Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
12.juuli 2018. a Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-11904
Tsiviilasi
Lauri Nurkma pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised ja nende
Lauri 38206305221
esindajad
Nurkma
/pankrotis/,
isikukood
HALDUR Kristi Relvik
--Lõpetada Lauri Nurkma, ik 38206305221 pankrotimenetlus raugemisega. --Kinnitada haldur Kristi Relvik tasuna 1056 eurot, millest menetlusabi korras hüvitada 397 eurot, lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigivahendite arvelt, väljamaksmisega halduri büroole – OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik, a/a EE762200221061443333). --Pankrotimenetluse kulude hüvitamist haldur ei taotle. --Kinnitada iga võlausaldaja tunnustatud nõue osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Esimene järk (PankrS § 153 lg 1 p 1) - nõuded puuduvad. Teine järk (PankrS § 153 lg 1 p 2): Nr
Võlausaldaja, rkood/ikood Eesti Energia AS,
Tunnustatud nõue
Jaotise % 1,21 %
Väljamaksma ta summa
10421629 Bigbank AS, 10183757 R. K, xxxx Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Lindorff Eesti AS, 10231048 Kokku nõuded:
12,43 %
80,17 %
39 727,94 EUR
3,23 %
2,96 %
100,00 %
49 554,38 EUR
Kolmas järk (PankrS § 153 lg 1 p 3) - nõuded puuduvad. --Vabastada Kristi Relvik pankrotihalduri pankrotimenetluses käesoleva määruse jõustumisel. --Dokumentide hoidjaks nimetada Lauri Nurkma.
kohustustest
Lauri
Nurkma
--Algatada füüsilisest isikust võlgniku Lauri Nurkma kohustustest vabastamise menetlus. --Usaldusisiku kohustusi täidab Lauri Nurkma. --Usaldusisik on kohustatud esitama Viru Maakohtule 1 kord aastas andmed oma kohustuste täitmise kohta ja ülevaate võlgniku tegevusest. Esimene aruanne tuleb esitada 01.08. 2019. -- PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab Pankr S § 172 kohaselt võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Määrus saata võlgnikule, haldurile, jõustumisel reg.osakonnale. Teade lõpparuande kinnitamise, kohustustest vabastamise menetluse alustamise ja usaldusisiku nimetamise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud 21.06.2018 esitas haldur PankrS §-le 158 lg 3 tuginedes kohtule allpool esitatud menetluse raugemise taotluse koos taotlustega aruande kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks, halduri tasu ja kulude kinnitamiseks, halduri vabastamiseks, usaldusisiku nimetamiseks: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku sissetulekuks pankrotimenetluse ajal on olnud töötasu OÜ-st xxxx, registrikood xxxx, ja xxxx OÜ-st, registrikood xxxx. Võlgniku sissetulekust ei ole saanud teha kinnipidamisi tulenevalt täitemenetluse seadustiku §-st 132. Võlgniku nimele on avatud Swedbank AS-s arvelduskonto nr EExxxx, kontojääk seisuga 21.06.2018 on 60,92 eurot (kontol olevaid rahalisi vahendeid ei saa arvata pankrotivara hulka tulenevalt täitemenetluse seadustikust) ja arvelduskonto nr EExxxx, mille jääk seisuga 21.06.2018 on 0,00 eurot. Muud teadaolevat vara võlgnikul ei ole. Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta PankrS § 146 lg 1 punktides 1-4 nimetatud väljamakseid käesolevas pankrotimenetluses tehtud ei ole, sealhulgas ei ole väljamakstud pankrotimenetluse kulusid. Kulud on kantud halduri büroo vahenditest. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotiste alusel raha välja makstud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk xxxx, registreerimismärgiga xxxx, esmase registreerimise aasta 1983. Võlgniku kirjaliku selgituse kohaselt on nimetatud sõiduk viidud umbes 2002. a Ida-Virumaa metallikokkuostu Ahtme lähedal. Miks auto registrist kustutatud ei ole, võlgnik öelda ei oska. Maanteeameti informatsiooni kohaselt on sõiduki registrikanne peatatud 01.10.2014. Liiklusseaduse § 77 lg 82 kohaselt peatab Maanteeamet mootorsõiduki või selle haagise registrikande, kui on möödunud kaks aastat käesoleva seaduse § 73 lõike 3 kohaselt sõiduki tehnonõuetele vastavuse kehtivusest ja sõiduki suhtes sõlmitud viimasest kindlustuslepingu poliisi kehtivusest. Seega võib järeldada, et nimetatud sõiduk ei osale liikluses vähemalt aastast 2012, mistõttu sõiduki lammutamine võib olla tõenäoline. Arvestades asjaolusid puuduvad halduril võimalused sõiduki müümiseks.
Muud müümata pankrotivara pankrotimenetluses ei ole.
ja
teistelt
isikutelt
saadaolevat
vara
käesolevas
Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja halduri tasu Pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses täitnud kõik seadusega ettenähtud halduri ülesanded ja teinud pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikke toiminguid. Pärast pankroti väljakuulutamist teavitas haldur võlausaldajaid pankrotist, selgitas välja võlgniku varad ja kohustused. Haldur määras hääled võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks, valmistas ette koosoleku materjali (pankrotivara nimekirja, halduri kirjaliku ettekande) ja osales koosolekul Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Pankrotimenetluse käigus toimus suhtlus võlgniku ja võlausaldajatega. Lisaks toimus asjaajamine pangas, võimaldamaks võlgnikul kasutada pangakontot seaduses ettenähtud ulatuses. Haldur töötas läbi esitatud nõudeavaldused, valmistas ette nõuete kaitsmise üldkoosoleku ja viis koosoleku läbi. Haldur on esitanud kohtule seaduses nõutud aruanded, koostanud võlausaldajate üldkoosoleku protokollid, pidanud halduri toimikut ja jääb seda hoidma menetluse lõppemisel. Haldur on pankrotiseaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks kulutanud vähemalt 11 tundi. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võttes aluseks halduri poolt seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks kulunud aja (11 tundi), on halduri tasu 880 eurot (arvestusega 80 eurot üks töötund), millele lisandub käibemaks 176 eurot, kokku 1056 eurot. Kuna pankrotivara halduri tasu hüvitamiseks puudub, palub haldur kohtul määrata kindlaks ja välja mõista tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, menetlusabi korras riigi vahenditest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 1) Esimene järk (PankrS § 153 lg 1 p 1) - nõuded puuduvad. 2) Teine järk (PankrS § 153 lg 1 p 2): Võlausaldaja, Nr registrikood/isikukoo d Eesti Energia AS,
10421629 2 Bigbank AS, 10183757
R. K, xxxx Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Lindorff Eesti AS, 10231048 Kokku nõuded:
Tunnustatud nõue
Jaotise %
Väljamaksma ta summa
1,21 %
12,43 %
80,17 %
39 727,94 EUR
3,23 %
2,96 %
100,00 %
49 554,38 EUR
3) Kolmas järk (PankrS § 153 lg 1 p 3) - nõuded puuduvad. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada
Haldur ei ole senises pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud pankrotimenetluses puuduvad. Halduri kulutused on pankrotimenetluses välja maksmata. Kuna käesoleval juhul pankrotivara halduri vajalike kulutuste katmiseks ei ole, loobub haldur kulutuste hüvitamise taotlemisest ja need jäävad halduri büroo kanda. Maksejõuetuse põhjused Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tõenäoliseks põhjuseks maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine ja piisava sissetuleku puudumine oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Maksejõuetus on kujunenud pikema aja vältel (aastatel 2008-2010). Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 12.02.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli muuhulgas ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks. Üldkoosolekul võlausaldajaid ei osalenud, mistõttu puudub üldkoosoleku ettepanek võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlgnik on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi ja on andnud sellekohase kirjaliku nõusoleku. Kohustustest vabastamise otsustamisega seoses ja kuivõrd esitatud nõuete hulgas on elatisenõue (R. K tunnustatud nõue), siis tuginedes PankrS § 176 lg-le 2 märgib haldur, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule teatama ning sama paragrahvi lõige 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Vastavalt PankrS § 158 lg-le 4 lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Käesoleval juhul puuduvad pankrotivaras vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Muid pankrotimenetluses tähtsust omavaid asjaolusid ei ole haldur tuvastanud. Eelnevast tulenevalt palub pankrotihaldur: Lõpetada Lauri Nurkma pankrotimenetlus raugemise tõttu ja otsustada Lauri Nurkma kohustustest vabastamise menetluse algatamine; Vabastada pankrotihaldur Kristi Relvik Lauri Nurkma pankrotihalduri kohustustest; Määrata kindlaks ja välja mõista pankrotihalduri Kristi Relvik (isikukood 47601265210) tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, menetlusabi korras riigi vahenditest (tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik, a/a EE762200221061443333). Õiguslik põhjendus
PankrS § 158 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, teatab haldur sellest kohtule viivitamatult, esitades kohtule aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus ei pea menetlusökonoomiliselt põhjendatuks PankrS § 158 lg 6 kohaselt küsida menetluskulude katteks deposiiti summat. Antud menetluses ei kuulu võlgnik vabastamisele suurusjärgus ca 85% ulatuses oma võlgadest (elatis ja riiginõuded), ehk tegemist on võlausaldajatega, kelle huvid vähemalt teoreetiliselt peavad saama hüvitatud sõltumata menetluskulude tasumisest või mittetasumisest. Ülejäänud osas on suurimaks võlausaldajaks ca 6100 eurose nõudega AS BIGBANK, kelle puhul kohus kogemuslikult eeldab huvi puudumist menetluse finantseerimise vastu. Menetluses ei ole ka selliseid kulusid, mida oleks vaja hüvitada. Haldur on oma tasu küll välja arvestanud, kuid loobunud selle nõudmisest nn menetlusabi korras hüvitavat osa ületavas suuruses. Kohus, nõustudes aruandes esitatuga, kinnitab aruande esitatud kujul. Tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole. Võlausaldajad ei ole teinud omapoolseid ettepanekuid usaldusisiku määramiseks. Haldur on seisukohal, et usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses võib määrata võlgniku enda, kes on võimeline talle pandud kohustusi täitma. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest,
eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud PankrS § 65-1. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS §§ 651 haldur palub: Määrata haldurile tasu 397 eurot (sisaldab tulumaksu ja sotsiaalmaksu), lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi arvelt vastavalt aruande ptk.8. Tasu palub haldur määrata halduri büroole – OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik, a/a EE762200221061443333). . Võlgnik ei ole teatanud vastuväidetest halduri tasu ja lõpparuande osas. Halduri tasu on põhjendatud ja kuulub aruandes taotletud ulatuses hüvitamisele menetlusabi korras riigivahendite arvel. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik Lauri Nurkma. PankrS § 164 lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.