Tartu Maakohus
Kohtunik
Maili Riisenberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. august 2023, Viljandi
Tsiviilasja number
2-23-110244
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. U. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
3116,30 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nendeHageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ; epost [email protected]) Kostja A. U. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress xxxxxxx xx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
põhivõlgnevus summas 1478,30 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 126,57 eurot, kokku 1604,87 eurot.
28.06.2023 põhinõudelt 1478,30 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 1478,30 eurot).
ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
osaliselt.
eurot.
(286,70 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
põhivõla 1977,24 eurot, intressid 187,99 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, lepingu haldustasu summas 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 435,53 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.
korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
TsMS § 405 lg-le 1.
TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
mille alusel sai kostja laenu summas 2500 eurot (dtl 34-41). Kostja kohustus maksma ka intressi 25,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidi tagasimakseperioodiks oli 36 kuud, kohustusega tasuda alates 10.06.2021 graafiku alusel iga kuu laenu põhiosast. intressist ja haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 36 x 101,67. Kostja tasus krediidiandjale kokku 1021,70 eurot (dtl 29). Krediidiandja saatis 30.06.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise 2(4)
hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 45). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 28.07.2022 (dtl 46). Nõue on loovutatud hagejale 10.08.2022 (dtl 47).
on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
riiklikest registritest tehtud päringutele. Hageja on avaldanud, et krediidiandja on tuvastanud, et kostja igakuised finantskohustused olid 240 eurot. Finantskohustuste tuvastamisel on lähtutud kostja enda esitatud andmetest ning tehtud päring ka krediidiandja enda süsteemides (millest saavad nähtuda ainult krediidiandja enda juures võetud kohustused). Juhul, kui krediidiandja oleks aga analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet piisavalt pika perioodi kohta, siis oleks sealt nähtunud kostja poolt võetud tegelikud laenukohustused. Kohtule nähtub kohtute infosüsteemist, et kostja on võtnud vähemalt kahekümnel korral laenu erinevatelt krediidiandjatelt ning enamus neist on võetud enne käesoleva hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu sõlmimist. Tulenevalt eeltoodust on kohtul alust arvata, et kostja tegelikud igakuised finantskohustused olid kordades suuremad, kui krediidiandja on tuvastanud.
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 25,90% aastas (vt dtl 34-41). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
36 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast. intressist ja haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 36 x 101,67. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 1021,70 eurot (dtl 29). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1478,30 eurot (2500-1021,70), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 28.07.2022 – 27.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 126,57 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda. 3(4)
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulust summas 420 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
hüvitada hagejale menetluskuludena (420 + 50) * 61% = 286,70 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (286,70 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.