Võlgnik: G. T. (isikukood G. T.) e-post: xxx) Pankrotihaldur: Ly Müürsoo [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
(e-post:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada G. T. avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Algatada G. T. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
3.Kohustada G. T. (pankrotis) esitama kohtule usaldusisiku aruanne kaks korda aastas, veebruaris ja septembris, s.o esimesel aastal 2024 1. veebruaril ja 1 septembril, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. Võlgnikul tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt võlgnik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 30. augustil) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
4.Avaldada teade võlgniku vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Jätta 29.07.2022 määruskaebuse menetlusosaliste endi kanda.
menetlemisel
tekkinud
menetluskulud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Asjaolud
1.A. U. esitas 31.01.2020 Harju Maakohtule avalduse G. T. (võlgniku) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 10.08.2020 määrusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas 27.05.2022 kohtule taotluse, milles palus lõpetada pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Harju Maakohtu 30.06.2022 määrusega lõpetas kohus pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu ning jättis algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata tuginedes PankrS § 171 lg 2 p-le 4, mis sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnik esitas 29.0.2022 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 6.07.2023 määrusega tühistati Harju Maakohtu 30. juuni 2022 määrus osas, milles jäeti G. T. kohustustest vabastamise menetlus algatamata ning saadeti maakohtule tagasi G. T. kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks.
2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt asjaolusid tuvastanud ning kaalutlusõigust teostanud. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kui võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta. Maakohus ei ole seaduse normidele tuginedes analüüsinud, kas võlgnik pidi pankrotivarasse 168,45 euro kandmata jätmist pankrotihaldurile üle andma. Samuti ei ole maakohus sisuliselt hinnanud, kas võlgnik jättis selle üleandmata raske hooletuse või tahtluse tõttu, arvestades muuhulgas võlgniku väiteid, et tema hinnangul ei olnud tal täitemenetluse seadustiku alusel kohustust enammakstud tulumaksu haldurile üle kanda. Lisaks ei ole maakohus sisuliselt analüüsinud, kas võlgnikule etteheidetud rikkumised on sellise raskusega, mis õigustavad kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist. Kohtumääruse põhjendused
3.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 esimese lause kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 659 kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 658 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Lg 2 ütleb, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
5.PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. G. T. (pankrotis) esitas
17.08.2020 avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Võlausaldajate esimene koosolek oli määratud 31.08.2020. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.
6.Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus ei ole nõuetekohaselt asjaolusid tuvastanud ning kaalutlusõigust teostanud, s.t kontrollinud, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisel kaalutlusõigust rikkunud. Maakohtul tuleb uuesti kontrollida, kas esinevad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused, s.t kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 pdes 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti tuleb maakohtul vajadusel hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esineb asjaolusid, mis siiski õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7.Võttes arvesse ringkonnakohtu seisukohti ja juhiseid asja uueks läbivaatamiseks, leiab maakohus, et käesoleval hetkel ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Seega algatab kohus G. T. suhtes kohustustest vabastamise menetluse.
8.Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt. Praegusel juhul on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlgnik kinnitas, et täidab PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Haldur on välja toonud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Haldur põhjendab kuritegu asjaoludega, et võlgnik on vastutustundetult käitunud kohustuste tekitamisel ja võtmisel arvestamata enda reaalset sissetulekut ja kohustusi tagasi maksta. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalases kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohus ei tuvastanud nimetatud asjaolusid ka Kohtute Infosüsteemist. Vastutustundetut käitumist kohustuste tekitamisel ja võtmisel loetakse Pankrotiseaduse mõttes muuks asjaoluks (PankrS § 22 lg 5). Kohtu hinnangul on haldur jõudnud andmeid esitades valele järeldusele. Seega PankrS § 171 lg 2 p 1 asjaolusid ei esine. PankrS § 171 lg 2 p 2 kohaselt kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist, siis võib kohus jätta menetluse algatamata. Kohtul puuduvad andmed kolm aastat enne või pärast ajutise halduri nimetamist antud lõikes väljatoodud rikkumised. Nimetatud asjaolusid ei ole haldur ka ajutise pankrotihalduri aruandes ega ka hilisemates aruannetes välja toonud. Halduri ülesanne on välja selgitada kõik asjaolud enne ja pärast pankrotimenetluse algatamist. Seega saab lugeda, et andmete mitteesinemisel ei ole võlgnik PankrS § 171 lg 1 p 2 kohustust rikkunud.
Sama § p 3 kohaselt jätab kohus menetluse algatamata, kui kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo. G. T. pankrotimenetlus on esmakordne. Seega PankrS § 171 lg 2 p 3 nimetatud asjaolusid ei esine. Sama § p 4 kohaselt võib kohus jätta menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Ajutise halduri aruandes ei ole haldur tuvastanud, et esineks viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamist, seega ei esine ka tahtlikku ega rasket hooletust. Ajutine haldur tuvastas et G. T.le kuulus korteriomand, mis müüdi 23.09.2016, seega rohkem kui kolm aastat tagasi enne pankrotiavalduse esitamist. Muud vara võlgnikule ei kuulunud. Antud asjaoludest selgub, et vara raiskamist pole toimunud. Pärast ajutise halduri nimetamist tahtlikult või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamise kohta leiab haldur, et võlgnik ei ole haldurit informeerinud, et on sõlminud lepingu XXX OÜ-ga, võlgnik on teeninud tulu, millest sai ja oleks saanud arestida. Lisaks töötasule kandis Maksu-ja Tolliamet võlgniku enamkinnipeetud tulumaksu võlgniku tütre arvelduskontole, millest võlgnik haldurit ei informeerinud. Haldur leiab, et sellist käitumist, lastes talle tagastamisele kuuluva enamkinnipeetud tulumaksu kanda oma tütre arvelduskontole, võib tõlgendada tahtlikuks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks. Võlgnik edastas ajutise halduri 02.07.2020 teabenõudele vara ja võlgade nimekirja ning selgitas lisaks, et töötab XXX OÜ-s osalise koormusega graafiku alusel, tema töötasu on suurusjärgus 200 eurot, ülalpeetavad puuduvad (Ik lk 94). Seega ei saa võlgnikule ette heita töötamise varjamist. Kohus nõustub võlgnikuga ka selles, et haldurile pidi olema teada võlgniku töötamine XXX OÜ-s ka seetõttu, et ta valdas võlgniku arvelduskontosid. Haldur heidab võlgnikule ette, et XXX OÜ-s teenitud tulust sai ja oleks saanud arestida järgmised summad: sissetulek 550,42 eurot netos, millest sai arestida 56,73 eurot; 2020.a novembri sissetulek 339,33 eurot netos, millest saanuks arestida 23,59 eurot; 2020.a detsembris sissetulek 339,33 eurot netos, millest saanuks arestida 23,59 eurot; 2021.a jaanuaris sissetulek 289,20 eurot netos, millest saanuks arestida 13,57 eurot; 2021.a märtsis sissetulek 77,34 eurot netos). Kuna haldur valdas võlgniku kontosid, pole teada, mis põhjusel nimetatud summad arestimata jäid. Arestimisega tegeleb haldur mitte võlgnik, seega ei saa võlgnikule ette heita tema sissetuleku arestimata jätmist. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik töötamise infot varjanud ega kohustust sissetulekut teenida rikkunud . Võlgniku selgituse kohaselt haigestus ta 2019 sügisel ning talle määrati 6 kuuline ravi. Maksuamet tuvastas Haigekassa poolt 2020.a valesti arvestatud tulumaksu arvestuse ja parandas vea. Võlgnik palus ravikindlustushüvitiselt valesti arvestatud tulumaksu tagastuse kanda oma tütre arvele, et hüvitada rohtude kulud. Võlgniku hinnangul tegemist oli haigusraha hüvitise tagastamisega, mida haldur ei tohi TMS § 131 järgi kinni pidada. Haldur pidas võlgniku vahenditest kinni 203.30€ (seisuga 05.04.2022 199 eurot ja 18.04.2022 täiendavalt 4.30 eurot), mida võlgnik tagasi nõuab. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 131 näeb ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt (vt Riigikohtu 15.03.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-166-16, p 15). TMS § 133 lg 1 II lause järgi tühistab kohtutäitur arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. TMS § 131 lg 1 p 9 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata rahalisele ravikindlustushüvitisele Ravikindlustuse seaduse (RaKS) tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis.
Kohtule esitatud võlgniku 2020. aasta tuludeklaratsioonilt (IIk lk 32) nähtub, et Eesti Haigekassa on arvestanud kinnipeetud tulumaksu just ajutise töövõimatuse hüvitiselt. Seega Haigekassa poolt 2020.a valesti arvestatud tulumaksu tagastusega oli tegemist RaKS § 25 lg 4 p 1, § 50 kohase ajutise töövõimetuse hüvitisega. Kohus nõustub halduriga, et kuna vaidlusalune sissetulek on ajutise töövõimetuse hüvitis, saab sellele TMS § 131 lg 1 p 9 alusel sissenõuet pöörata. Seega pidi võlgnik nimetatud summalt arestitava suuruse haldurile üle anda. Võlgnik luges seadusest välja, et haigusrahadelt tagastamisele kuuluvalt tulumaksult pole õigus kinnipidamisi teha, seetõttu tagastus ka tütre kontole ravimite hüvitamiseks kanti. Kohus selgitab, et seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest, kuid praegusel juhul ei ole antud asjaolu sellise raskusastmega, mis annaks aluse kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui võlgnik oma kohustusi käesolevas menetluses täidab (tulu teenimine, raha eraldamine), siis võib ta eelduslikult vähendada võlausaldajate nõudeid. Käesolevas asjas on siiski võimalik saavutada eesmärk menetluse lõppemisel ning kohustustest vabastamisel võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus.
9.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur palub kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada võlgniku usaldusisikuks võlgnikku ennast. Kohus kohustab G. T.t täitma võlgniku G. T. usaldusisiku kohustusi.
10.Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 2, 3, 4 ja 5 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.
11.Usaldusisik on kohustatud kohtule esitama iga-aastaselt aruande võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta.
12.PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 725 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 275 eurost (1 000-725) 25% (68,75 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (206,26 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 793,75 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 206,26 eurot. NB! II pensionisambast tehtavate väljamaksete puhul on tegemist sissetulekuga ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule. Saadud pensionist tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses sätestatud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks.
14.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (PankrS § 1933 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.