Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 1(7)

Tsiviilasi nr 2-21-2660

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 18.02.2021 Viru Maakohtule avalduse Narva linn, Kangelaste prospekt 11 korteriühistu korteriomanike 22.12.2020 otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Avalduse kohaselt (dtl 5-7) kuulub avaldajale Narva linnas aadressil XXX asuv korteriomand. Avaldaja on puudutatud isiku (korteriühistu) liige. Puudutatud isiku juhatus pani maja infotahvlile kuulutuse ja pani korteriomanike postkastidesse plangi nimetusega «seisukohad» (pärast saamist on täidetud avaldaja poolt). Hääletamisprotokolliga tegi 22.12.2020 korteriühistu juhatus teatavaks, et otsus puudutatud isiku juhatuse valimise osas on vastu võetud. Hääletusprotokollist nähtuvalt on otsused vastu võetud korteriomanike poolt koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks peab juhatus saatma otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Korteriühistu juhatus ei saatnud otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele. Juhatus pani infotahvlile kuulutuse, milles määras päevakava ja tegevused (saata omanikele plank hääletamiseks ja panna välja majandusaasta aruanne 11 kuu eest) ja määras tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab tema poolt täidetud plangi esitama korteriühistule. Juhatus pani korteriomanike postkastidesse plangi nimetusega «seisukohad», mis avaldaja hinnangul ei sisalda otsuse eelnõud, vaid võimaldab panna inimesel märke, kas ta on „poolt“ või „vastu“, samuti kirjutada eriarvamuse. Otsuse eelnõu saatmata jätmine on otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine. Infotahvlitele pandud kuulutusest juhatuse poolt määratud päevakavaga, plangist nimetusega «Seisukohad» ja hääletusprotokollist ei ole selgelt arusaadav, mis otsuse poolt või vastu korteriomanikud pidid hääletama ja hääletasid (kas juhatuse vana kooseisu tagasikutsumise või uue juhatuse valimise eest). Puudutatud isik on rikkunud ka kohustuse saatma korteriomanikele koos hääletusprotokolliga selle lahutamatu lisa ehk korteriomanike seisukohtade ärakirjad. Avaldaja leiab, et hääletusprotokollis nimetatud otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda, mistõttu on otsused KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised. Avaldaja toob ka välja, et täitmata on korteriühistu põhikirjas otsuse vastuvõtmiseks sätestatud häälte arv ja otsused on tühised. Puudutatud isiku põhikirja kohaselt loetakse üldkoosoleku otsus vastu võetuks ilma koosolekut kokku kutsumata juhul, kui selle poolt hääletas kirjalikult rohkem kui pool korteriühistu liikmetest. Hääletusprotokollist nähtuvalt on 90-l korteriühistu liikmel kokku 87 häält. Seega puudutatud isiku liikmete otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 44 häält. Hääletusprotokollist nähtuvalt oli otsuste poolt antud vähem kui 44 häält. Muu hulgas ei ole arusaadav, miks oli valitud P T, kelle poolt hääletas 31 liiget ja vastu hääletas ka 31 liiget. 21.05.2021 esitatud seisukohas puudutatud isiku vastusele (dtl 44-45) märgib avaldaja, et puudutatud isik ei esita vastuväidet avalduses esitatud faktiliste asjaolude osas. Avaldaja pole nõus puudutatud isiku väitega, et on kinni peetud otsuste vastuvõtmiseks sätestatud tingimustest. Avaldaja jääb oma avalduse juurde. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu 28. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 11; 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 15). Korteriühistu organi otsuse kehtivus või kehtivuse lõpetamine ei sõltu otsuse esitamisest 2(7)

Tsiviilasi nr 2-21-2660

registrile, mistõttu on põhjendatud avaldaja pöördumine kohtusse otsuse kehtivuse lõpetamiseks. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku pakutud kompromiss ei saa kohus kinnitada. Vaidlustatud otsus puudutab kõiki korteriühistu liikmeid ning kompromiss avaldajaga otsuse tühistamise kohta ei lõpeta otsuse kehtivuse teise korteriühistu liikmete suhtes. Samuti avaldajale ei sobi pakutud kompromiss, kuna ta on liiga koormav avaldajale, sest avaldaja kanda jäävad peaaegu kõik tema menetluskulud. Puudutatud isiku vastuväited 12.03.2021 esitatud vastuses avaldusele (dtl 39-40) ei tunnista puudutatud isik avalduses esitatud nõudeid. Puudutatud isiku juhatus teavitas seadusega sätestatud korras korteriühistu liikmeid: et otsus võetakse vastu ilma üldkoosolekut kokku kutsumata; esitas korteriühistu liikmetele kirjalikult taasesitatavas vormis otsuse eelnõu (puudutatud isiku arvates ei mõjuta dokumendi nimetus selle sisu); juhatus määras tähtaja, mille jooksul korteriühistu liikmed võivad esitada oma seisukoha (sõnastust „seisukoht“ kasutatakse ka seadusandluses). Seisukohtade põhjal oli koostatud hääletusprotokoll. Seega on kinni peetud kõigist KrtS § 21 ette nähtud tingimustest otsuste vastu võtmiseks ilma üldkoosoleku kokku kutsumata. Avaldaja pöördus puudutatud isiku juhatuse poole avaldusega, milles palus juhatusel hääletusprotokoll tühistada, s.o tühistada korteriühistu liikmete otsus, mis oli vastu võetud ilma üldkoosolekut kokku kutsumata. Vastuseks avaldusele teatas puudutatud isiku juhatus, et ei kavatse 22.12.2020 hääletusprotokolli põhjal teha muutmiskannet äriregistris ja planeerib selles küsimuses uue üldkoosoleku kokku kutsuda. Seega ei ole selge, milliseid avaldaja õigusi on vaidlustatud otsusega rikutud. Juhatus ei saa muuta üldkoosoleku otsust, seda võib teha ainult üldkoosolek ise uue otsusega. Puudutatud isik peab võimalikuks antud küsimuses kompromisskokkuleppe sõlmimist, mille kohaselt 22.12.2020 vastu võetud otsus tühistatakse. Puudutatud isik kompenseerib avaldajale poole makstud riigilõivust. Muud menetlusega seotud kulud jäävad neid kandnud poolte endi kanda. 11.06.2021 esitatud arvamuses (dtl 50-51) selgitab puudutatud isik, et enne polnud puudutatud isikul selliste koosolekute läbiviimise kohta teadmisi ega kogemust. Sellepärast vastas puudutatud isik kohe avaldajale, et ei kavatse seda otsust ellu viia. Teiste isikute osalemine juhatuse töös ei ole seadusega keelatud ja sellepärast viibisid juhatuse koosolekul isikud, kes ei ole B-kaardile kantud. Kompromissi pakkumisel lähtus puudutatud isik soovist hoida kokku kohtu aega ja vähendada kulusid, mis möödapääsmatult kaasneksid asja menetlemise jätkamise korral. Juhatus võttis vastu otsuse mitte juhinduda 22.12.2020 vastu võetud otsusest. Veel enne nimetatud otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumist informeeris juhatus ühistu liiget faktist, et ei kavatse juhinduda antud otsusest. Riigikohus viitas tsiviilasjas nr 2-18-15388 vastu võetud määruse punktis 20.4, et «juhatuse liikmetele ametisuhtest ühistuga tulenevad kohustused hõlmavad mh kohustust hinnata üldkoosoleku otsuste kehtivust ja kohustust mitte juhinduda oma tegevuses tühistest otsustest». Juhatus arutas otsuse täitmise küsimust ning võttis vastu otsuse, et ei täida vastu võetud otsust. Seda tõendab juhatuse 11.04.2021. a toimunud koosoleku protokoll. Avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku pakutud kompromissiga, kuna arvab, et «Vaidlustatud otsus puudutab kõiki Kangelaste prospekt 11 korteriühistu liikmeid ning sellest tulenevalt kompromiss avaldajaga otsuse tühistamise kohta ei lõpeta otsuse kehtivuse teise korteriühistu liikmete suhtes. Samuti avaldajale ei sobi pakutud kompromiss kuna ta on liiga koormav avaldajale põhjusel, et kompromissi järgi peab avaldaja kandma praktilised kõik enda menetluskulud». Riigikohus viitas tsiviilasjas nr 2-18-15388 määruse punktis 20.3, et «Lisaks näeb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 8 esimene lause ette, et juriidilise isiku organi 3(7)

Tsiviilasi nr 2-21-2660

otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtulahend kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses». Seega kohtumäärus, millega kohus kinnitab kompromissi, saab olema kehtiv ka teiste korteriühistu liikmete suhtes. Kohtu selgitus ja osapoolte esitatud dokumendid Viru Maakohus 6.05.2022 kirjalikult selgitas menetlusosalistele õigusliku olukorda (dtl 73-74) ja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kohus muu hulgas selgitas, et kohtu seisukohalt on puudutatud isiku vastusest ja esitatud juhatuse liikme protokollist nähtub, et puudutatud isik on sisuliselt nõus, et 22.12.2020 otsused on kehtetud, mistõttu keeldus korteriühistu juhatus selle täitmisest. Samas aga väidab puudutatud isik, et otsuse vastuvõtmisel polnud rikkumisi. Avaldaja on seisukohal, et otsused võeti vastu rikkumistega ja otsused on kehtetud. Kohus tegi puudutatud isikule ettepaneku täiendada tema seisukoha, et korteriomanikele saadetud dokumendi puhul on tegemist nõuetekohase otsuse eelnõuga. Puudutatud isik esitas 16.05.2022 kohtule ettepaneku lõpetada kohtumenetlus kompromissi sõlmisega (dtl 77-78) selliselt, et puudutatud isik tunnistab avaldaja nõudeid, hüvitab avaldajale poole riigilõivust 25 eurot ning avaldaja ja puudutatud isik loobuvad nõudest hüvitada muud kantud menetluskulud. Avaldaja 23.05.2022 esitatud seisukohas (dtl 85-86) märgib, et ei ole avaldaja kompromissiga nõus. Puudutatud isikul ei ole ühtegi materiaalõigust puudutavat vastuväidet avaldaja nõudele. Selles olukorras ei ole põhjust avaldajal puudutatud isikule vastu tulla ja loobuda kantud kuludest. Avaldaja teatab korduvalt, et ei ole nõus lõpetama menetlust menetluskulude osas (õigusabi teenusele) hüvitise saamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Avaldaja esitas kohtule avalduse korteriühistu korteriomanike koosolekut kokku kutsumata 22.12.2020 vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg-le 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-le 4 vaadatakse käesolev asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 kehtib hagita menetluses üldjuhul uurimisprintsiip, s.o kohus ei ole seotud poolte esitatuga ning peab ise teavet ja tõendeid koguma. Uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, kuid kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses (RKTKm 2-16-14071 p 17.2). Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja vaidlustab korteriühistu korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata 22.12.2020 otsused. Vaidlusalused otsused võeti vastu KÜ üldkoosolekut kokku kutsumata. Avalduses oli avaldaja tuginenud nii otsuste tühisusele kui ka kehtetusele. Avaldaja põhjendab otsuste vaidlustamist kokkuvõtlikult järgmisega: 1) otsuste vastuvõtmisel oli oluliselt rikutud otsuste vastuvõtmise korda. KÜ rikkus kohustuse saata korteriomanikele otsuste eelnõu. Infotahvlitele pandud kuulutusest juhatuse poolt 4(7)

Tsiviilasi nr 2-21-2660

määratud päevakavaga, plangist nimetusega «Seisukohad» ja hääletusprotokollist ei ole selgelt arusaadav, mis otsuse poolt või vastu korteriomanikud pidid hääletama ja hääletasid. 2) Täitmata on korteriühistu põhikirjas otsuse vastuvõtmiseks sätestatud vajaliku häälteenamuse nõue. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõenditega, et: - avaldaja on korteriomandi nr XXX omanik (kinnistusraamatu väljavõte, dtl 10-11), seega on huvitatud isikuks, kes võib nõuda puudutatud isiku otsuse kehtetuse tunnistamist; - majas on loodud korteriühistu (väljavõte äriregistrist dtl 31-32), juhatuses on kaks liiget (väljavõte seisuga 1.03.2021). - KÜ juhatus riputas infotahvlitele teate (dtl 12, tõlge dtl 13), et juhindudes korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 21 lg 1-3 juhatus võttis vastu otsuse läbi viia korteriomanike üldkoosolek kirjalikus vormis alates 14.12 kuni 20.12.2020. Teates on märgitud päevakord: 1. vana 2017-2020 juhatuse tagasikutsumine; 2) uue 2020-2023 juhatuse ja juhatuse esimehe valimine. Teates on märgitud, et otsuse vastuvõtmiseks saadab juhatus kõigile omanikele: plankett hääletamiseks. Informatsioonitahvlile paneb majandusaruanne 11 kuu eest tutvumiseks, täielik aruanne omanike eest märts 2021. Edasi on juhend planki täitmiseks, tähtaeg ja korteriühistule edastamise kord. - hääletamise plank (nimetatud: seisukohad) on märgitud punktid 1-4 kuhu on märgitud: juhatuse esimees ja nimi ja kolm juhatuse liiget ja nimed ning kõrval on märked: pool/vastu. (dtl 14-15, tõlge dtl 16). Avaldaja on esitanud eriarvamuse. Muu hulgas tõstatab küsimuse, et kus saab vastata päevakorra esimesele küsimusele vana juhatuse tagasikutsumise kohta. - hääletamise protokolli kohaselt (dtl 17-18, vene keeles dtl 29-30) korteriühistus on 87 korteriomanikku, 3 munitsipaalkorterit. Seisukohti esitas 61 korteromanikku ja 3 munitsipaalkorterit (1 hääl), mis koostab 68,88% kogu korteromanike arvust. Võeti vastu neli otsust: 1. juhatuse esimees P L: poolt 40 häält, vastu 22 häält; 2. korteriomanik R J: poolt 33 häält, vastu 29 häält; 3. korteriomanik M A: poolt 34 häält, vastu 28 häält; 4. korteriomanik T P: poolt 31 häält, vastu 31 häält. Protokollis on selgitatud, et valitud juhatuse volitused algasid protokolli kätte andmise hetkest. Märgitud on korteriomanike nimed, kes hääletasid poolt. - KÜ põhikirja (dtl 19-27) p 7.14 sätestab, et korteriomanike üldkoosolekute otsused jõustuvad nende vastuvõtmise momendist, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Üldkoosoleku otsusega on võrdsed otsused, mis on vastu võetud korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata, kuid mille poolt on andnud oma kirjaliku nõusoleku üle poole korteriomanikest 100% korteriomanike üldarvust. Üldkoosoleku otsuse võib vastu võtta kirjaliku hääletamise teel juhatuse initsiatiivil või vähemalt 1/10 ühistu liikmete algatusel. Üldkoosoleku otsus loetakse vastu võetuks ilma koosolekut kokku kutsumata juhul, kui selle poolt hääletas kirjalikult rohkem kui pool korteriühistu liikmetest. - KÜ juhatus vastas avaldajale kirjalikult 2.09.2021 (dtl 41, tõlge dtl 42), et üldkoosoleku hääletusprotokolli alusel ei ole võimalik teha kande muudatust äriregistris, kuna üks valitud juhatuse liikmetest keeldub juhatuse liikme kohustuste täitmisest. Sellest põhjusest lähtudes otsustas juhatus korraldada uue korteriühistu liikmete üldkoosoleku. Üldkoosoleku toimumise aeg ja viis tehakse korteriühistu liikmetele teatavaks seadusega sätestatud korras. - KÜ juhatus 11.04.2021 koosolekul otsustas 22.12.2020 vastuvõetud otsused mitte täita, kuna see kutsus esile palju vaidlusi ja eriarvamusi ning samuti sellpärast, et valitud juhatuse liige A M keeldus juhatuse liikme kohustusi täitmast. (protokoll dtl 52-53, tõlge 54) Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust, st nii selle kehtetuks tunnistamist kui ka tühisuse tuvastamist reguleerib üldnormina tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38. Vastavalt TsÜS § 38 lg 1 võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks 5(7)

Tsiviilasi nr 2-21-2660

või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. KrtS § 29 lg 1 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Muid korteriomanike otsuse tühisuse aluseid KrtS ette ei näe. Esiteks kontrollib kohus vaidlustatud otsuste tühisuse aluseid. Kui tühisuse alus esineb, siis pole kehtetust vaja enam kontrollida, sest avaldaja saavutab avaldusega taotletud tulemuse. Korteriühistu otsuste vastuvõtmise ajal kehtinud KrtS § 20 lg 1 näeb ette, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. KrtS § 21 lg 1 võimaldab korteriomanikel vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. KrtS § 21 lg 2 esimese lause kohaselt saadab juhatus otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Avaldaja heidab puudutatud isikule ette, et otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda, mistõttu on otsused KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised. Puudutatud isiku juhatus ei ole esitanud korteriomanikele otsuste eelnõu ning puudus selgus, et missugused otsused on hääletamisele pandud. Kohus nõustub avaldajaga. Infotahvlile riputud teatest nähtub, et koosoleku päevakorras on olnud kaks küsimust: vana juhatuse tagasikutsumine ja uue juhatuse ning juhatuse esimehe valimine. Hääletamiseks antud plangil ei ole need päevakorra punktid eraldi toodud. Hääletamisele pandud küsimused on ebaselged. Puudub selgus, kas märgitud nimede poolt või vastu hääletamisega otsustatakse vana juhatuse tagasikutsumine või uue juhatuse valimine. Kohtu hinnangul hääletamisele esitatud seisukohas ei ole selgelt sõnastatud, millisele küsimusele tuleb vastata, kas isik on selle poolt või vastu. Kohus märgib, et hääletamisele pandud otsuste eelnõust peab korteriomanikele selgelt nähtuma, et millised küsimused on hääletamisele pandud ja mille poolt või vastu korteriomanik hääletab. Kohtule esitatud korteriomanikele hääletamiseks esitatud seisukohtadest seda selgelt ei nähtu, samuti ei olnud seisukohtades märgitud, et tegemist on otsuste eelnõuga (dtl 16). Puudutatud isik ei ole vastupidist tõendanud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et õiguslikus mõttes ei ole vahet, kas eelnõud ei pandud hääletusele või hääletusele pandud küsimused esitati ebaselgelt, sest mõlema olukorra näol on tegemist otsuse tegemise korra olulise rikkumisega KrtS § 29 lg 1 mõttes. Nimetatud normi kohaselt on koosoleku otsus tühine, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Tühise otsuse korral ei ole seda vastu võetud. Kuna 20.12.2020 hääletusprotokollis nimetatud otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda, on need KrtS § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised. 6(7)

Tsiviilasi nr 2-21-2660

Kohus tuvastab Narva linn, Kangelaste prospekt 11 korteriühistu korteriomanike koosolekut kokku kutsumata 22.12.2020 vastu võetud otsuste tühisus. Kuna kohus loeb tuvastatuks, et koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda ja seetõttu vastu võetud ja avaldaja vaidlustatud otsused on tühised, ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut avaldaja muudele väidetele. Seega ei analüüsi kohus, kas täidetud on häälteenamuse nõuded, mille rikkumise tooks kaasa otsuste kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 alusel. Kohus peab vajalikuks ka selgitada puudutatud isikule, et asjakohatud on tema väited, et avaldajal puudus vajadus ja õiguslik huvi pöörduda kohtusse. KÜ põhikirja p 7.14 kohaselt korteriomanike üldkoosolekute otsused jõustuvad nende vastuvõtmise momendist, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Üldkoosoleku otsused on täitmisele kohustuslikud. Korteriühistu organi otsuse kehtivus või kehtivuse lõpetamine ei sõltu otsuse esitamisest registrile, mistõttu on põhjendatud avaldaja pöördumine kohtusse otsuse kehtivuse lõpetamiseks. Sellele on viidanud avaldaja ja kohus sellega nõustub. Kõik menetlusosaliste poolsed kohtumääruses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid asja läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku poolt oma kohustuste rikkumine ning et kohus rahuldas avalduse täies ulatuses tuleb jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda ning puudutatud isiku menetluskulud jätta tema enda kanda.. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.