Pankrotiõigus

Saamata nõue (€) 4 181,83 4 400,90 5,70 523,28 9 111,71

III järk (PankrS § 153 lg 1 p 3) – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded:

Võlausaldaja

Saamata nõue (€)

369,00 369,00

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

ja ja

usaldusisiku kohustustest

Trossi

tegevuse

peale

käesolevas

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rxxx Rxxxxx esitas 13.12.2022. a Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Kohus kuulutas 11.01.2023. a määrusega välja Rxxx Rxxxxxx pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Urmas Trossi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 30.01.2023. a.

02.04.2023. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 12.04.2023. a määrusega. Pankrotihaldur esitas 13.04.2023. a kohtule taotluse võlausaldajate nimekirja täiendamiseks. Kohus täiendas võlausaldajate nimekirja 18.04.2023. a määrusega. 30.05.2023. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1. Lõpetada Rxxx Rxxxxxx pankrotimenetlus raugemisega, kuna vara ei jätku massikohustuste ega võlausaldajatele vajalike väljamaksete tegemiseks ning menetluse jätkamiseks; 2. Määrata haldur, Urmas Trossi, tasu ja kulude katteks summas 1450 eurot käibemaksuta Rxxx Rxxxxxxxx antava riigiabi arvelt, välja maksmisega OÜ-le Konkurss (10023775), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s Swedbank nr EE462200001120023445;

ARUANNE

AEG (h)

üldkoosoleku ettevalmistamine 30.01 võlausaldajate esimene koosolek 30.01 koosoleku pidamine, protokolli koostamine ja saatmine võlausaldajatele 09.03 täiendava avalduse saatmine SEB Panka arvelduste korraldamiseks.

30.01 kuni 13.03 nõuetega tegelemine ja esialgse nõuete nimekirja koostamine

14.03 kuni 31.03 esialgse nõuetega tutvumise teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja esialgse nõuete nimekirja saatmine võlausaldajatele 31.03 lõppes vastuväidete 31.03 seisuga vastuväited või täiendusi esitamise aeg esialgsele võlausaldajate poolt ei esitatud. nimekirjale 31.03 kuni 02.04 lõpliku nimekirja koostamine 02.04 esitas haldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja 18.04 kinnitas maakohus 03.05 jõustus määrus, millega kinnitati määrusega lõpliku võlausaldajate lõplik nimekiri võlausaldajate nimekirja ja täienduse III järgu nõuete osas 15.05 kuni 30.05 aruande PankrS § 158 alusel koostamine 30.05.2023 aruande PankrS § 158 alusel ja taotluse esitamine kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks Võlgnikuga suhtlemine Ajavahemikus 13.01 kuni 30.05 võlgnikuga suhtlemine Kokku ajavahemikus 13.01 kuni 30.05

13.03 lõppes esitamise tähtaeg 14.03 esialgse nimekirja esitamine

nõuete

nõuete

67 tundi ja tunnitasu arvestuses summas 9715 (67x145), toimingutasuna summas 1450 eurot

PankrS § 158 lg 1-3 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt PankrS §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole PankrS §-s 149 nimetatud õigusi. Pärast nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS-s § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Käesolevaga on haldur esitanud aruande seoses menetluse raugemisega.

Võlausaldaja (isiku- või registrikood)

Nõude suurus

Rahuldamata nõue

Jaotis

Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) (70000349)

4 181,83

4 181,83

45,90%

Ixxxx Pxxxxx (xxxxxxxxxxx)

4 400,90

4 400,90

48,30%

5,70

5,70

0,06%

523,28 9 111,71

523,28 9 111,71

5,74% 100,00%

Creditreform Eesti OÜ (10887820) Viljandi Vallavalitsus (75038606) Kokku:

Võlausaldaja kontonumber EE351010052031000004 vn 50649673 EE611010011875761223 Pxxxxx Ixxx 702200221019967890 vn 2110650597 EE231010302005452008

III järk (PankrS § 153 lg 1 p 3) – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: Jrk nr

Võlausaldaja (isiku- või registrikood) OÜ GS Core (16183586)

Nõude suurus

Rahuldamata nõue

Jaotis

369,00

369,00

100%

Võlausaldaja kontonumber

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis ei ole suurem kui kaks alampalka ehk siis 2x725 eurot. 27.01.2023 esitas haldur kohtule ja võlausaldajatele toimingutasu kogu pankrotimenetluse läbiviimine kuni raugemise aruandeni PankrS 158 alusel. Nagu juba märgitud eelnevalt toimingute läbiviimine oli planeeritud seisneb alljärgnevas: Halduri tegevus vastab 30.01.2023 üldkoosolekule esitatud toimingute kirjeldusele: Toimingute läbiviimine seisneb alljärgnevas: Läbiviimise aeg (tunnid) Võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, ca 4 dokumentide projektide koostamine ja saatmine ning läbiviimine Võlgniku vara olemasolu järelkontroll ca 1 Nõuete menetlemine (vastuvõtt, kontroll, esialgase ja ca 14 lõpliku nimekirja koostamine ning esitamine kohtule) Raugemise aruande koostamine ja esitamine ca 5 Kokku ca 24 Menetlustoiming

Periood 2023 aastal 26.01 kuni 30.01

kuni 07.02 12.01 kuni 14.03 28.03 kuni 01.04 ca 4 kuud

Haldur palub anda võlgnikule menetlusabi ja määrata tasu suuruseks kaks alampalka summas 1450 eurot riigi vahendite arvelt, mis katab ära ka menetluskulud, makse ei lisandu. Alates 2023 on alampalga määr 725 eurot. Tulenevalt eeltoodust palun määrata 1450 eurot halduri tasuks riigi vahendite arvelt, võlgnikule antava abina. Määratav tasu summas 1450 eurot katab ära ka menetluskulud. 7.2 Kohustustest vabastamise menetlus Kohus algatas 13.01.2023 oma määrusega koos pankroti menetlusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Haldur aruande koostajana on seisukohal, et puuduvad alused jätkata kohustustest vabastamise menetlusega, kuna puudub võimalus võlausaldajate nõudeid rahuldada kas või osaliseltki ja menetluse jätkamiseks puudub igasugune perspektiiv. Halduri ja usaldusisikuna esitan kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks järgnevatel põhjendustel: 1) Võlgnik ei ole käesoleva ajani vastanud usaldusisiku palvele esitada vara ja kohustuste nimekiri, mille esitasin juba 18.01.2023. Asjaolu näitab, et isegi määratud kaitset kasutades võlgnik ei saa aru või ei taha aru saada ja eirab oma kohustusi esitada andmeid kohtule ja usaldusisikule ( FiMS § 18, 45 lg 2 p 3). 2) Võlgnik ei ole tööle läinud ega ka ei otsi aktiivset tööd. Võlgnik on esitanud Töötukassale tegevuse eesmärgid alljärgnevalt: Vaimse tervise tasakaalu saamine, et suudaks taas tööle minna hiljemalt 2023 kevad. Sobiva eluaseme otsimine, lapse hooldusõiguse taotlemine. Olukorra analüüs: Olen paindlik, vastutulelik ja mul on head tehnilised teadmised. Turvatöötaja I kutsetunnistuse olemasolu. Töökogemus turvatöötajana, veebiprogrammeerijana. Ettevõtluskogemus elektroonika remondi valdkonnas, kus tuli tegeleda nii remondi, klienditeeninduse, lao töö ja muude töödega. Hea arvuti kasutamise oskus. Tööotsingutel arvestan oma tervisega. Ei saa oma terviseohutust tõendada. Tegelen elukoha otsingutega, et siis leida ka selles piirkonnas endale sobiv töö. Võlgnikul puudub vaimne tasakaal, odavamat eluaset pole otsinud, on lihtsalt Kose vallas sotsiaalelupinna järjekorras, lapse hooldusõigus on jätkuvalt võlgniku isal, võlgnik ei ole paindliku suhtumisega. Tehniliste teadmiste ja arvutikasutamise kohta puuduvad andmed spetsialisti arvamusega või kutsetunnistus. Võlgnik suudab kirjutada pikki ebaselgeid e-kirju ja esitada kohtu ning usaldusisiku kohta avalikult solvavaid märkusi. Tehniliste oskuste osas suudab

tekitada ilmselt rakenduse, mis teeb „ERANUMBER“ alt pidevaid kõnesid, mille tõttu pidi haldur pöörduma e-kirjaga Kose valla kordniku pr Kxxxxxx Txxx poole avaldusega. Võlgnik võiks töötada aga ei tööta, Töötukassas seatud eesmärgid on täitmata. Mis tähendab, et tööle polegi veel nii pea võimalust saada ja võlausaldajatele makseid teha, seda eelduslikult kolme aasta jooksul, võlgnik teadlikult eirab võimalusi täita oma kohustusi. 3) Aruande koostaja on arvamusel, et kohustused summas ca 8582,73 eurot ehk siis 94,20% osas II järgu nõuetest puuduvad alused võlgniku kohustustest vabastamiseks. FiMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Haldur on arvamusel, et MTA nõudest, mis on tekkinud riigiabi kasutamisega seoses kohtuvaidlustega ülalpeetava osas ja elatise maksmisest ülalpeetavale võlgniku ei vabastata. 4) Võlgniku isiklik käitumine on iseloomulik vastutustundetule inimesele, kes ei hooli iseendast ega teistest inimestest ja samas suhtub üleolevalt enda aitamisse, kuigi ilma abita hakkama ei saa. Kohus on juba võlgnikku määrusega hoiatanud. Nagu juba eelpool märgitud, kasutas võlgnik 29.05.2023 halduri vastu telefoni kõnedega ummistamise rünnet, kuna põhjuseks oli tema poolt ca 70 euro kasutamise võimatus. Haldur teavitas, et võlgniku kirjad ei ole arusaadavad ja uurib Kose vallavalitsuse sotsiaaltöötajate käest, kuidas võivad toimetuleku toetused muutuda. Võlgnikku see ei rahuldanud ja alustas telefoni ummistamise rünnet, mis sundis haldurit pöörduma Kose valla kordniku poole esialgu e-kirjaga. Selle peale nimetas võlgnik usaldusisikut „Türapeaks“ ja kui usaldusisik palus samal viisil vabandada, vastas võlgnik, et usaldusisik „võib imeda munni“. 5) Kokkuvõtvalt võlgnik ei vasta usaldusisiku päringutele ei ise ega määratud kaitse kaudu, ei täida Töötukassas võetud eesmärke, ei tööta ega otsi tööd, puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kohustustest vabastamise menetluse ajal, võlgnik oma tegevuses mingeid muutusi ei tee ning subjektiivses mõttes ei hooli võlausaldajatest, solvab kohut ja usaldusisikut. Seega puudub perspektiiv, vajadus ja alused jätkata kohustustest vabastamise menetlusega. Juhul kui kohus siiski näeb võimalust, pärast pankrotimenetluse lõppemist jätkata kohustustest vabastamise menetlusega, palub usaldusiski ennast vabastada ja käsitelda aruannet ka usaldusisiku aruandena kohtule. 7.3 Kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Võlgnik ei tunnista enda suutmatust hakkama saada kohustustega ega võta tõsiselt Kose Vallavalitsuse poolt pakutavaid teenuseid. Võlgniku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt selles, et elab üle oma rahaliste võimaluste ja tekitanud kohustused oma läbimõtlematusega, vaieldes oma lapse hooldusõiguse üle, lõpptulemusena on tekkinud kohused summas ca 8582,73 eurot ehk siis 94,20% II järgu nõuetest, millest ei vabastata isegi kolme aasta möödudes. Võlgniku makseraskustel on subjektiivne iseloom, tegevuse tulemina tekkinud kohustused, mida ei ole võimalik tavapäraselt täita. Võlgnikku ei ole karistatud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises, kuid käitumine on hoolimatu ja menetlusosalisi solvav. Nagu märgitud punktis 7.2 haldur taotleb lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada ennast usaldusisiku kohustustest.

KOHTU SEISUKOHAD

Pankrotimenetluse lõpetamine ja kohustusest vabastamise menetluse jätkumise otsustamine Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Rxxx Rxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Urmas Trossi pankrotihalduri kohustest. Tartu Maakohus 11.01.2023. a määrusega algatas kohus Rxxx Rxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 8 näeb ette, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. FiMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 47 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Pankrotiseaduse 4. peatükis on sätestatud võlgniku kohustused pankrotimenetluse kestel. FiMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. FiMS § 49 lg 6 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. FiMS § 49 lg 11 näeb ette, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras kohtuistungi pankrotimenetluse lõpetamise otsustamiseks ja võlgniku ärakuulamiseks 24.juuliks 2023. Pankrotihaldur Urmas Tross taotles kohtuistungil osalemiseks virtuaalset võimalust ja teavitas kohut, et see võimalus sobiks ilmselt ka võlgnikule. Kohus broneeris võlgnikule Viljandi kohtumaja saali osalemiseks videokonverentsi teel (tl.113 IIkd) ja seejärel lingi osalemiseks virtuaalselt (tl.114-115 IIkd). Kohtuistungil osales üksnes pankrotihaldur. Kohus saatis võlgnikule kirja 24.07.2023 koos küsimustega (tl.117 IIkd), et arvestada ärakuulamisena võlgniku kirjalikku seisukohta (TsMS § 477 lg.4). Rxxx Rxxxxx vastas kohtu kirjale 25.07.2023 kuue e-kirjaga (tl.119-131 IIkd) koos lisadega. Pankrothaldur usaldusisiku ülesannetes on oma seisukoha esitanud 30.05.2023. a kohtule esitatud aruandes ja kohtuistungil 24.07.2023 (tl.116 IIkd). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud Rxxx Rxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse jätkumine. Kohtu hinnangul esinevad FiMS § 49 lg 8 toodud kohustustest vabastamisest keeldumise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise alused. Kohus märgib, et

võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole seaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus (Riigikohtu 05.10.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16). Kohus andis 06.03.2023. a määrusega võlgnikule Rxxx Rxxxxxxxx TsMS § 45 lg-te 1, 4 alusel korralduse viivitamatult lõpetada sündsusetu ja kohtu ning teiste menetlusosaliste (sh pankrotihalduri) vastu lugupidamatust väljendaval viisil käitumine ning sellekohaste avalduste tegemine. Määruse tegemise tingis see, et võlgnik on pankroti ja kohustustest vabastamise järelevalve menetluse raames 2023. a veebruaris saatnud (erinevatele adressaatidele, sh kohtule) e-kirju, milles on väljendatud äärmist lugupidamatust ka kohtu suhtes. Võlgnik on pankrotihalduri aadressil kasutanud äärmiselt solvavaid ja ebakohaseid väljendeid. Veelgi enam, võlgnik on asunud pankrotihaldurit ähvardama vägivallateoga. Seejuures on võlgnik solvanguid ja vägivallaga ähvardust kasutanud seetõttu, et pankrotihaldur tegi (nõuetekohaselt) oma tööd. Vaatamata kohtu korraldusele, on võlgnik on jätkanud sündusetu ja kohtu ning pankrotihalduri vastu lugupidamatust väljendaval viisil käitumist ning sellekohaste avalduste tegemist. Seda nt 17.03.2023, 18.03.2023, 03.04.2023 saadetud e-kirjades. Samuti on pankrotihaldur pidanud võlgniku ahistava käitumisega seoses pöörduma politsei poole. Võlgnikul on pankrotimenetluses koostöökohustus halduri ja kohtuga (PankrS § 87), sama koostöökohustus usaldusisiku ja kohtuga (FiMS § 47 lg.2) kohustustest vabastamise menetluses. Kirjeldatud suhtlusviis ei ole koostöö. Võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 lg-s 1 sätestatud teabe andmise kohustust. Pankrotihaldur on kohustanud 18.01.2023. a võlgnikku esitama 26.01.2023. a vara- ja võlanimekiri, kuid võlgnik ei ole kohustust täitnud. PankrS § 87 sätestab pankrotimenetlusest osavõtu kohustuse, st võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Ka seda kohustust ei ole võlgnik kohtu hinnangul täitnud, vastupidi võlgnik on püüdnud oma lugupidamatu käitumisega igati muuta halduril oma ülesannete täitmine võimalikult raskeks. Kohus leiab, et seega on võlgnik rikkunud pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FiMS § 47 lg 1 sätestab võlgnikule kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik kohtule teatama igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, samuti andma usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise kohta. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik teatanud kohtule oma elukoha vahetusest. Elukoha küsimuse tõstatas kohus juba võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, sest võlgnik oli maksejõuetuseavalduses oma elukohaks märkinudxxxxxx tee xxxxxxxxxxxxx linn, kuid tegelikkuses elas võlgnik xxxx vallas xxxxxxxxx. Kohtule 02.juunil 2023.a esitatud riigi õigusabi taotluses märgib võlgnik oma aadressiksxxxxx vald xxxxxx alev xxxxxxxxxxxxx. Võlgnik ei ole senini kohtule teatanud oma tegelikku täpset elukohta – on märkinud 22.06.2023 kohtule saadetud e-kirjas, et kukkus xxxx vallas „minu kodu tee sissesõidul“. Kohustus teatada oma igakordne elukoht kohtule tagab seda, et võlgnik oleks kohtule vajadusel kättesaadav. Menetluse jooksul alates võlausaldajate esimesest üldkoosolekust alates on haldur võlgnikule korduvalt selgitanud ja meelde tuletanud kohustust minna tööle või tööd otsida. Töö otsimise osas on 17.03.2023. a võlgnik haldurile esitanud ühe kuvatõmmise, kus ta on töökuulutuse vastuseks saatnud e-kirja küsimusega „Teie otsite SMA operaator töötajat?“. Järgmisel päeval on võlgnik haldurile saatnud e-kirja, kus sisaldub järgmine küsimus (kirjaviis muutmata): Seega MIS SITTA TE AJATE ET MA PEAKS TÖÖTAMA JA TÖÖD OTSIMA, KUI NIIMITMED RIIGIAMETNIKUD ON HEAKS KIITNUD TÖÖTUT JA RIIGI KULUL ELAVAT LAPSEVANEMAT ??? Hiljem (24.03.2023) on võlgnik saatnud haldurile põhjaliku kirja, miks võlgnikul ei ole otstarbekas tööle minna. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik mõistnud, milliste tingimustega menetlus on tema suhtes tema enda avalduse alusel algatatud. Toimunud pankrotimenetlus, s.h. pankrotihalduri ja kohtu

selgitused võlgniku kohustustest menetluses ei ole võlgniku suhtumist oma kohustuste täitmisesse muutnud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku peamine kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Kohus on pöördunud Eesti Töötukassa poole, et saada andmeid võlgniku tegevuse kohta seoses tööotsimisega, sest võlgnik ise ei ole neid andmeid haldurile esitanud. Vastuses päringule on Eesti Töötukassa teatanud, et kliendi tegevuskavas puuduvad andmed tema tööotsingute kohta, klient on töötuna arvel alates 30.08.2021, tegevuskavadest ei selgu, et klient otsiks aktiivselt tööd (rõhuasetus on seni olnud elamispinna leidmisel, eraelulistele probleemidele lahenduste leidmine, sh võlanõustamine). Töötukassa poolt rakendatud erinevad abinõud Rxxx Rxxxxxxxx ei ole võlgniku töösoovi suurendanud, ehkki eesmärgiks oli seatud hiljemalt septembris 2022 tööle minna. Võlgnikule on määratud perioodiks 11.03.2021 – 10.03.2026 osaline töövõime (talle ei sobi kollektiivis töötamine). Kohus järeldab Eesti Töötukassa vastusest, et võlgnik ei ole tööd otsinud, kuigi võlgnikul oleks võimalik töötada vähemasti osalise tööajaga. Kohtu 24.07.2023.a kirjale, milles kohus küsis küsimusi FiMS § 47 kohustuste täitmise kohta ja tema valmisoleku kohta kohustustest vabastamise menetluses osaleda, võlgnik sisukohaselt ei vastanud, vaid põhjendas, miks ei ole tema olukorras mõistlik töötada (kuus vastuskirja koos lisadega 25.07.2023). Riigikohus on 05.06.2013. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-60-13 leidnud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohus märgib, et 48,30% (summas 4400,90 eurot) nõuete koguhulgast moodustavad nõuded, millest ei ole võimalik ka eduka menetluse korral menetluse lõpuks vabaneda (FiMS § 50 lg 2). Seega ei täidaks võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ka eesmärki anda võlgnikule uus majanduslik algus. Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus Rxxx Rxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetab Rxxx Rxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku poolt esitatud kaebused pankrotihalduri tegevuse peale Võlgnik Rxxx Rxxxxx on käesoleva maksejõuetusmenetluse jooksul esitanud hulgaliselt etteheiteid pankrotihaldur Urmas Trossi kohta ja kirju, mida kohus käsitleb kaebustena pankrotihalduri tegevuse peale. Kohus nimetab siinkohal järgmisi kirju: 27.02.2023 kaks kirja etteheidetega, et haldur peab tema pangakontol raha kinni, 07.03.2023 üks kiri, 17.03.2023 kuus kirja, 18.03.2023 kolm kirja, 24.03.2023 üks kiri, 03.04.2023 üks kiri. Võlgniku etteheited haldurile on: haldur ei oska riigikeelt kõrgtasemel, teeb ametialaseid vigu, kirjutab võlgniku nime valesti. 07.03.2023 kirjas taotleb võlgnik halduri vastutusele võtmist ja et hinnataks, kas haldur vastab oma ametile, 03.04.2023 kirja taotleb võlgnik haldur Urmas Trossi tagandamist. 26.05.2023 saatis võlgnik haldurile järelepärimise ja etteheite selle kohta, et tema pangakontol on halduri poolt kinni peetud 70 eurot, mida võlgnik ei saa kasutada. Saadetud pöördumine advokaadile, et koostada hagi halduri vastu Harju Maakohtusse (tl.47-52 IIkd). Kirju saadavad solvangud ja sõim halduri aadressil. Kohus PankrS § 69 sätete alusel teostab kogu menetluse kestel järelevalvet halduri tegevuse üle. Kohus on uurinud kõiki võlgniku etteheiteid pankrotihaldur Urmas Trossile käesolevas menetluses ja leiab, et need ei ole põhjendatud ega kaalukad. Etteheited haldurile riigikeele mitteoskamises on alusetud. Kohus on kontrollinud halduri tegevust seoses etteheidetega, et haldur on võlgniku pangakontol kinni pidanud summasid, mida võlgnik ei saa seetõttu kasutada. Kohus on kindlaks teinud, et halduri tegevus on kooskõlas PankrS § 35 lg.1, § 36 lg.6. Pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus, kaotab

võlgnik õiguse teha tehinguid pankrotivaraga (PankrS § 35 lg.1 p.2,3,), füüsilisest isikust võlgnik käsutab pankrotivara halduri nõusolekul. Rxxx Rxxxxxx pankroti väljakuulutamisega on haldurile läinud üle õigus ja kohustus käsutada võlgniku vara, s.h. teha korraldusi võlgniku pangakontol olevate vahendite kasutamise osas. Olukorras, kus võlgnikule laekuvad summad kuude jooksul suurenevad, on vajalik pangakontole laekunud suurenenud summade vabastamine aresti alt. Haldur teeb selle vabastamistaotluse krediidiasutusele pärast seda, kui talle on saanud teatavaks, et pangakontole laekunud summa on suurenenud. Selle kohustuse täitmiseks on haldur AS-le SEB Pank andnud korralduse (nt 17.02.2023) võlgniku pangakonto vabastamiseks aresti alt summas 890 eurot pärast seda, kui on selgunud, et kohalik omavalitsus (xxxx Vallavalitsus) on suurendanud võlgniku toimetulekutoetust 601,45 eurole (laekumine R.Rxxxxxxxx 17.02.2023 ja samal päeval taotlus pangale pangakonto vabastamiseks aresti alt summas 890 eurot). Enne seda oli R.Rxxxxxxxx kohaliku omavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus 513,16 eurot kuus ja aresti alt vabastatud summa 802 eurot kuus (tl.97 IIkd). Seejärel suurenesid Rxxx Rxxxxxx laekumised 2023.a maikuus, mil suurenes temale Töötukassa poolt makstav osalise töövõime toetus. Selle selgumisel suurendas haldur avaldusega AS-le SEB Pank 29.05.2023 (tl.103 IIkd) järjekordselt võlgniku pangakontol aresti alt vabastatavat summat, seekord 950 eurole. Haldur taotleb pangakontol olevate summade vabastamist aresti alt suuremas summas siis kui talle saab teatavaks, et on laekunud varasemast suurem summa. Pankrotihaldur on käsitanud R.Rxxxxxx kontole laekunud summasid kogu ulatuses kui mittearestitavaid (lugedes Töötukassa poolt makstava toetuse töötutoetuseks) TMS § 131 järgi, millele ei saa sissenõuet pöörata. Seega on võlgnikule tagatud kõigi tema nimele laekunud summade kasutamine. Sellega on haldur tegutsenud Pankrotiseaduse viidatud sätete kohaselt ja puudub alus heita haldurile ette tema kohustuste rikkumist. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2023. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 1450 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 44 töötundi. Haldur taotleb määrata tasu suuruseks kaks alampalka (s.o 1450 eurot). Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1450 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu taotlus on 1450 eurot, s.o ca 21,97 töötundi x 66. Kohus peab põhjendatuks ja proportsionaalseks halduri ülesannete täitmiseks kulunud arvutuslikku ajakulu 21,97 töötundi. Kohtu menetluslikule kogemusele tuginedes on tegemist olnud problemaatilise võlgnikuga menetlusega. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu ja keerukust selles asjas, peab kohus põhjendatuks rahuldada Urmas Trossi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1450 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle Konkurss. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 01.01.2023 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 725 eurot, kahekordne alammäär on 1450 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Rxxx Rxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1450 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Konkurss. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.