Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-5029
Kohtuasi
J.I hagi CoinLoan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärna vastu vara välistamiseks pankrotivarast
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2025 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
J.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja J.I (sünniaeg XX.XX.XXXX lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel
menetluskulude
Kostja CoinLoan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Peeter Viirsalu ning vandeadvokaadi abi Uku Kull Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.09.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.J.I (hageja) esitas 01.04.2025 Harju Maakohtule hagi CoinLoan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärna (kostja) vastu vara välistamiseks pankrotivarast. Koos hagiga esitas hageja ka avalduse hagi tagamiseks. Maakohus küsis hagi tagamise osas kostja seisukohta. Maakohus keeldus 14.05.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Määrus jõustus 01.07.2025.
2.Kostja esitas 01.09.2025 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud on kokku 3375,02 eurot (käibemaksuga). Kostja lepingulised esindajad osutasid õigusabi 12 tundi keskmise tunnitasumääraga 230 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja märkis, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
3.Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu, pidades põhjendamatuks nii tunnitasu suurust, teenuse osutamise mahtu kui ka mitme esindaja kulu. Maakohtu määrus
4.Maakohus määras 18.09.2025 määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt CoinLoan OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitise 1713,96 eurot ja viivise.
4.1.Menetluses osutatud õigusabi toimingud olid osaliselt põhjendamatud. Maakohus küsis kostja seisukohta üksnes hagi tagamise avalduse osas. Selleks kulus kostja esindajatel kokku 5,6 tundi (toimingud 07.04.2025–11.04.2025). Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus kokku 1,7 tundi, millest kohus pidas põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Maakohtu hinnangul ei olnud ülejäänud osas kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud, kuna hagiavaldust ei võetud menetlusse ja kohus ei kaasanud kostjat rohkem menetlusse. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikuks töömahuks kokku 6,1 tundi.
4.2.Tunnitasu suurust 230 eurot (käibemaksuta) sai maakohtu hinnangul pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Vaidluse sisu arvestades oli mitme lepingulise esindaja osalemine põhjendatud.
4.3.Eeltoodust tulenevalt määras kohus kostja lepinguliste esindajate põhjendatud õigusabikuludeks koos käibemaksuga 1713,96 eurot (5,6 tundi käibemaksumääraga 22%, 0,5 tundi määraga 24%). Määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks, et kostjal puuduvad vajalikud ja põhjendatud menetluskulud või määrata kindlaks kostja menetluskulud põhjendatud ulatuses.
5.1.Maakohus jättis analüüsimata kostja menetluskulude vajalikkuse. Maakohus piirdus vaid analüüsiga, millises osas on maakohtu hinnangul kostja menetluskulud põhjendamatud, jättes analüüsimata, kas kostja menetluskulud olid vajalikud konkreetse menetluse toimingute tegemiseks (hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamine). Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. 2
2-25-5029
5.2.Pankrotihaldur on kõrgendatud erialaste teadmistega ja kogemustega isik (vandeadvokaat), kelle pädevusse kuulub mh õiguslike küsimuste analüüsimine ja seisukohtade kujundamise. Seetõttu tuleb vandeadvokaadist halduri puhul eeldada, et tal on vajalikud õigusalased teadmised selleks, et vastata hagi tagamise taotlusele. Selliseks toiminguks välise abi kasutamist pidi haldurist kostja vähemalt põhjendama. Kostja kirjeldusest tööjaotuse kohta võib välja lugeda, et haldur on võib-olla ebaseaduslikult loovutanud kõik seadusest tulenevad kohustused esindajatele.
5.3.Kuivõrd asi piirdus kostjalt hagi tagamise taotlusele seisukoha küsimisega, ei ole maakohtu põhjendus mitme esindaja kasutamise kohta õiguspärane. Maakohus mõistis välja menetluskulud lausa 4 advokaadi tehtud toimingute eest.
5.4.Maakohus jättis välja selgitamata esindatavate õigusteenuste tunnitasud. Vastavalt Riigikohtu praktikale, ei ole mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega. Kohtul tuleb hinnata iga tunnitasu suurusega tehtud toimingute osas, kas vastavad toimingud olid menetlusosalise nõuetekohaseks esindamiseks vajalikud ja milline on nende tegemiseks tavapäraselt vajalik ajakulu ning põhjendatud tunnitasu suurus.
5.5.Maakohus mõistis välja ka põhjendamatud kulud. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvad 07.04.2025–11.04.2025 tehtud toiminguid ka kostja vastuse koostamisele, kuigi maakohus nentis, et kohus pole kostjatelt seda nõudnud, kuna hagiavaldust ei võetud menetlusse. Hagejalt ei saa välja mõista kulusid toimingutele, mida pole olnud vaja teha, kuna hagi polnud menetlusse võetud. Hagi tagamise taotlusele seisukoha koostamisele kulunud aeg ei ole arusaadav. Menetluse edasine käik
6.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle muutmiseks ega tühistamiseks alust. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
8.1.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks 3
2-25-5029 vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19; 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
8.2.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel diskretsioonipiire ületanud.
8.3.Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud analüüsima, kas väljamõistetud menetluskulud olid vajalikud, s.o kostjal oli vaja palgata hagi tagamise avaldusele vastamiseks lepingulised esindajad, arvestades, et kostja on pankrotihaldur ja seega õiguse eriteadmistega isik. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et siinses asjas ei olnud kostjal vajalik õigusabiteenust kasutada ja kostja pankrotihaldurina oleks pidanud osalema menetluses isiklikult. Pankrotihaldur ei pea end menetluses ise esindama. TsMS ega PankrS ei kohusta haldurit isiklikult tsiviilkohtumenetluses osalema. PankrS § 62 ei keela haldurit osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. Seega kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma pankrotihaldurist menetlusosalise kulud, saavad hüvitatavate kulude koosseisu kuuluda ka halduri lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lõige 1). Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt õigust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (RKTKm 19.10.2016, 3-2-1-86-16, p 11).
8.4.Hageja leiab, et siinses asjas ei olnud mitme lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetlustoimingud 07.04.2025–11.04.2025 ning 29.08.2025–01.09.2025, milleks kuluaruande järgi olid järgmised toimingud: 07.04.2025 – hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse analüüs (Uku Kull) – 0,6 tundi; 08.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 1,3 tundi; 08.04.2025 – õiguslik analüüs (Rainer Urmas Maine) – 0,3 tundi; 09.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 1,3 tundi; 10.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 0,5 tundi; 11.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 0,6 tundi; 11.04.2025 – analüüs ja kostja vastuse koostamine (Paul Varul) – 0,5 tundi; 11.04.2025 – analüüs ja kostja vastuse täiendamine (Peeter Viirsalu) – 0,5 tundi; 29.08.2025 – menetluskulude nimekirja koostamine (Uku Kull) – 1,2 tundi; 01.09.2025 – menetluskulude nimekirja koostamine (Uku Kull) – 0,5 tundi. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kulude hüvitamist 4
2-25-5029 taotlev menetlusosalisel tuleb esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Seejuures on võimalik, et hüvitatavaks loetakse ka lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p-d 14 ja 16). Toimikust nähtuvalt esindasid kostjat vandeadvokaadid Paul Varul ja Peeter Viirsalu ning vandeadvokaadi abi Uku Kull ning lisaks nähtus menetluskulude nimekirjale lisatud kuluaruandest, et õiguslikku analüüsi tegi veel üks vandeadvokaadi abi, kes kohtus lepingulise esindajana ei osalenud. Hagi tagamise avaldusele vastuse koostamiseks tuli kostja esindajatel hagiavalduse ja hagi tagamise avaldusega tutvuda ning analüüsida. Kokku on selleks kulunud 5,6 tundi. Kostja on mitme lepingulise esindaja tehtud kulutusi põhjendades selgitanud, et esindajate ülesannete jaotus oli sisuline ja põhjendatud. Vandeadvokaadid keskendusid peamiselt menetluse strateegilisele juhtimisele ja seisukohtade kujundamisele, samas kui menetlusdokumente koostas vastavalt vandeadvokaatide kujundatud seisukohtadele vandeadvokaadi abi. Selline tööjaotus võimaldas tagada esinduse põhjalikkuse, samal ajal aga vältides toimingute dubleerimist esindajate vahel. Seejuures ei ole kostja lepinguliste esindajate toimingud kattuvad ega dubleerivad. Lisaks selgitab kostja vastuses määruskaebusele, et pankrotihalduri vastu on algatatud kaheksa vara välistamise menetlust, mis paratamatult tähendab, et halduril endal ei ole ajaliselt võimalik kõiki menetlusi hallata ning sarnaselt ei ole ühel advokaadil üldjuhul ajaliselt võimalik järsult üksi kaheksat menetlust läbi viima asuda, arvestades juba olemasolevatest muudest menetlustest tulenevat töökoormust. Seega ei ole ebatavaline ega eluliselt põhjendamatu, et esindajaks on korraga mitu advokaati, kes jagavad menetluste vahel töökoormust. Ühtlasi on tegu keskmisest keerukama menetlusega, mis hõlmab elemente nii asjaõigusseadusest, pankrotiseadusest, tsiviilseadustiku üldosa seadusest, võlaõigusseadusest kui ka finantsõigusega seonduvatest seadustest (MERAS, VPTS, RahaPTS ja KrüTS). Vastav menetlus nõuabki olemuslikult mitmeid spetsialiste. Kuluaruandest nähtuva vandeadvokaadi abi Rainer Urmas Maine teadmised pangandus- ja finantsvaldkonnas olid vajalikud menetluse perspektiivi hindamisel ja kostja positsiooni kujundamisel. Sarnaselt on vaja olnud esindajatel läbi töötada nii tsiviilõiguslik kui ka finantsõiguslik normistik tagatavale nõudele õigusliku hinnangu andmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et vaidluse sisu arvestades oli mitu esindajat põhjendatud, st maakohtu hinnangul on tegemist õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega. Samuti nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et ebaõige on hageja väide, et kulud ei ole põhjendatud, kuna vaidluseni ei jõutudki. Hagi tagamise avaldus ja sellele esitatud vastus on osa menetlusest. Arvestades, milliseid tagajärgi võib hagi tagamise abinõude kohaldamine kostjale kaasa tuua, on arusaadav ja mõistlik, et kostja jaoks oli oluline põhjalik vaidluse asjaolude analüüsimine. Lähtudes maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja esindajate ajakulust ning arvestades menetluses esitatud menetlusdokumente ja tehtud menetlustoiminguid, siis puudub alus väita, 5
2-25-5029 et kostja esindajate ajakulu asjaga tutvumisel, analüüsimisel ja seisukoha koostamisel dubleeriv. Üksnes asjaolust, et menetlusdokumendi koostamisega on tegelenud mitu advokaati, ei saa järeldada, et nad on ilmselgelt teinud dubleerivat tööd. Lisaks tuleb hinnata, milline ajakulu oleks vastava dokumendi kui terviku koostamiseks ajakuluna põhjendatud. Siinsel juhul kostjale hüvitatud menetluskulud sellises ajamahus (5,6 tundi), mis oleks olnud mõistlik ja vajalik olnud ka ühe esindaja palkamisel. Maakohus on põhjendatult vähendanud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ja ei ole alust selle täiendavaks vähendamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.
8.5.Hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on ebaõigesti lähtunud menetluskulude väljamõistmisel tervikuna tunnihinna kaalutud keskmisest, mistõttu on välja mõistetud summa ebaõige. Riigikohus on selgitanud, et lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 10-11). Kuluaruandest nähtuvalt osutasid õigusabi kõik esindajad tunnihinnaga 230 eurot (millele lisandub käibemaks). Maakohus on hinnanud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruse põhjendatust ja vajalikkust ning leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus nõustub, tunnitasu suurus ei ületa oluliselt õigusteenuse turuhinda. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks.
9.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
10.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.