Kohus Harju Maakohus Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
08.12.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-117791
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ MegaPlaan vastu võlgnevuse ja kulude nõudes.
Tsiviilasja hind
150 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood esindajad 10811490), lepinguline esindaja: E A Kostja: OÜ MegaPlaan (registrikood 12128432), esindaja Menetluse liik Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Hagi rahuldada.
Välja mõista OÜ -lt MegaPlaan OÜ Europark Estonia kasuks leppetrahvi 110 eurot ja sissenõudmiskulusid 40 eurot.
Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude rahaline suurus seetõttu kindlaks määramata. Välja mõista OÜ-lt MegaPlaan OÜ Europark Estonia kasuks menetluskulude katteks 360 eurot ning alates lahendi jõustumisest võlgnetavalt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § -i 113 lg -1 2. lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Kostjale kuuluvad sõidukid registrimärkidega nr xxx ja xxx olid pargitud hageja poolt opereeritavates kohtades: sõiduk registrimärgiga nr xxx oli pargitud 06.03.2024, Tartu mnt 31, Tallinn, asuvad parklas ja sõiduk registrimärgiga nr xxx oli pargitud 03.04.2025, Reisijate 7/9 Depoo, Tallinn asuvas parklas. Asudes parkima, sõlmis kostja hagejaga parkimislepingud ülalviidatud kohtades, ajal ja tingimustel. Parkides ei olnud sõidukite armatuurlaudadel vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas kostjale 1) 06.03.2024 asetleidnud parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi nr xxx summas 55 eurot, mille maksetähtaeg oli 13.03.2024, 2) 03.04.2025 asetleidnud parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi nr xxx summas 55 eurot, mille maksetähtaeg oli 10.04.2025. Hageja asetas leppetrahvi nõude kviitungid sõidukite esiklaaside kojamehe vahele. Leppetrahvid on tasumata. Hageja saatis kostjale enne kohtumenetlust nõudekirja. Kostja leppetrahvi ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 110 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka .1. lg 1 järgi sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Lisaks soovib menetluskuludelt saada ka viivist lg 1 II lause järgi. Kostja vastuväited Kostja esitas kohtule vastused, milles pidas hageja nõuet väljapressimiseks, aja kokkuhoiu nimel oli valmis tasuma 120 eurot. Fotodel ei ole sõidukeid näha. Kostja pole nõus hageja menetluskuludega. Kohtu põhjendused lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas lg 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool 2 (2)
kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme kasutamise eest tasu. Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Kostjale kuuluvad sõidukid registrimärkidega nr xxx ja xxx olid pargitud hageja poolt opereeritavates kohtades järgmiselt: sõiduk registrimärgiga nr xxx oli pargitud 06.03.2024 Tartu mnt 31, Tallinn, parklas ja sõiduk registrimärgiga nr xxx oli pargitud 03.04.2025 Reisijate 7/9 Depoo, Tallinn, parklas. Märgitud asjaolud on tõendatud fotodega parklatest ja sõidukitest (dtl 3334, 36-37). Kostja väide, et sõidukeid pole näha fotodelt, ei ole põhjendatud. Vaidlust polnud selles, et asudes parkima, sõlmis kostja hagejaga parkimislepingu ülalviidatud kohas, ajal ja tingimustel. Need asjaolud on tõendatud fotodega pargitud autost, parkimistingimustest (dtl 33-34, 36-37, 3852). Sõidukid kuulusid eelviidatud ajal kostjale, milles puudus vaidlus, kuid need asjaolud on tõendatud ka väljavõttega Transpordiameti andmetest (dtl 53). Parkides ei olnud kostja parkimise eest tasunud, mida kostja pole vaidlustanud. Hageja esitas leppetrahvi nr xxx 55 eurot 06.03.2025 asetleidnud rikkumise eest, mille maksetähtaeg oli 13.03.2025 ja nr xxx 55 eurot 03.04.2025 asetleidnud rikkumise eest, mille maksetähtaeg oli 10.04.2025. Need on nähtavad kviitungitelt (dtl 32, 35) Hageja tõendas esitatud leppetrahvi kviitungitega ja fotodega, et leppetrahvi kviitungid oli asetatud sõidukite esiklaasi kojamehe vahele (dtl 34, 37). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et esitas leppetrahvide nõuded kostjale ja tegi seda viivitamatult TsÜS § 70 järgi. Nii pole hageja kaotanud VÕS § 159 lg 2 järgi õigust nõuda leppetrahve. Seega on tõendatud, et 1) poolte vahel oli sõlmitud 06.03.2024, Tartu mnt 31, Tallinn, parklas sõidukiga xxx parkimiseks parkimisleping ja 03.04.2025, Tallinn, Reisijate 7/9 Depoo parklas sõidukiga reg.m xxx parkimiseks parkimisleping VÕS § 8 lg 1, § 271 järgi tingimusel, et parkimise eest tuli tasuda, 2) kostja jättis parkimise eest tasumata, 3) kostja jättis tasumata vastavatel tähtaegadel ehk esimesel juhul 13.03.2024 ja teisel juhul 03.04.2025 leppetrahvid kokku 110 eurot (55+55). Kostja on
3 (2)
rikkunud VÕS § 100, § 271 tulenevat tasu maksmise kohustust ja § 158 lg 1 tulenevat leppetrahvi maksmise kohustust. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks leppetrahvid hagejale ära tasunud. Seega on kostja VÕS § 100 järgi leppetrahvi tasumise kohustusega viivituses. Hagejal oleks seega õigus nõuda viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis tähendab, et ta saab nõuda kostjalt VÕS § 113.1 lg 1 alusel sissenõudmiskulusid 40 eurot. Hageja on tõendanud 21.04.2025 kirjaga, et nõudis kostjalt kohtueelselt leppetrahvide tasumist (dtl 54). Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.1. lg 1 järgi leppetrahvide tasumist kokku 110 eurot ja sissenõudmiskulusid 40 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 110 eurot ja sissenõudmiskulusid 40 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Hagi kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad kostja kanda ning kostja menetluskulude rahaline suurus seetõttu kindlaks määramata. Kostja sai hageja hagi ja selles sisalduva menetluskulude nimekirja kätte 04.09.2025. TsMS § 128 lg 1, 2, § 129 lg 1, 2 järgi on menetluskuluks lõiv 100 eurot, mille hageja on tasunud ning samuti maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 144 p 7 ja § 484.2 järgi. Lisaks on menetluskuluks lepingulise esindaja kulu TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi. Hageja esindaja kulu on 2 tunni eest 240 eurot, tasu määr on esindajal 120 eurot tunnis. Hageja palus välja mõista lõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja kulu 240 eurot, kokku 360 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tasu on käesolevas asjas 2 tunni eest vastavalt 240 eurot TsMS § 175 lg 1 järgi. Nii on hageja põhjendatud menetluskuluks tasutud lõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse seadusjärgne kulu 20 eurot ja esindaja kulu 240 eurot, kokku 360 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulusid 360 eurot ja vastavalt hageja taotlusele (TsMS § 177 lg 4) tuleb kostjal tasuda alates käesoleva lahendi jõustumisest hagejale hüvitamisele kuuluvatelt võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni kulude hüvitamiseni.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
4 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.