Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu 1(3)

2-23-11675 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused: Hageja esitas 16.08.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja P OÜ sõlmisid krediidikonto lepingu nr KK3756854. Lepingus lepiti kokku intressi määras s.o 40,44% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 49%. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet. Kostja ei täitnud lepingu tingimusi. P OÜ loovutas 27.09.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjal on tagastamata krediidijääk (põhivõlg) summas 1920 eurot. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.07.2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 10.09.2022 summas 153,71 eurot (19,45+67,40+66,86). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1920 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 25.09.2022 kuni hagi esitamiseni 16.08.2023 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,44% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 639,49 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 17.08.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 40,44% aastas. Hageja nõuab ka sissenõudekulu hüvitamist summas 50 eurot. 2(3)

2-23-11675 Viru Maakohus 17.08.2023 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse. Kohtumääruse ja hagi sai kostja 24.08.2023 isiklikult kätte allkirja vastu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Menetluskulude osas märgib kohus, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu 507 eurot väljamõistmine kostjalt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi (alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule) ja tasu on 676 eurot (tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikese mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud summas 708,50 eurot (riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 253,50 eurot). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (Digitaalselt allkirjastatud) Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.