslikult hageja poole 12.11.2021, 15.11.2021 ning 29.12.2021 seoses valveteenuse läbiviimisega ning valveteenuse lepingu lõpetamisega, kuigi oli soovinud eelduslikult pöörduda kostja poole. X AS saatis 27.07.2021 hageja üldisele e-posti aadressile mittekomplektse seadme tagastamise tõttu arve, mis oli mõeldud saatmiseks kostjale.
6.Lapsevanem pöördus 05.05.2022 hageja poole pretensiooniga seonduvalt Kiili Maxima turvamehega. Tegemist oli pretensiooniga, mis oli tegelikult mõeldud esitamiseks kostjale. Isik pöördus 18.07.2022 pretensiooniga nii hageja kui ka kostja poole, kuna ei suutnud kahte ühingut eristada. X AS ajas 22.07.2022 hageja ja kostja segamini; mille tulemusena nõuti hagejalt arveldamist ebasoodsamatel tingimustel kui hageja poolt sõlmitud lepingutes. Hageja pidi arvete kokkulepitud tingimustel maksmiseks suhtlema täiendavalt X AS-ga ja selgitama, et tegu ei ole sama ühinguga. X AS pöördus 29.08.2022 hageja poole, paludes arve maksmist, mis oli väljastatud kostjale. Analoogilisi juhtumeid on veel, sageli pöördutakse hageja poole telefoni teel.
7.Hageja pöördus kostja poole nõudekirjaga 13.09.2021, millele kostja ei vastanud. Hageja pöördus kostja poole uuesti nõudekirjaga 14.09.2022, millele kostja vastas 22.09.2022. Hageja vastas kostjale omakorda 28.09.2022, tehes kostjale mh kompromissiettepaneku, et kostja muudaks oma ärinime Citysec turvateenused OÜ-ks ning kasutaks edaspidiselt tähist „Citysec turvateenused“. Kostja ei ole hageja ettepanekule vastanud.
8.Kostja kasutab oma äritegevuses hagejale kuuluvat kaubamärgiga kaitstud tähist ja seetõttu pole kaks ühingut omavahel eristatavad. Hagejale kuulub kaubamärk „CITYSECURITY“ klassis
45.Kostja ärinimi on Citysec Security ja kostja kasutab oma teenuste osutamisel mh tähist „CITYSEC SECURITY“. Kostja kasutatavad tähised ei ole eristatavad hageja registreeritud ning õiguskaitse saanud varasemast kaubamärgist. Samuti on tähis „CITYSEC SECURITY“ ning ärinimena kasutatav „Citysec Security“ igale mõistlikule isikule äärmiselt sarnane hageja registreeritud kaubamärgiga „CITYSECURITY“, kuivõrd liide „-sec“ kostja tähistes viitab ingliskeelsele sõnale „security“. Samuti kattuvad hageja ja kostja poolt osutatavad teenused. Seega loevad tarbijad ning muud kolmandad isikud tähist „Citysec Security“ hagejal kuuluva kaubamärgina „CITYSECURITY“.
9.Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb tähiste seotust eeldada, kui avalikkus ei suuda neid eristada. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel arvesse võtta kõiki asjakohaseid faktoreid, sh visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust ning nimetatud hinnang peab tuginema üldisele, tarbijal tekkivale kujutluspildile, arvestades eriti võrreldavate kaubamärkide eristusvõimelisi ja domineerivaid komponente. Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et vastandatud kaubamärkide vaheline seos tuleb lugeda tuvastatuks, kui asjaomane avalikkus arvab või võib arvata, et varasema kaubamärgi all turustatavad kaubad või teenused ning hilisema kaubamärgi all turustatavad kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Segiajamist on hageja põhistanud.
10.Kostja ja hageja osutavad mõlemad turvateenuseid. Kostja kodulehelt saadava info põhjal osutab kostja turvakonsultatsioone, vallas- ja kinnisvara valve ja kaitset, mehitatud valvet, tehnilist valvet, tehnilise valve täisteenust jt valve- ja turvateenuseid. Turvateenuste osutamise
faktile viitavad klientide kirjad, kus kliendid pöörduvad hageja poole seoses küsimustega kostja valveobjektide kohta. Hageja osutab vallas- või kinnisvara valvet ja kaitset ning korra tagamist üritustel või valveobjektil (edaspidi üldiselt turvateenused). Seega osutavad hageja ja kostja identseid ja samaliigilisi teenuseid. Hagejale kuuluv kaubamärk „CITYSECURITY“ on registreeritud klassis 45, s.o „turvateenused vara ja isikute kaitseks“.
11.Hageja viitas ÄS § 12 lõikele 3. Kostja kasutab oma ärinimes kaubamärgina kaitstavat tähist. Kaubamärgi „CITYSECURITY“ omanik on hageja ja hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut kaubamärgi kasutamiseks. Hageja viitas KaMS § 14 lg 1 punktile 2. Seega rikub kostja ÄS § 12 lg-t 3. 2.6. Kahe ärinime sarnasus ei eelda, et need oleksid identselt kirja pandud. Kostja ärinimes puudub peale sõnade „Citysec Security“ eristusvõimeline osa, kuna äriühingu vorm (OÜ) ei ole eristusvõimeline.
12.Kostja avaldab eksitavat reklaami. Kostja ärinimel Citysec Security on ka reklaamifunktsioon RekS § 2 lg 1 p 3 mõistes, sarnaselt hageja ärinimele CitySecurity. Hageja viitas RekS § 4 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 5.
13.Hageja nõuab kostjalt tema ärinime muutmist selliselt, et nimes ei sisalduks hageja kaubamärk „CITYSECURITY“ ega tähis „CITYSEC SECURITY“. Hageja viitas ÄS § 11 lõikele 2. Hageja hinnangul ei ole kostja ärinimi Citysec Security OÜ selgesti eristatav hageja ärinimest CitySecurity OÜ. See teeb kolmandatele isikutele hageja ja kostja eristamise keeruliseks, mida ilmestavad hästi ka tarbijate ja koostööpartnerite vastavad eksimused. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava tegevuse lõpetamist. Alternatiivselt tuleb kostja ärinime kasutamise õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p-st 7, kuna kostja rikub ÄS § 11 lõiget 3 ja ÄS § 15 lõiget 1, lisaks RekS § 4 lõiget 1.
14.Hageja nõuab kostja ärinimest sõna „Citysec Security“ eemaldamist. Kuna ÄS § 139 lg 1 p 1 alusel on osaühingu nimi märgitud põhikirjas, on selleks vajalik põhikirja muutmine. Kohtupraktika järgi on paralleelselt äriregistri pidajal võimalik ÄS § 59 lg 5 järgi määrata kostjale tähtaeg põhikirja muutmiseks ja ärinime muutmiseks selliselt, et see ei sisaldaks kindlaid sõnu ehk käesoleval juhul sõnapaari „Citysec Security“. Põhikirja ja ärinime muutmata jätmisel on võimalik kostja sundlõpetamine (TsÜS § 40 lg 1 p-d 3 ja 4).
15.Kaubamärgiomanikul on õigus keelata sarnase tähise kasutamist sarnase teenuse puhul. Hageja viitas KaMS § 14 lg 1 punktile 2. Turvateenuste osutamisega hageja kaubamärgiga sarnase tähise alt tekitab hageja kostjale kahju. Hageja kaubamärk on seotud hageja pakutavate teenustega ning nende kvaliteediga, mida võib kostja oma tegevusega kahjustada. Klientide pöördumistest on näha, et hagejat ja kostjat on korduvalt segamini aetud negatiivses võtmes – näiteks on pöördutud pretensiooniga hageja poole, kuigi tegelik soov oli pöörduda hoopis kostja poole. Sellised olukorrad kahjustavad hageja mainet kolmandate isikute ja koostööpartnerite ees ja tekitavad hagejale tarbetut ajakulu.
16.Hagejal on õigus nõuda kostjalt rikkumise lõpetamist. Arvestades, et hageja ja kostja osutavad mõlemad turvateenuseid ja hagis eelnevalt toodud põhjustel on kostja kasutatav tähis hageja kaubamärgiga äärmiselt sarnane, on hagejal õigus keelata KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel kostjal turvateenuste osutamist hageja kaubamärgiga kaitstud sarnase tähise alt. Hagis toodud asjaolude pinnalt on selline tegevus ka kestev. Järelikult on hagejal õigus nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava tegevuse lõpetamist.
17.Hagejal on kohtueelsele õigusabiteenustele kulunud 1726 eurot. Hageja esitas 14.09.2022 kostjale nõudekirja. Nõudekirja koostamiseks kulus hageja esindajatel kokku 7,6 tundi keskmise tunnihinnaga 158,42 eurot, s.o kokku 1204 eurot. Kostja saatis hageja nõudekirjale 21.09.2022 vastuse, kus keeldus nõude täitmisest ja kompromissi sõlmimisest. Hageja vastas kostja vastuskirjale 28.09.2022 ja esitas omapoolse kompromissiettepaneku. Vastuse ja sellest
tulenevate järeltegevuste peale (meeldetuletused, suhtlus kliendi ja vastaspoolega, ülevaate koostamine kliendile) kulus hageja esindajatel kokku 2,9 tundi keskmise tunnihinnaga 180 eurot, s.o kokku 522 eurot. Seega on hagejal kohtueelsele õigusabile kulunud kokku 1726 eurot (ilma käibemaksuta), mille eest on advokaadibüroo TGS Baltic AS esitanud hagejale 31.10.2022 arve nr 223183. Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3 ja VÕS § 115 lõikele 1. Hageja nõuab kahjuhüvitiselt 1726 eurot viivise tasumist alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kõigist hageja tõenditest nähtub kaubamärgi CitySecurity kasutamine seonduvalt turvateenuste osutamisega nii suhtluses klientide kui politseiga, kelle teavitamine mehitatud valve alla võetud objektidest on turvaettevõtjale kohustuslik (TurvaS § 15 p 1). Mh on kaubamärgi kasutamine turvateenuse osutamisel nii turvatöötjate vormiriietusel, töötõenditel, visiitkaartidel, blanketil, autodel ja objektidele paigaldatud kleebistel tõendatud 30.04.2010 allkirjastatud teavituses politseile. Eelnevad on vaid mõned näited selle kohta, kuidas nii kaubamärgi registreerimisele järgneva 5 aasta jooksul 11.01.2006 kuni11.01.2011 kui ka hilisemalt on kaubamärki kasutatud turvateenuste osutamisel nii hageja kui ka varasemalt CityHaldus OÜ poolt. Samuti on ebaõige kostja väide, justkui hageja majandustegevus oleks alanud alles 2018. aastal. Hageja 2010. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt oli hageja kasum nt 2010. aastal 83 666 krooni ning hageja on tegutsenud kõigil järgnevatel aastatel.
19.Hageja ei ole nõustunud, et kostja kaubamärki kasutab, kostjal puudub kaubamärgi kasutamise õigus. Kostja väidab, et hagejal puudub alus kostja vastu hagi esitamiseks tulenevalt KaMS § 16 lg-st 2. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks olnud kostja kasutamisest teadlik või oleks sellega nõustunud. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, kuidas aetakse hageja ja kostja omavahel segamini. Hageja saatis esimese nõudekirja kostjale juba 13.09.2021 ega ole kordagi alates tähise kasutamisest teadlikuks saamist aprillis 2020 nõustunud tähise kasutamisega. Seega ei ole kostja viide KaMS § 16 lg-le 2 asjakohane.
20.Samuti ei ole hagi lahendamisel asjakohased viited kolmandale isikule CITYSEC AS-le. CITYSEC AS-l puudub turvateenuste valdkonnas registreeritud kaubamärk, mistõttu ei saa CITYSEC AS anda kostjale luba kaubamärgi kasutamiseks turvateenuste osutamisel. CITYSEC AS hilisem kaubamärk CITYSEC on registreeritud 10.03.2010 klassis 35 „Relvade, laskemoona, eri- ning spordivahendite jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele)“, mis ei seondu kostja tegevusega turvateenuste osutamisel. Lisaks ei välista hageja nõude esitamist asjaolu, et äriregistri pidaja on kostja ärinime registreerinud. Kokkuvõtlikult ei ole hageja nõustunud kaubamärgi kasutamisega kostja poolt ning sellist õigust ei saa kostjale anda CITYSEC AS ega äriregistri pidaja.
21.Hageja kaubamärki on kasutatud 5 aasta jooksul alates selle registreerimisest ja vastupidine on kostja ebaõige väide. Hageja on esitanud tõendid kaubamärgi kasutamise kohta turvateenuste osutamisel perioodil 11.01.2006-11.01.2011 nii kaubamärgi algse omaniku CityHaldus OÜ kui hageja poolt. Samuti on kaubamärki turvateenuste osutamisel kasutatud hilisemalt, sh tänaseni. Seega on kostja vastuväide alusetu.
22.Tähiste sarnasus ei piirdu ainult e-posti aadresside sarnasusega. Kostja kasutab lisaks e-posti aadressile tähist turvateenuse osutamisel, sh ärinimes ja kodulehel, mis on korduvalt põhjustanud selle, et kolmandad isikud ei erista hageja ja kostja tegevust. Hagejale on korduvalt kostjaga seonduvaid pöördumisi tehtud telefoni teel. Tähise kasutamine kostja poolt on lubamatu KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel.
23.Kostja on hagejast teadlik, kuid jätkab tähise kasutamist. Hilisemalt pidi kostja olema hagejast teadlik 13.01.2021, mil hageja saatis kostjale nõudekirja. Sellest hoolimata ei ole kostja tänaseni hageja kaubamärgiõiguse rikkumist lõpetanud.
24.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja väitel on tal õigus kasutada sõna CITYSEC. Nimetatud asjaolu ei oma tähtsust, kuna hageja ei heida kostjale ette märgi „CITYSEC“, vaid hageja kaubamärgiga „CITYSECURITY“ sarnase märgi „CITYSEC SECURITY“ kasutamist. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et tal oleks õigus AS CITYSEC loal tähise CITYSEC kasutamiseks.
25.Kostja väidab, et AS CITYSEC kuulub kostjale, kuid see ei ole tõene väide. Tegu ei ole kostja tütarühinguga, vaid AS CITYSEC aktsionärideks on E. R., E. L. ja J. M.. Ebaõiged on kostja väited, et hageja kaubamärki on asutud kasutama alles 2018. aastal. Hageja on tõendanud, et kaubamärk on registreeritud 11.01.2006 ning seda on kasutatud pidevalt alates 2006. aastast, enne hagejat CityHaldus OÜ poolt.
26.Kliendid ajavad hageja ja kostja omavahel sassi. Ebaõiged on väited, et hageja soovib kostja hagemise kaudu saavutada ärilist edu. Eksitavalt sarnase tähise kasutamine on hageja jaoks tegelikuks ja pidevaks probleemiks. Hageja esitas täiendava tõendina selle kohta, et kliendid ajavad kostjat ja hagejat sassi, 15.06.2023 telefonikõne kostja kliendi tehnikuga, kes helistas seoses kostja pakutud valveteenusega hagejale. Kliendile tuli üllatusena, et hageja ja kostja puhul on tegemist erinevate ühingutega. Sarnaseid juhtumeid on korduvalt ette tulnud varasemalt
27.Kostja koduleht on ülimalt sarnane hageja kodulehe kujundusega. Mõlema kodulehe kujunduses kasutatakse sinist ja kollast värvi. Koosmõjus tähiste sarnasusega (CITYSEC SECURITY vs CITYSECURITY) ning sellega, et tegutsetakse samas valdkonnas (turva- ja valveteenused), on klientidel hageja ja kostja eristamine veelgi keerulisem, mis viitab sellele, et kostja tegevus hagejaga ülimalt sarnase tähise kasutamisel on teadlik. Lisaks kuvatakse Bing otsingumootori kasutajatele otsingu „Citysecurity“ vastena hoopis kostja kasutatav koduleht citysec.ee, mis täiendavalt raskendab hageja ja kostja eristamist.
28.Kostja on jätkanud hageja õiguste rikkumist hoolimata sellele tähelepanu juhtimisele. Hageja on kahel korral kohtueelselt juhtinud kostja tähelepanu tähiste sarnasusele ning üritanud olukorda lahendada kohtuväliselt. Kostja ei ole hagejale kas vastanud või on keeldunud kokkuleppe sõlmimisest. Kostja ei ole seega hageja suhtes käitunud heauskselt ning on hageja õigusi rikkunud teadlikult.
29.Kostja kasutatavad tähised ei ole eristatavad hageja registreeritud ning õiguskaitse saanud varasemast kaubamärgist. Samuti on tähis „CITYSEC SECURITY“ ning ärinimena kasutatav „Citysec Security“ igale mõistlikule isikule äärmiselt sarnane hageja registreeritud kaubamärgiga „CITYSECURITY“, kuivõrd liide „-sec“ kostja tähistes viitabki ingliskeelsele sõnale „security“. Samuti kattuvad hageja ja kostja osutatavad teenused. Seega loevad tarbijad ning muud kolmandad isikud tähist „Citysec Security“ hagejale kuuluva kaubamärgina „CITYSECURITY“. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ärinime muutmist ja hagejal on õigus nõuda tähise kasutamise keelamist. Hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.
30.Hagejale on kostja kompromissiettepaneku p-d 3.-3.2 üldjoontes vastuvõetavad, kuid kostja kompromissiettepanek on täielikult jätnud käsitlemata hageja esitatud nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Hageja pakkus kostjale kompromissina, et kostja osanikud võtavad vastu otsuse muuta ärinime ja põhikirja. Vastuvõetavate otsuste kohaselt muudetakse senine ärinimi ja uus ärinimi on Citysec Turvateenused OÜ või Citysec Turvateenistus OÜ. Kostja hoidub turvateenuste osutamisest tähise “Citysec Security“ tähise alt, kostja muudab enda domeeni nime ja sellega kaasnevalt e-postiaadressi ning kostja loobub domeeni security.citysec.ee kasutamisest. Kostja hüvitab hagejale osaliselt kohtueelsed ja kohtus kantud menetluskulud kogusummas 3000 eurot.
31.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud ilma käibemaksuta summas 4396 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS osutatud õigusabi eest käibemaksuta summas 3696 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140, 180 ja 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on hageja lepingulisel esindajal kulunud 21,2 töötundi ning keskmine tunnitasu on 174,34 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti on hageja menetluskuluks riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 700 eurot. Kostja vastuväited
32.Kostja vaidles hagile vastu. Juba 1990.-ndate alguses oli asutatud ettevõte nimega CITYSEC AS. See ettevõte tegutses varasemalt samuti valve- ja turvateenuste osutamisega. Nimevalik põhines inglisekeelsel sõnapaaril „city security“. Kaubamärk CITYSEC oli varasemalt registreeritud turvateenuste valdkonnas.
33.Ettevõte CITYSEC AS tegutseb tänaseni ning on domeeni www.citysec.ee omanik. Antud domeen on olnud CITYSEC AS omandis ühtlasi enne seda, kui hageja on üldse asutatud/registreeritud. Kostja on asutatud 2012 ning registripidaja ei teinud kostjale nimevalikul takistust. Kostja ei olnud hagejast teadlik. Kostja ei ole hageja konkurendiks ning poolte tegevusalad ei kattu.
34.Kostja kogu põhitegevuse moodustab mehitatud valveteenuse pakkumine. Hageja on oma kodulehe põhjal teenindusettevõte, mis teostab elektri- ja nõrkvoolu paigaldise hooldus ja ehitustöid. Faktiliselt alustas hageja tegevust 2018. aastal ja selleks ajaks oli kostja tegutsenud juba 6 aastat. See nähtub hageja kodulehelt ja avalikest ettevõtluse andmetest, mis näitavad majandustegevuse faktilise alguse ajaks 2018. aasta lõppu. Hagejal puudub õigus esitada kostja vastu nõuet.
35.Kostja viitas KaMS §-le 16 ja §-le 17. Esinevad alused kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks. Puuduva majandustegevuse tõttu ei saanud hageja kaubamärki kasutada kuni 2018. aastani. Alates 2018. aastast ei ole hageja kostjaga samal tegevusalal tegutsemiseks kaubamärki kasutanud. Hageja väidab paljasõnaliselt, et tegutseb turvateenuse osutajana.
36.Kuna hageja ei saanud majandustegevuse puudumise tõttu kaubamärki kasutada kuni 2018. aastani ega peale seda, esinevad alused kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks. KaMS § 16 lg 22 alusel on tõendamiskoormis hagejal. Hageja peab tõendama kaubamärgi faktilist kasutamist. Hageja viidatud ekslike pöördumiste korral on tegu olukorraga, kus aetakse segamini e-posti aadress.
37.Poolte majandustegevus on erinev ja veebilehed on erinevad. Kostja veebileht on https://security.citysec.ee. Faktiliselt kasutab kostja registreerimata kaubamärki „Citysec turvateenused“. Ainuüksi e-posti aadressi sarnasus ei ole aluseks hagi rahuldamisel.
38.30.03.2023 seisukohas leidis kostja, et hageja tõendid tõendavad kostja väidet, et hageja ei ole kaubamärki kasutanud. Hageja esitatud tõendid kaubamärgi kasutamisest on eranditult kõik vanemad kui kümme aastat. Tõenditest ei ole tuvastatav kaubamärgi faktiline kasutamine. Kaubamärgi kasutamine tähendab selle kasutamist teenuste pakkumisel ja osutamisel. Hageja tõendid tõendavad kaubamärgile sarnase logo kasutamist ettevõtte sisedokumentatsioonis ja suhtluses riiklike institutsioonidega ehk mitte teenuste osutamisel. Kodulehe väljavõtte on hageja teinud kohtumenetluse ajal, mis on eksitav ja lubamatu tõend. Kostja esitas väljavõtte hageja kodulehest ajal, mil hageja esitas kohtueelse nõudekirja ning siis oli koduleht erinev.
39.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Kostja on asutatud 2012.
aastal. Kostja omandisse kuulub ka ettevõte CITYSEC AS, mis on asutatud 22.09.1992. Kostja omanduses olev CITYSEC AS omab domeeni www.citysec.ee. Kostja põhitegevuseks on mehitatud valveteenuse osutamine. Kostjal on õigus kasutada kaubamärgi kujutismärki sõnalise osaga CITYSEC alates 03.02.1993, mis on registreeritud kostja omandis oleva CITYSEC AS nimele. Kostja ärinimi Citysec Security OÜ on iseseisev ärinimi ja seda ei saa lugeda kui lühendit teistest sõnadest.
40.Hageja on asutatud 27.01.2010. Hagejale kuuluv ettevõte CityHaldus OÜ esitas taotluse kaitsta kaubamärgi sõnamärki CITYSECURITY 08.12.2004. Hageja alustas kaubamärgi CITYSECURITY kasutamist 2018. aastal. Hagejal puudub õigus nõuda, et kostja ei kasutaks sõnapaari „Citysec Security“, sest sõna CITYSEC on kaubamärgina kaitstud.
41.Kostja ärinimi Citysec Security ei ole seoses ja seda ei ole võimalik seostada sõnaga CITYSECURITY. Seosed on otsitud. Hageja teadlikuks valikuks oli registreerida kostjaga sarnane kaubamärk 2004. aastal ja alustada selle alt tegevust 2018. aastal. Hageja on kohtumenetluse ajal muutnud oma veebilehe väljanägemist selleks, et esitada kohtule tõendeid, mis peaksid aitama tal tõendada, et hageja tegutseb turvateenuse alal. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud. Kohtuotsuse põhjendused
42.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
43.Pooled ei vaidle pooled selle üle, et hagejale kuulub alates 11.01.2006 klassis 45 registreeritud kaubamärgist CITYSECURITY tulenevad kaubamärgiomaniku õigused. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja registreeriti äriühinguna 11.12.2012 ning kostja osutab turvateenuseid.
44.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleks keelata sõnade „citysec security“ ja „citysecurity“ kasutamine, sealhulgas turvateenuste osutamine tähise „citysec security“ alt, kas kostjat tuleks kohustada põhikirja muutma ning kas kostjalt tuleks välja mõista kohtueelsetest õigusabikuludest tulenev kahjuhüvitis.
45.Hageja leidis, et tema tegevusalaks on turvateenused ning hageja kasutab registreeritud kaubamärki oma majandustegevuses. Kostja osutab oma kodulehe andmete alusel samu teenuseid, milliste osas on hageja kaubamärk registreeritud. Kostja kasutatav tähis „citysec security“ on äärmiselt sarnane hageja registreeritud kaubamärgiga ning tegu ei ole eristusvõimelise tähisega. Kolmandad isikud on korduvalt hageja ja kostja segamini ajanud. Kostja ärinimi on „Citysec Security“ ning kostja kasutab sama tähist identsete ja samaliigiliste teenuste osutamisel. Hageja on saatnud kostjale kohtueelseid nõudekirju, millega seoses on hageja kandnud kulusid.
46.Kostja leidis, et enne hageja kaubamärgi registreerimist tegutses ettevõte CitySec AS, mis tegutseb tänaseni ja on domeeni www.citysec.ee omanik. Kostja registreeriti 2012, registripidaja ei teinud kostjale nime valikul takistusi ja kostja ei olnud hagejast teadlik. Hageja alustas tegevust faktiliselt alles 2018. aastal ja selleks ajaks oli kostja tegutsenud juba 6 aastat. Esinevad alused kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks ja vastupidise tõendamiskoormus lasub hagejal.
47.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas 08.12.2004 taotluse registreerida sõnaline kaubamärk CITYSECURITY ning kaubamärk registreeriti klassis 45 turvateenustele vara ja isikute kaitseks (toimiku lk 6). Seega kuuluvad hagejale kaubamärgiomaniku õigused sõnalisele kaubamärgile CITYSECURITY turvateenuste valdkonnas.
48.KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga.
49.Kohtu hinnangul on hageja põhistanud ja tõendanud oma nõuet kostja vastu tulenevalt sellest, et kostja on rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta kasutab tähist „citysec security“ ja sõna „citysecurity“. Kostja kasutatav tähis on äravahetamiseni sarnane hagejale kuuluva kaubamärgiga. Hageja sõnaline kaubamärk koosneb kokku kirjutatult kahest inglisekeelsest sõnast „city“ ja „security“. Nendel sõnadel ei ole eesti keeles ega kokku kirjutatuna eraldiseisvat tähendust. Kostja kasutatud tähis „citysec“ koosneb täielikult samadest tähtedest, millistest koosneb hageja kaubamärk. Ära on jäänud vaid sõna lõpp. Lisaks kasutab kostja tähist „citysec security“, mille osadeks on samuti hageja kaitstud kaubamärgi osad „city“ ja „security“.
50.Kostja kasutab veebilehte security.citysec.ee ning pakub teenustena turvakonsultatsiooni, vallas- ja kinnisvara valvet ja kaitset, mehitatud valvet ja tehnilist valvet, samuti isikukaitse teenust (toimiku lk 7-9). Kostja veebilehe väljavõttelt nähtub, et kostja osutab valveteenust (toimiku lk 101-102). Bing otsingumootor kuvab märksõna „citysecurity“ vasteks kostja veebilehe (toimiku lk 103). Eeltoodust lähtuvalt kasutab kostja hageja kaubamärgiga äravahetamiseni sarnast tähist nende teenuste osutamiseks, milliste osas on kaubamärk kaitstud. Kostjal puudub hageja luba kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähise kasutamiseks.
51.Hageja esitas kohtule mitmed talle saadetud e-kirjad (toimiku lk 10-19), kus e-kirjade saatjad soovisid pöörduda kostja poole seoses viimase osutatud turvateenustega, kuid saatsid ekslikult pöördumised hagejale. E-kirjad ja pöördumised on saadetud aastatel 2020 kuni 2022. 2023. aastal tegi üks kostja kliendi tehnik ekslikult telefonikõne hagejale seoses kostja teenusega (kättesaadav kohtute infosüsteemis). Eeltoodud tõenditest nähtub, et kuna kostja kasutab identsete teenuste osutamiseks hageja kaitstud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnast tähist, rikub kostja hageja kaubamärgiomaniku õigusi. Õiguste rikkumist välistavaid asjaolusid ei ole kostjale esile toonud ega tõendanud.
52.Lisaks eeltoodule ei vaidle pooled selle üle, et kostja kasutab ärinime „Citysec Security“, mis on samuti äravahetamiseni sarnane hageja registreeritud kaubamärgiga. ÄS § 12 lg 1 näeb ette, et ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. ÄS § 12 lg 3 sätestab, et ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.
53.Kostja tegutseb tegevusalal, mille suhtes kaubamärk on kaitstud ning tal puudus ärinime registreerimisel hageja nõusolek. Kostja ei ole selgitanud, millest tulenes tema õigus kasutada ärinime, mis sisaldab hageja kaitstud kaubamärki. Ekslik on kostja menetluses esitatud väide, et kuna registripidaja ei takistanud ärinime registreerimist, ei ole hageja nõue põhjendatud.
54.KaMS § 57 lg 1 p 1 näeb ette, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu, õigusrikkumise
lõpetamiseks. Kuna kostja on rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi, on hagejal õigus nõuda kostjalt enda õiguste lõpetamist.
55.Ekslik on kostja väide, et kuna registreeritud on ka kaubamärk „Citysec“, ei saa hageja kostja vastu nõuet esitada. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS CitySec esitas 15.05.2008 taotluse registreerida klassis 35 relvade, laskemoona, eri- ning spordivahendite jae- ja hulgimüügiteenustele kujutisliku kaubamärgi CITYSEC (toimiku lk 60). Kohus nõustub hageja väidetega, et kuna kaubamärk „CitySec“ ei ole registreeritud turvateenuste valdkonnas, ei oma selle registreerimine käesolevas asjas tähtsust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal oleks olnud ärinime registreerimisel ja enda tähise kasutamisel kaubamärgi „Citysec“ omaniku nõusolek. Kostja väited, milliste kohaselt on tema ettevõte selle ettevõtte omanik, kellele kuulub kaubamärk „Citysec“, on jäänud paljasõnalisteks. Hageja esitatud äriregistri väljavõttest AS CitySecurity kohta (toimiku lk 98-100) nähtub, et antud ettevõtte aktsionärideks on E. R., E. L. ja J. M., mitte kostja.
56.Eeltoodust lähtudes on menetluses asjakohatud kostja viited KaMS § 16 lõikele 2. KaMS § 16 lg 2 sätestab, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. KaMS § 16 lg 22 näeb ette, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema registreeritud kaubamärgi kasutamist ulatuses, milles tal puudub õigus nõuda hilisema kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist vastavalt KaMS § 52 lõikele 4 või lõikele 6 või hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi puhul selle kaubamärgi kehtetuks tunnistamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 60 lõikele 1, 3 või 4, artikli 61 lõikele 1 või 2 või artikli 64 lõikele 2 või 3. Viidatud sätted ei ole asjakohased, sest kostjale ei kuulu ühtegi hilisemat kaubamärki.
57.KaMS § 17 lg 1 järgi on kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kostja on ekslikult leidnud, et kui tema väiteil ei ole hageja koheselt pärast registreerimist või vahetult enne hagi esitamist piisavalt oma kaubamärki kasutanud, välistab see hageja nõude rahuldamise kostja vastu ning kaubamärgi kasutamist peab tõendama hageja. Seesuguseid eeldusi ega tõendamise koormuse vabanemist seadus ette ei näe.
58.Kostja ei ole ühegi hilisema kaubamärgi omanik. KaMS § 59 lg 1 sätestab, et isik, kelle vastu Eestis õiguskaitset omava kaubamärgi omanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi, võib vaidlustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse vastuhagis. Kohus selgitas kostjale 24.04.2023 pöördumises (toimiku lk 89-90), et kui kostja soovib tugineda KaMS §-le 17, tuleb kostjal esitada nõuetekohane vastunõue KaMS § 53 lg 1 p 3 ja § 59 lg 1 alusel. Kohus selgitas, et kostja ei saa piirduda vastuväitega, vaid tal tuleb esitada vastuhagi, tasuda sellelt riigilõiv ning kostjal tuleb väiteid tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele kostja vastuhagi ei esitanud ega tõendanud ka oma väiteid.
59.Vastates poolte seisukohtadele leiab kohus, et sisuliselt on kostja väited kaubamärgi mittekasutamise kohta tõendamata ning kohut eksitavad. Hageja esitas kohtule oma 2010. aasta majandusaasta aruande (toimiku lk 61 pöördel – 69), mille järgi oli antud aastal ettevõtte kasum 83 666 krooni ja ettevõte oli jätkuvalt tegutsev. Hageja tegutsemist turvateenuste valdkonnas tõendavad 2010. aastal ja 2011. aastal politseile saadetud kirjad (toimiku lk 69 pöördel – 77). Hagejale on viidatud Eesti Turvaettevõtete Liidu kodulehel (toimiku lk 77 pöördel). Seega on hageja tõendanud turvateenuste valdkonnas tegutsemist ja kaubamärgi kasutamist.
60.Täiendavalt esitas hageja kohtule väljavõtted oma kodulehelt (toimiku lk 78 pöördel - 81)
tehnilise valve ja mehitatud valve teenuse osutamise kohta. Kohus osundab, et kostja koduleht on sarnane hageja veebilehega. Kostja esitas kohtule väidetavalt hageja veebilehe kuvatõmmise ajast, mil hageja esitas kostjale nõudekirja (toimiku lk 85-87). Kostja väitis, et kuna hageja koduleht on muutunud, on hageja esitanud kohtule eksitava tõendi.
61.Kohus leiab, et aja jooksul hageja kodulehe muutumine ei muuda tõendit eksitavaks. Ka kostja esitatud veebilehe väljavõtte järgi osutab hageja mehitatud valve ja tehnilise valve teenust. Kostja esitatud tõendist ei ole võimalik järeldada, millal on tegelikult kuvatõmmis tehtud. Fail on loodud kostja lepingulise esindaja poolt, mistõttu ei saa kohus tuvastada, kas tegu on õige väljavõttega hageja kodulehelt või mitte. Vaatamata sellele on ka kostja esitatud tõendis viidatud hageja registreeritud kaubamärgile CitySecurity. Eksitav on kostja väide, et tema esitatud kodulehe väljavõtte järgi alustas hageja turvateenuse osutamisega 2018. aastal. Seesugust väidet ei ole hageja veebilehel avaldatud. Hageja veebilehel on hoopis märge, et 2018. aasta lõpust alates tegutseb hageja aktiivselt ka elektri- ja nõrkvoolu paigaldiste hooldustööde osas. Veebilehe osal, milles on loetletud kõik hageja teenused, on eraldi välja toodud mehitatud valve ja tehnilise valve teenus. Seega kokkuvõttes ei ole kostja esitanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta hagi rahuldamata.
62.VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lisaks sätestab ÄS § 15 lg 1, et ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta äriseadustiku nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. See ei välista ärinime kaitset hagilises korras.
63.Kohus leiab, et hageja nõuded seoses tema kaubamärgi kasutamisega kuuluvad rahuldamisele. Kostjal tuleb keelata tema ärinimes sõnapaari „Citysec Security“ ja sõna „CITYSECURITY“ kasutamine. Kostjat tuleb kohustada muutma oma põhikirja selliselt, et tema ärinimes ei sisalduks tähist „Citysec Security“. Kostjal tuleb keelata turvateenuste osutamine tähise „Citysec Security“ kasutamisel.
64.Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista rahalise hüvitise seoses kohtueelsete õigusabikuludega. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
65.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 13.09.2021 pretensiooni (toimiku lk 20-21), milles palus lõpetada tähise CITYSEC kasutamine. 14.09.2022 saatis hageja kostjale uue nõudekirja (toimiku lk 22-24). Kostja vastas teisele nõudekirjale (toimiku lk 25-26) ning leidis, et ei pea hagejat enda konkurendiks. Hageja kostja väidetega ei nõustunud (toimiku lk 27-28). Hageja esitas kohtule õigusabi arve summas 1726 eurot ilma käibemaksuta (toimiku lk 29) materjalide analüüsi, nõudekirja koostamisega ning muu eeltooduga seonduva õigusabi kohta.
66.Kostja hageja õigusabikulude nõude arvestusele ja selle suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kuna hageja nõue kuulus rahuldamisele ning kostja ei soovinud vaidlust lahendada kohtuväliselt, kuulub hageja kahju nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis
1726 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis hüvitise summalt 1726 eurolt alates 14.12.2022 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
67.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
68.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud ilma käibemaksuta summas 4396 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS osutatud õigusabi eest käibemaksuta summas 3696 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, 180 eurot ja 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja lepingulisel esindajal kulunud 21,2 töötundi ning keskmine tunnitasu on 174,34 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti on hageja menetluskuluks riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 700 eurot.
69.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja kulud õigusabile on mõistlikud ning on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Hageja kulud on osaliselt olnud tingitud vajadusest vastata kostja alusetutele vastuväidetele. Hagejat on menetluses esindanud vandeadvokaat, kelle tunnitasu on samuti kooskõlas vaidluse keerukusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 4396 eurot, millest 700 eurot on kulu riigilõivule ja 3696 eurot on kulu õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 4396 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.