Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Määruse resolutiivosa avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 12.07.2018 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud võlgnik. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. --02.08.2019 saabunud aruande kohaselt on võlgnikul praegse elukaaslasega 5 alaealist last ja elukaaslane on uue lapse ootel. Elukaaslasele on määratud raske puue ja osaline töövõimetus. Võlgnik töötas 13.12.2017-14.05.2018 (5 kuud), 16.04.-17.04.2018 (1 päev) ja 21.05.30.08.2018 (ca 3,5 kuud). Selgituse kohaselt on ta saanud ja teinud hooajalisi-lühiajalisi töid xxxx. On otsinud tööd lisaks xxxx ka xxxx ja xxxx, kuid pere juurest ei saa kaua eemal olla. Tulu osaks, millele saab sissenõuet pöörata aruandes märgitud 2018 detsembri kohta on 405 eurot. Teeb tema kasutuses (omanik on võlgniku ema) oleva sõiduki liisingmakseid. Selgitab, et kokkuleppel Reili Koiduga on nende ühised lapsed saanud makseid laste kontodele. Kohus on aruandele lisatud kontoväljavõttest selgunu kohta teinud võlgnikule 05.08.2019 päringu (I kd tlk 161): Konto väljavõttest ei selgu, mis on need maksed, mida võlgnikule on järjepidevalt teinud erinevad füüsilised isikud. Selgitada tuli, miks ei ole 02.10.2018 laekunud ostumüügilepingust saadud summat kasutatud väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele (VU); millal ja millistele VU-dele on tehtud maksed aruandes sissenõutavas osas tuluks näidatud 405 euro arvel, esitada tuli vastavad maksedokumendid; miks teostab võlgnik makseid mitte tema omandis oleva eluruumi eest Eesti Energiale. Võlgnik on kohtu nõudekirja kätte saanud 09.08.2019. Kuna ettenähtud tähtajaks, hiljemalt 26.08.2019 võlgnik ei reageerinud, tegi kohus korduskirjaga hoiatuse 27.08.2019 (I kd tlk 166). Ka sellele võlgnik ei reageerinud. --04.08.2020 esitatud aruande kohaselt (I kd tlk 167) on tal praeguse elukaaslasega nüüd juba 6 ülalpeetavat (+ 2 last R K). Töösuhe on xxxx OÜga, töö seisneb xxxx asuva objekti koristustööde tegemises alates aprillist 2020. Sellist tulu, millele saaks sissenõuet pöörata, aruande kohaselt ta saanud ei ole. --06.09.2021 aruandes (I kd tlk 179) on märgitud 7 alaealist last (ühine laps R K, A, on saanud 18a).

Tööleping eelmises aruandes nimetatud tööandjaga kestis 01.06.2020- 30.11.2020 (6 kuud). 09.12.2020-29.03.2021 (ligi 4 kuud) on tööandjaks olnud xxxx OÜ. Selgitab, et Eestist väljaspoole tööle minnes alguses lubatakse korralikku lepingut ja palka, kuid aja möödudes ei saabu ei ühte ega teist. Eestis kordub sama muster. Märgib, et tal pole võimalik VU-tele tasuda. Vaid nov. 2020 on saanud sissenõutavat tulu 60 euro ulatuses. -- 20.09.2022 esitatud aruandes (II kd tlk 12) on märgitud 6 alaealist last (ühine laps R K, A, on saanud 18). Töölepinguga tööl pole, kuna peab kodus aitama osalise töövõimega elukaaslast lastega toimetamisel, teeb juhutöid. Tuluosaks, millele saab sissenõuet pöörata, on märgitud aruandeperioodi iga 12-ne kuu kohta summasid alates 727st kuni 7823.58 euroni. Esmakordselt on täidetud „võlgniku vara“ lahter kolme kandega: 2022 juuli 5416, 2022 august 2501,30 ja 2022 sept 5203. 02.05.2023 kohtunõude kohaselt tuli koos 01.08.2023 esitatava aruandega esitada selgitus, mis on takistanud alates 2015 sõlmimast ametlikku töösuhet, kuivõrd maksuametis hilisemad kanded puuduvad. Selgitada tuli, kui palju on võlgnik teinud väljamakseid pensionisamba 02.09.2021 väljamaksest summas 3417,45 eurot, kes ja mis põhjusel on võlgniku kontole regulaarselt sissemakseid tegev Ü M, P H, U H-A jpt füüsilised isikud. Võlausaldajate seisukohad ** xxxx AS teatab, et tema nõue 601,47 eurot on kogu ulatuses tasumata. ** xxxx, RTK kaudu, teatab Maksuameti vahendusel, et nõue 1600 eurot on tulumaksu arvel tasutud täies ulatuses. ** OÜ xxxx (on omandanud nõude AS-lt xxxx) nõue summas 6157,27 eurot on kogu ulatuses tasumata. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. ** xxxx OÜ (end. xxxx AS) nõue 1467,70 eurot on kogu ulatuses tasumata. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamta. Võlausaldaja R K ei ole seisukohta esitanud, kuid on esitanud selle menetluse väliselt kohtu üldmeilile päringu kas ja kuidas esitada elatise nõuet võlgniku vastu kuna ta pole üldse elatist tasunud. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgnik ei ole ise kinnitanud EV (MTA) nõude täielikku täitmist, ilmselt ei ole võlgnik aru saanud, et maksuamet on tema kontole laekunud maksete arvel teinud enda nõudega tasaarvestuse. Võlgnik väitis suuliselt 16.08.2023 istungil, et on tähtaegselt esitanud ka viimase aruande, kuid kohtu infosüsteemis see puudub. Suuliselt antud selgituste kohaselt tunnistab, et talle on 5 aasta kestel laekunud summasid, millest saanuks ja pidanuks tegema väljamakseid, kuid ta pole seda teinud, mh ka nt pensioniosakute väljamakse puhul. Arvukalt erinevate eraisikute poolt tema kontole laekunud summade osas selgitab, et need olid sisult töötasud või siis, et nt Ülle Metspõld on tema tädi, keda ta aitab erinevate toimingutega ja kes siis talle tasub. Selgitusena selle kohta, miks 2022 aruandes on märgitud tuluks, millest saab kinnipidamisi teha, ca 29 tuhat eurot ja on märgitud ka vara suurusjärgus üle 10 000 euro, ütleb et see pole õige. Samas möönab, et see on tema koostatud ja tema poolt esitatud- allkirjastatud aruanne, ehk et ta ise vastutab selles olevate andmete õigsuse eest. Kohtu selgituse peale, et neid numbreid arvestades, oleks pidanud olema täidetud ka aruande väli VUdele väljamaksete tegemise kohta (ja see omakorda nähtuma konto väljavõttest), ütleb, et ju siis oleks jah pidanud. Ehk sisuliselt tunnistab oma kohustuste rikkumist. Istungi ajal korduvalt esitatud väide, et ta on siiski viimase aruande esitanud, on ebausutav ja isegi kui see oleks tehtud, ei muudaks see asjaolu seda, et varasemalt on jäetud reageerimata nii kohtunõuetele kui ka jäetud võlausaldajatele teadlikult maksed tegemata. Saab aru sellest, et R K võlgnetavast elatise summast ei saa teda vabastada seaduse alusel. Küsimusele, millist tulu on saanud arvukatest autode ostu-müügi tehingutest, väidab, et polegi saanud. Kohus peab seda ebaustuvaks, sest tegemist on rahaliste tehingutega ja kui võlgnik selliselt oma (ilmselgelt mingigi kasusaamise/ nn vahelt teenimise eesmärgina) vara realiseeris, siis see pidanuks kajastuma väljamaksetena võlausaldajatele. Kogumis jäi kohtul võlgniku suulistest selgitustest arusaam, et võlgnik tegelikult ei adu (vaatamata sellele, et seda selgitati nii 12.07.2018 istungil kui ka kirjalikult nt 02.08.2019, 05.08.2019, 27.08.2019), mis on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ja sisu, ehk et tal on kohustused, mida tuleb tõsiseltvõetava hoolikusega täita. Kohus möönab, et võlgnikul on arvukalt alaealisi ülalpeetavaid, kuid võlgnik pangakontodest nähtuv pidev ametliku töösuhtega mitteseostuv laekumiste ajalugu indikeerib seda, et võlgnikul on rahalisi vahendeid, mida ta hea tahte korral saanuks ja pidanuks kasutama kasvõi väikseski ulatuses oma kohustuste täitmiseks.

Võlgnik ei ole tasunud ka R K ühiste laste kasuks väljamõistetud elatist, ehk prioriteetset võlga, kuivõrd kohtule teadaolevalt on R K pöördunud kohtu poole küsimusega, et kas ja kuidas panna võlgnik elatist tasuma. Elatisvõlgnevuse tasumise kohustuse täitmisest vabastamist seadus (PankrS § 176 lg 2) ette ei näe. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust lahendada kohustustest vabastamist selliselt, et osade võlgade tasumisest võlgnik vabastada ja osade tasumisest mitte. Seega olukorras, kus ühe võla (elatise) tasumisest vabastada ei saa, tuleb jätta- võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibinavõlgnik vabastamata kõigist tasumata kohustustest. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb kohustustest vabastamise menetluse (KVM) tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.