lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-108860/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-108860/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1355
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Holm Bank AS14080830(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus Kaire Pullerits

Kohtuasja number

06.09.2023, Jõhvi 2-23-108860

Kohtuasi

Holm Bank AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1415,13 eurot Hageja: Holm Bank AS, registrikood: 14080830, asukoht: Posti tn 30, Haapsalu, Lääne maakond Hageja lepinguline esindaja: Jaana Jostmann, e-posti aadress: xxx Kostja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx

Menetlusosalised ja esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Holm Bank AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes, rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Holm Bank AS kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). 1(4)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused

1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-108860 Holm Bank AS hagis X vastu võlgnevuse nõudes.
2.23.05.2023 puuduste määruses jättis kohus hagi käiguta. Kohus kohustas hagejat esitama asjaolud/tõendid, mis puudutavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, kuna kostja ja Holm Bank As vahel on 15.08.2022 sõlmitud maksekaardi leping nr 72208150114 (krediidileping).
3.31.05.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale 12.06.2023 isiklikult kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 26.06.2023 hagile vastust esitanud.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
5.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (so 15.08.2022 sõlmitud maksekaardi leping nr 72208150114), mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
6.23.05.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja 2(4)

tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

7.Hagiavalduse punktis 2.1 selgitas hageja, et kostja krediidivõimelisuse hindamiseks võttis hageja aluseks kostja 15.08.2022 krediiditaotluses esitatud andmed, mille kohaselt oli kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1200 eurot, igakuised kohustused olid summas 150 eurot. Lisaks teostas hageja päringud Maksu- ja Tolliametile, maksehäireregistritesse (Creditinfo Eesti AS, Krediidiregister) ning kostjal maksehäired puudusid. Hageja võttis arvesse, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1125,43 eurot, kohustused 150 eurot, millele hageja lisas arvestusliku elatismiinimumi 234 eurot ja igakuise lepingujärgse osamakse 26,75 eurot, kokku summas 410,75 eurot. Ka arvestas hageja asjaolu, et kostja näol oli tegemist varasemalt hea maksekäitumisega kliendiga, kellel on olnud eelnevatel perioodidel mitmeid laenulepinguid, mis on nõuetekohaselt ja tähtaegselt tasutud. Hageja oli seisukohal, et ta on järginud krediidilepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Esmalt märgib kohus, et 25.05.2023 täiendatud hagiavaldusele lisatud lisadest nr 21, 22, 23 ei nähtu, et tegemist oleks olnud kostja maksehäirete või sissetulekute kontrolliga, sest kostjale viitavad andmed (isikukood jm) puuduvad. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud ülevaatest lähtuvat teavet (sh lisades 21,22 ja 23 esitatud andmeid) ei saa lugeda piisavaks krediidivõimelisuse kontrollimiseks. Ka märgib kohus, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika), mida antud juhul tehtud ei ole. Viidatud lahendi p-s 55 on Tallinna Ringkonnakohus osundanud, et: „Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Praegusel juhul pangakonto väljavõtete küsimine tõendatud ei ole. Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Eeltoodu alusel ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostjalt pangakontoväljavõtet küsinud ja kostja tegelikke sissetulekuid ning kohustusi hageja kontrollinud ei ole.
9.Kohtu hinnangul ei ole hageja, kui krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et ka nõue ei ole selge. Kohus andis hagejale 23.05.2023 puuduste 3(4)

määruses võimaluse teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Hageja ümberarvestust nõude osas ei esitanud.

10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 tsiviilasjas nr 2-22-147995 otsuse punktis 12.2 osundanud, et: „Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka ringkonnakohus“. Kuivõrd hageja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevalt tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja