määrus pankrotimenetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXe määruskaebus Menetlusosalised ja nende Võlgnik XXe (isikukood xxxxxxxxxx) esindajad ringkonnakohtus Pankrotihaldur Ly Müürsoo Võlausaldajad: YY (isikukood xxxxxxxxxx) Kohtutäitur Kaire Põlts Swedbank AS (registrikood 10060701) TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali registrikood 14304235) RR (isikukood xxxxxxxxxx) HHL Rühm Osaühing (registrikood 10743222), lepinguline esindaja advokaat Liis Puidak Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2022 määrus osas, milles jäeti XXe kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
4.Võtta vastu XXe poolt määruskaebemenetluses 29. augustil 2022 esitatud tõend.
5.Keelduda pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt määruskaebemenetluses 15. augustil 2022 esitatud võlgniku 4. juuli 2020 e-kirja vastuvõtmisest.
6.Võtta vastu pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt määruskaebemenetluses 15. augustil 2022 esitatud võlgniku arvelduskontode väljavõtted.
7.XXe määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD
1.RR esitas 31.01.2020 Harju Maakohtule avalduse XXe (võlgniku) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 10.08.2020 määrusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
2.Pankrotihaldur esitas 27.05.2022 kohtule taotluse, milles palus lõpetada pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Harju Maakohtu 30.06.2022 määrusega lõpetas kohus pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Maakohus määras pankrotihalduri tasu ja vabastas pankrotihalduri tema kohustustest ning jättis algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
4.Maakohus tuvastas, et puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia ning kuna raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat ei tasutud, siis tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 4 alusel.
5.Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel. Maakohus tugines sellele, et võlgnik on pankrotimenetluse jooksul tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et võlgnik on vara ja sissetulekut tahtlikult varjanud, lastes sissetuleku ja vara kanda oma tütre arvelduskontole. Võlgnik selle raha laekumist ei vaidlusta. Kohus leiab, et see raha pidanuks olema pankrotivaras ja pankrotihalduri kontrolli all. Võlgniku tegevus ei ole kohtu hinnangul aktsepteeritav. Kohtu hinnangul varjab võlgnik vara ning see ei ole heauskne tavapärane tegevus. Pigem viitab see tahtlikule kalkuleeritud ja läbimõeldud tegevusele ning vara varjamine võib viidata ka kuriteo tunnustele (näiteks karistusseadustik § 385). Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist ning see on takistuseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-13 märkinud, et PankrS § 171 lg 2 p-s 4 sätestatud eeldus on võlgniku pahatahtlikkust iseloomustav asjaolu. Kohustustest vabastamise menetluse mõtteks on see, et võlgnik püüab võimalikult palju rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kui võlgnik käitub heauskselt oma võimaluste ja seaduse piirides, vabastab kohus ta pärast teatud tähtaega allesjäänud kohustustest. Antud juhul ei ole võlgnik mitte ainult vara varjanud, vaid pole selge, kas võlgnik võlausaldajate nõudeid üldse tunnistab. Selliselt aga ei saa kohustustest vabastamise menetlus toimida.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Maakohtu määrusele esitas 29.07.2022 määruskaebuse võlgnik. Võlgnik vaidlustas maakohtu määrust osas, millega jäeti algatamata kohustustest vabastamise menetlus ning palus teha selles osas uus lahend, millega algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik palus määrata ennast ise täitma usaldusisiku ülesandeid.
7.Määruskaebuse kohaselt ei vasta maakohtu lahendis toodud asjaolude kirjeldus tegelikkusele ning pankrotihaldur on tahtlikult esitanud valet informatsiooni, mis on tinginud ebaõige lahendi. Haldur on alati teadlik olnud sellest, et võlgnik töötab Xxxxxxxxxxxx OÜ-s. Haldur valdas võlgniku arveldusarveid, mille kaudu nägi täpselt, kui palju töötasu võlgnikule laekub. Võlgnik ei ole püüdnud oma palka mujale kanda ega seda võlausaldajate eest varjata. Võlgnik on seisukohal, et haldur heidab põhjendamatult ette asjaolu, et võlgnik palus Maksu- ja Tolliametil (EMTA) kanda võlgniku enamkinnipeetud tulumaksu summas 779,27 eurot oma tütre arvelduskontole. EMTA tuvastas Haigekassa poolt 2020. a valesti arvestatud tulumaksu. Kuna tegemist oli haigusraha hüvitise tagastamisega, siis ei saa haldur seda kinni pidada. Võlgnik lasi raha kanda oma tütrele, kes aitas võlgnikku siis, kui võlgnik haige oli.
8.29.08.2022 selgitas võlgnik täiendavalt, et kui kohus leiab, et võlgnik oleks pidanud enammakstud tulumaksu laekumisest haldurit teavitama, siis tuleb arvesse võtta võlgniku teadmatust sellise kohustuse olemasolust. Võlgnik arvas, et haigusrahadelt tagastamisele kuuluvalt tulumaksult ei ole halduril õigus kinnipidamisi teha. Võlgnik ei püüdnud haldurit petta ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine on käesoleval juhul ebaproportsionaalne meede võlgniku teadmatuse tõttu. Seoses halduri märkusega selle kohta, et võlgnik varjas kohustust OÜ HHL Rühm ees summas 115 015,27 eurot, selgitas võlgnik, et nõue ei olnud 04.07.2020, mil võlgnik teavitas haldurit oma kohustustest, muutunud sissenõutavaks. Võlgnik käendas Xxxxxxxxxxxx OÜ kohustust OÜ HHL Rühm ees ja võlgnik ei teadnud, et peab sellest haldurit teavitama.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Pankrotihaldur, TF Bank AB (Publ.) ja HHL Rühm Osaühing vaidlesid määruskaebusele vastu. Swedbank AS avaldas, et jätab kohustusest vabastamise menetluse kohtu otsustada.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas võlgnik maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määruse peale edasi kaevatud ning ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Tsiviilasi tuleb saata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13.TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Võlgnik lisas 29.07.2022 määruskaebusele tõenditena 2020. a tuludeklaratsiooni ning 05.04.2022 ja 18.04.2022 maksekorraldused raha kandmise kohta pankrotivara hulka. Kohus märgib, et võlgnik on 02.05.2022 nimetatud dokumendid esitanud juba maakohtu menetluses ning nende teistkordseks esitamiseks puudub vajadus. Seega keeldub kohus viidatud tõendite vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel. 29.08.2022 on võlgnik esitanud
kohtule haigusloo väljavõtte, millega soovib tõendada, et tal oli sissetuleku teenimine raskendatud. Kohus võtab selle asja materjalide juurde. Haldur on määruskaebuse vastusele lisanud võlgniku AS LHV Pank arvelduskonto väljavõtte, võlgniku Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte ning võlgniku 04.07.2020 ekirja. Kohus märgib, et 04.07.2020 e-kiri on halduri poolt esitatud juba maakohtus 07.07.2020. Selle teistkordseks esitamiseks puudub vajadus. Seega keeldub kohus selle tõendi vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Kohus võtab vastu halduri poolt esitatud võlgniku pangakontode väljavõtted.
14.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30.juunini.
15.Käesolevas asjas on maakohus jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata tuginedes PankrS § 171 lg 2 p-le 4, mis sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Riigikohus on 17. aprilli 2013 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-46-13 (p 1011) selgitanud, et kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt asjaolusid tuvastanud ning kaalutlusõigust teostanud.
17.Maakohus on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist põhjendanud asjaoluga, et võlgnik on oma sissetulekut varjanud, samuti on ta enammakstud tulumaksu lasknud kanda tütre arvelduskontole, kuigi oleks selle pidanud kandma haldurile. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik ei ole eitanud seda, et ta ei teavitanud haldurit enammakstud tulumaksu tagasisaamisest, kuid ebaselge on, mille põhjal haldur väidab, et võlgnik varjas halduri eest oma töötasu. Halduril oli ligipääs võlgniku arveldusarvetele ning arveldusarvelt on näha võlgnikule töötasu maksmine.
18.Ringkonnakohus märgib, et pankrotimenetluse lõpetamise taotluses on haldur avaldanud, et võlgniku 2020.a augusti, novembri, detsembri, 2021.a jaanuari ning märtsi sissetulekust (2021.a märtsi sissetulek hõlmab ka enammakstud tulumaksu tagastamist 779,27 eurot) oleks saanud kokku arestida 371,75 eurot, kuid tegelikult sai haldur kanda pankrotivarasse
203,30 eurot. Seega on haldur heitnud võlgnikule ette 168,45 euro pankrotivarasse kandmata jätmist.
19.PankrS § 108 lg 3 sätestab, et pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. Maakohus ei ole seaduse normidele tuginedes analüüsinud, kas võlgnik pidi nimetatud summa pankrotihaldurile üle andma. Samuti ei ole maakohus sisuliselt hinnanud, kas võlgnik jättis selle üleandmata raske hooletuse või tahtluse tõttu, arvestades muuhulgas võlgniku väiteid, et tema hinnangul ei olnud tal täitemenetluse seadustiku alusel kohustust enammakstud tulumaksu haldurile üle kanda. Lisaks ei ole maakohus sisuliselt analüüsinud, kas võlgnikule etteheidetud rikkumised on sellise raskusega, mis õigustavad kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist.
20.Pankrotihaldur on määruskaebuse vastuses viidanud, et võlgnik varjas halduri ja kohtu eest oma kohustust HHL Rühm Osaühingu ees. Kolleegium märgib, et kuna maakohus ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumisel nimetatud asjaolule tuginenud, siis ei ole ka ringkonnakohtul määruskaebuse menetlemisel selle väite osas vajadust seisukohta võtta.
21.Eeltoodule tuginedes tuleb asi saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks.
22.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, jääb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
23.Käesoleva määrusega ei lahenda ringkonnakohus ise kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldust, vaid saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seetõttu ei ole määrus kaevatav Riigikohtule (PankrS § 171 lg 3-5). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Vallo Kariler
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.