Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-138214
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi V. R. vastu 10 euro nõudes
Hagihind
hagi hind 10 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, esindajad Estonia pst 9, Tallinn 10143); Hageja lepinguline esindaja: Piret Muinast (e-post: [email protected]); Kostja: V. R. (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt V. R.lt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 10 (kümme) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt V. R.lt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 210 (kakssada kümme) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 110 eurot kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt V. R.lt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 210 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki xxxx omanik või vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
2.Kostja parkis oma sõiduki 09.11.2018 aadressil Kivila 26, 28a parklas ja talle väljastati leppetrahv numbriga 1300 9111 8022 8273 summas 30 eurot. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.
3.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus-ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Esitatud fotodega tõendab hageja, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
4.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, väljastas hageja leppetrahvi. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe.
5.Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja meeldetuletuskirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxxx ning e-postiaadressile xxxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud kohustust täitma.
6.Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kooskõlas kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja nõudis kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli kostja võlgnevus kokku 40 eurot, millest 30 eurot oli leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot
sissenõudmiskulu.
7.Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 23.11.2021. 03.12.2021 tasus kostja võlgnevuse katteks 30 eurot, mis vastab käesolevas menetluses leppetrahvi võlgnevusele. Tasumata jäi sissenõudmiskulu 10 eurot, menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel ning riigilõiv summas 45 eurot.
9.Hageja kulu riigilõivule on 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 55 eurot hagi esitamisel. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hagi koostamiseks kulus aega 2 h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu.
10.Kostja vastusega hageja ei nõustunud. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi järelpärimise RIK IT-abile, kuid kostja vastuväidet ei tuvastatud, st ühtegi e-kirja algusega nimega V. ei olnud. Hageja on väljastanud 09.11.2018 leppetrahvi nr 1300911180228273, mille maksetähtaeg oli 23.11.2018. Kostja leppetrahvi ei tasunud ega esitanud vastuväidet. Eeltoodust tulenevalt ei tasunud kostja leppetrahvi maksetähtaja jooksul ning nõue muutus sissenõutavaks 24.11.2018. 08.03.2021 saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja tähitult postiaadressile xxxx, 27.01.2021 ja 22.09.2021 saadeti kostjale meeldetuletuskirjad e-postiaadressile xxxx. Kuna leppetrahv oli jätkuvalt tasumata, esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale 23.11.2021.
11.Kostja on nõude tasunud 02.12.2021 summas 30 eurot. Kostja ei ole nõuet tasunud leppetrahvil märgitud hageja kontole xxxx AS-s Xxxx, samuti ei ole makse laekunud meeldetuletuskirjas märgitud arvelduskontole xxxx. Nõue on tasutud EUROPARK ESTONIA OÜ kodulehel märgitud kontole xxxx. Nõue on tasutud osaliselt, sest tasumata on sissenõudmiskulud, menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses ning riigilõiv.
12.Eeltoodust tulenevalt leidis hageja, et leppetrahv ei ole tasutud tähtaegselt, st 14 päeva jooksul peale leppetrahvi väljastamist. Hageja saadetud meeldetuletustele kostja ei vastanud ega asunud nõuet täitma. Nõue on tasutud pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ning valele kontole.
13.Lisaks hagi esitamisel kulunud õigusabi osutamise ajale 2 tundi on esindajal täiendavalt kulunud aega kostja vastusele vastamiseks 0,5 h. Kompromissina pakkus hageja, et kostja tasub poole riigilõivust ja 2/3 esindaja kuludest. Menetluskuludena palus hageja kostjalt täiendavalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Õigusabikuludena palus hageja kostjalt välja mõista 240 eurot. Kompromissina peaks kostja tasuma kokku 252,50 eurot (10 eurot sissenõudekulu, 82,50 eurot riigilõiv ja 160 eurot õigusabikulu). Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu. 29.12.2021 saatis kostja e-posti aadressile [email protected] kirja, milles kinnitas, et tunnistas varem nõuet 30 eurot ja võlg oli tasutud 02.12.2021. Maksekorralduse koopia oli e-kirjale lisatud. Hageja klienditeenindus saatis 08.06.2022 e-kirja aadressilt [email protected], milles kinnitati, et kostja tasus leppetrahvi 09.11.2018. Kompromissina oli kostja nõus tasuma 10 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei
kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.Esmalt osundab kohus, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli sõlminud hagejaga parkimislepingu ning selle lepingu alusel tuli kostjal tasuda leppetrahvi 30 eurot, sest ta rikkus parkimislepingu tingimusi. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et sõidukile registrimärgiga xxxx koostati 09.11.2018 leppetrahv summas 30 eurot, sest sõiduk oli pargitud Kivila 26, 28 a asuvasse parklasse parkimistingimusi rikkudes ehk mitte selleks ettenähtud ajal ehk öisel ajal (dtl 88-89). Hageja esitatud fotodest (dtl 90-96) nähtub, et sõiduki kojamehe vahele oli jäetud trahvikviitung. Parkla sissesõit oli tähistatud ja sissesõitude juures olid nähtavad parkimistingimused (dtl 97-101). Kostja oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja (dtl 102-107). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et hageja oli kostjale leppetrahvinõude mõistlikul viisil kätte toimetanud (RK TKo 2-17-117146, p 12).
17.Hageja koostas kostjale meeldetuletuskirjad trahvinõude kohta (dtl 108-112 ), kuid kostja leppetrahvi ei tasunud. Kostja tasus leppetrahvi alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 02.12.2021.
18.Kohus selgitas kostjale 08.05.2023 pöördumises (dtl 147-148), et kostja vastusest ei selgunud, millisel alusel ta vaidleb vastu võla sissenõudmise kulule. Kohus selgitas, et võla sissenõudmise kulu nõude rahuldamine ei sõltu sellest, kas hageja on tõendanud kostjale kohtueelse meeldetuletuskirja kättetoimetamist ning et võla sissenõudmise kulu suurust ei pea hageja tõendama. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
19.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
20.Vaidlus puudub selle üle, et hageja teavitas kostjat leppetrahvi nõudest, sest see asetati sõiduki kojamehe vahele. Vaidlus puudub selle üle, et kostja jättis pärast leppetrahvinõude esitamist selle tasumata ning tasus leppetrahvi alles kohtumenetluse ajal. Kuna kostja tasus leppetrahvi alles kohtumenetluse ajal, ei ole tegu olukorraga, kus kostja ei oleks andnud põhjust kohtumenetluse alustamiseks. Võla sissenõudmise kulu kostja ei tasunud.
21.VÕS § 1131 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
22.Võla sissenõudmise kulude suurust ei pea võlausaldaja tõendama. Antud summa nõudeõigus tekib võlausaldajal siis, kui tal on tarbija vastu lepingust tulenev nõue. Kostja on omaks võtnud, et tal oli hageja ees leppetrahvi tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees võla sissenõudmise kulu tasumise kohustus ning see ei sõltu sellest, kas hageja on tõendanud, et ta toimetas kostjale kohtueelselt leppetrahvinõude kätte allkirja vastu. Kuna seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu hüvitamist, kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 eurot.
23.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Enne hagi esitamist kostja võla sissenõudmise kulu 10 eurot ei tasunud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu, kulud õigusabile ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Riigilõivuna tasus hageja 100 eurot. Õigusabi osutati tunnitasuga 160 eurot ning õigusabi osutamiseks kulus kokku 2,5 tundi. Kokku palus hageja kostjalt õigusabi kuluna välja mõista 240 eurot.
25.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on vaidluse rahalist ulatust ning sisu arvestades ülemäärane. Samuti on ülemäärane õigusabi osutamiseks kulunud aeg. Hagiavaldus on koostatud standardsel viisil ning selles on suur osa mahus kulunud nende asjaolude põhistamiseks ja tõendamiseks, mille üle vaidlus puudub. Sisulist ja õiguslikke argumente sisaldavat vastust hageja kostja vastusele ei esitanud. Kohus peab mõistlikuks tunnitasuks antud hagiavalduse koostamisel 110 eurot ning mõistlikuks ajakuluks kokku kogu menetluses 1 tundi. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 eurot riigilõivu kuluna ja 110 eurot õigusabikuluna 210 eurot.
26.Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
27.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 210 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.