2-20-4732/53 - Pankrotiõigus - Hagi nõude tunnustamiseks - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

kohustuste täitmisega või ka varjatud kasumieraldisega. Seda, et tegu võib olla varjatud kasumieraldisega või hoopis laenu tagastamisega (mitte laenu andmisega), toetab asjaolu, et Rainer Puhk ise on kinnitanud oma selgitustes, et võlgniku majandustegevus lõppes 2018. aastal. Laenu, eriti korduvat, antakse äriühingute vahel ikkagi majandustegevuse tarbeks, mitte lihtsalt niisama. Rainer Puhk füüsilise isikuna omas kontrolli mõlema äriühingu üle. Väärib rõhutamist, et Rainer Puhk on asunud võlgniku majandustegevuse andmeid pankrotihalduri eest varjama, valetades, et raamatupidamise on ära võtnud uurimisorganid pankrotimenetluse käigus. Hageja esitas 12. novembril 2019 võlgniku pankrotimenetluses (tsiviilasjas nr 2-19-12702) nõudeavalduse, milles tugines Eestivili AS-lt 8. veebruaril 2019 nõude loovutamise lepingule ja Agritrading SIA-lt omandatud 8. veebruaril 2018 nõude loovutamise lepingule. Eestivili OÜ nõude loovutamise lepingust tulenev nõue oli 309 566,06 eurot ja Agritrading Company SIA nõude loovutamise lepingust tulenev nõue oli 157 670 eurot, kokku palus hageja tunnustada võlgniku pankrotimenetluses nõuet summas 467 236,06 eurot. Praeguses tsiviilasjas palub hageja tunnustada nõuet summas 259 922,80. Seega hageja loobus täielikult Agritrading SIAlt omandatud nõude osas kohtusse pöördumisest. Agritrading SIA juhatuse liige on Kadaliina Kuusik, Rainer Puhki elukaaslane ja osanikuks on hageja. Eeltoodust järeldub, et Rainer Puhkiga seotud isikud on esitanud pankrotihaldurile esialgu nõude, mida nad ilmselgelt ei suuda põhjendada ja mille katteks puuduvad tõendid. Ka see kinnitab koosmõjus Rainer Puhki isikust ja tegevusest tulenevat kostja seisukohta, et Rainer Puhkiga seotud äriühingute nõuded tuleb lugeda ebausaldusväärseks. Eestivili AS ja võlgnik olid Rainer Puhki ja tema elukaaslase kontrolli all, kusjuures äriühingute juhtimisega tegeleb Rainer Puhk. Rainer Puhki kontrolli all olevates äriühingutes vormistati dokumente süsteemselt tagantjärele. Tagantjärele vormistatu dokumente ei saa lugeda usaldusväärseteks. Hageja, Eestivili AS (laenuandja) ja võlgnik kuulusid nõudeavalduse aluseks olevate laenulepingute vormistamise ajal ühte konsolideerimisgruppi. Hageja on emaettevõtja, olles Eestivili AS-i aktsionär käesoleva ajani ja võlgniku aktsionär kuni 23. aprillini 2019. Eestivili AS juhatuse liige on võlgniku juhatuse liikme Rainer Puhki elukaaslane Kadaliina Kuusik ja nõukogu esimees Rainer Puhki vend Rene Puhk. Võlgniku juhatuse liige Rainer Puhk oli ka ise kuni 27. maini 2019 Eestivili AS nõukogu liige. Hageja juhatuse liikmed on samuti Kadaliina Kuusik ja Rene Puhk. Eestivili AS tegutseb samal aadressil, kus võlgnik, st Tartus Lembitu tn 1e. Võlgniku juhatuse liige kinnitas eelmises lauses väidetut läbiotsimise käigus uurijale, et võlgniku, hageja ja Eestivili AS kasutavad samu tööruume. Rainer Puhki sõnade kohaselt on tema töö seotud järgmiste ettevõtetega: võlgnik, hageja, Eestivili AS, Agritransport Logistics OÜ ja Agricredit OÜ. Eestivili AS endise juhatuse liikme (kuni 13.05.2019) Peip Reedi sõnade kohaselt kuulub Eestivili AS kontserni, mille tegevust juhib võlgniku juhatuse liige Rainer Puhk. Rainer Puhk juhib ka Eestivili AS tegevust. Hageja pearaamatupidaja Reelika Naritsi sõnade kohaselt juhib nii hagejat kui võlgnikku Rainer Puhk. M.T., hageja raamatupidaja sõnade kohaselt on tema ülesanne laenulepingute kirjalik vormistamine. Grupisisesed laenulepingud vormistatakse hiljem, teisisõnu tagantjärgi. Kadaliina Kuusiku sõnade kohaselt hageja, Eestivili AS ja võlgniku igapäevase tegevusega on volitatud tegelema tema elukaaslane Rainer Puhk.

Kokkuvõtlikult saab väita, et võlgniku ja Eestivili AS näol on tegu Rainer Puhki kontrolli all olnud äriühingutega, mida Rainer Puhk on kahtlustuste kohaselt kasutanud ulatuslike kuritegude toimepanemisel. Asjaolu, et laenuna vaadeldavad ülekanded ei ole tegelikult laenud, kinnitab ka asjaolu, et Eestivili AS poolt antud laenud võlgnikule ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele, st intressiga on manipuleeritud. Laenulepingutes on eranditult kõikides intressi määraks 36% aastas. Sellises suuruses intress laenu andmisel ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele. Taoline intress võiks olla omane SMS-laenudele. Hageja nõudeavaldus baseerub Eestivili AS ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingutel, mille kohta on esitatud ka laenu ülekandmist tõendavad maksekorraldused. Kostja on seisukohal, et hageja nõudeavalduses näidatud laenulepingud ei tõenda tegelikult pooltevahelist laenusuhet. Kostja on seisukohal, et Eestivili AS ja võlgniku vaheline laenusuhe ei ole läbipaistev. Ei ole välistatud, et tegemist oli hoopis laenu tagasimaksmisega mitte laenu andmisega või muude rahaliste manipulatsioonidega. Võlgniku 2017 bilansis on kajastatud laenunõudeid 1 479 765 eurot, sh 1 410 875 euro ulatuses selliseid nõudeid, mille kohta audiitor on kirjutanud, et nende laekumise kohta ei saanud ta piisavalt kindlust, mistõttu ta ei saanud teha järeldust, kas muu informatsioon selle asjaoluga seoses on väärkajastatud või mitte. Nõudeid teiste samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vastu on summas 1 041 352 eurot. See võib hõlmata nõudeid laenuandja vastu. Real „Nõuded ostjate vastu“ kajastuvad nõuded seotud ettevõtete vastu 18 869 eurot. Real „Laenunõuded“ kajastuvad laenunõuded seotud ettevõtete vastu summas 1 183 965 eurot. Need numbrid ei nähtu lisast 13 „Seotud osapooled“. Kui vaadata ainult lisa 13 esimest tabelit saldod seotud osapooltega rühmade lõikes, siis nähtub, et teiste samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjatega on nõuete saldo 1 041 352 eurot, samas kohustuste saldo 782 848 eurot. Altmonte Kaubandus AS-il oli õigus saada konsolideerimisgrupi ettevõtetelt rohkem raha, kui tal oli kohustus neile tasuda. Sellises olukorras ei anna konsolideerimisgrupi ettevõtted reeglina välja laenusid ettevõttele, kellele nad võlgu on, vaid tasuvad nõuete eest. On tõenäoline, et pangakontolt 2018. laenu andmisena nähtuvad ülekanded on tegelikult hoopis tasumised muude nõuete eest. Lisa 13 tabelis 2 seotud osapoolte kohta käivate laenude kohta ei ole märgitud, et Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) oleks 2017. saanud laenusid teistelt samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatelt ettevõtetelt. 2017. aruanne näitab hoopis laenude andmist teistele kontserni ettevõtetele, 631 374 euro suurune laen on antud, tagasi on saadud laenu summas 270 784, järelikult 2017. a lõpu seisuga olid kontserni ettevõtted Altmonte Kaubandus AS-ile (pankrotis) võlgu 360 590 eurot. Seega on tõenäoliselt 2018. a Eestivili AS-i poolt tehtud pangaülekanded vähemalt osaliselt hoopis saadud laenu tagastamine Altmonte Kaubandus AS-ile (pankrotis), mitte laenude andmine. Ka Eestivili AS 2017. majandusaasta aruandest nähtub, et ollakse võlgu kontserni ettevõtetele summas 31 537 eurot (lisa 13, saldod seotud osapooltega). Ekspert leidis, et laenulepingud numbritega 31052018-1, 05062018-1, 08062018-1, 260620181, 21082018-1, 22082018-1, 24082018-1, 29082018-1, 31082018-1, 11092018-1, 261020181, 28122018-1, 03012019-1, 04012019-1, 24012019-1 on väga tõenäoliselt samaaegselt välja trükitud ja seejärel kõik koos allkirjastatud.

3.Tartu Maakohus rahuldas hagi 7. juuli 2023 otsusega osaliselt ja tunnustas nõuet summas 256 022,80 eurot Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotimenetluses teise järjekoha nõudena. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kostjalt mõisteti välja hageja kasuks menetluskulude katteks 3240 eurot ja seadusjärgne viivis menetluskuludelt. Vaidlust ei ole selles, et 28. oktoobri 2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-12702 kuulutati välja Altmonte Kaubandus AS-i (võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Olev Kuklase. Hageja on esitanud tähtaegselt võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse nõude summas 259 922,80 eurot tunnustamiseks teise järjekoha nõudena. 2. märtsil 2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõue ja nõude rahuldamisjärgu. Hageja nõuded pankrotivõlgniku vastu põhinevad Eestivili AS-i (laenuandja) ja pankrotivõlgniku (laenusaaja, endise ärinimega Agritrading Company AS) vahel sõlmitud laenulepingutel, millest tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded loovutati hagejale. Hageja nõue koosneb põhivõlgnevusest, intressidest ja viivistest. VÕS § 396 lg 2 järgi võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS § 397 lg 1 esimese lause järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja § 113 lg 1 järgi viivist. Kohtule on esitatud tõendina 31.05.2018 kuupäeva kandev laenuleping nr 31052018-1, mille kohaselt Eestivili AS andis võlgnikule laenu 28 577,20 eurot, ning sama kuupäeva kandev tasaarvelduse akt nr T.20187577, millega tasaarveldati vastastikused nõuded ja kohustused 31.05.2018 seisuga summas 230 506,23 eurot ning lepiti kokku, et Eestivili AS-i nõue võlgniku vastu 31.05.2018 seisuga summas 28 577,15 eurot vormistatakse 31.05.2018 laenulepinguna. Vaidlus puudub selles ning hagiavaldusele lisatud maksekorraldustega on tõendatud, et Eestivili AS on teinud võlgnikule ülekanded kokku summas 148 930 eurot: 05.06.2018 summas 23 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 05062018-1“; 08.06.2018 summas 1430 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 08062018-1“; 26.06.2018 summas 1700 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 26062018-1“; 21.08.2018 summas 1200 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 21082018-1“; 22.08.2018 summas 17 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 22082018-1“; 24.08.2018 summas 5000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 24082018-1“; 29.08.2018 summas 700 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 29082018-1“; 31.08.2018 summas 17 600 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 31082018-1“; 11.09.2018 summas 10 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 21082018-1“; 26.10.2018 summas 15 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 26102018-1“; 28.12.2018 kolme ülekandega kokku summas 14 800 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 28122018-1“; 03.01.2019 summas 6500 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 03012019-1“; 04.01.2019 summas 32 000 eurot, selgitusse märgitud „Antud laen 04012019-1“; 24.01.2019 summas 3000 eurot, selgitusse märgitud „laenu tagastus“. Kohtule on esitatud tõendina ka ülekannetega samasid kuupäevasid kandvad laenulepingud, numbritega vastavalt 05062018-1, 08062018-1, 26062018-1, 21082018-1, 22082018-1, 24082018-1, 29082018-1, 31082018-1, 11092018-1, 26102018-1, 28122018-1, 03012019-1, 04012019-1 ja 24012019-1. Ülekannete selgitused, välja arvatud 24.09.2019 ülekande puhul, viitavad kohtu hinnangul samal kuupäeval laenu andmisele.

08.02.2019 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas Eestivili AS kõik ülaltoodud laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale. 02.03.2021 määruse alusel on laenulepingute suhtes läbi viidud dokumendiekspertiis. Eksperdiarvamuse kohaselt uuringutulemused näitavad, et kõik vaidlustatud lepingud on välja trükitud sama seadmega samaliigilisele paberile, väljatrükkidel on samad, seadme tehnilist seisukorda teatud ajahetkel iseloomustavad individuaalsed tunnused. Dokumente on allkirjastatud teineteise peal ebakorrapärases järjestuses kasutades enamasti samaliigilise värvainega kirjutusvahendit (v.a laenulepingul 31082018 allkiri Rainer Puhki nimelt). Üheteistkümnel laenulepingul viieteistkümnest on varajasema kuupäevaga dokument allkirjastatud hilisema kuupäevaga dokumendi peal, mis näitab, et dokumente ei ole allkirjastatud kuupäevalises järjestuses. Sellest tulenevalt on väga tõenäoline, et need dokumendid on valmistatud samaaegselt, kuid kas see on toimunud 2018. või 2019. aastal, esitatud võrdlusmaterjali põhjal tuvastada ei ole võimalik. Maakohus luges eksperdiarvamusega tõendatuks, et laenulepingud on allkirjastatud samaaegselt, st mitte laenulepingutes näidatud ajal. Kostja on esitanud kohtule tõendina hageja raamatupidaja M.T. tunnistajana ülekuulamise protokolli, milles ta selgitas, et tavaliselt sõlmitigi grupisisesed lepingud varasemalt suuliselt ja kirjalikult vormistati hiljem. Seega oli grupisiseste laenulepingute hilisem vormistamine tavapärane. Laenulepingu nr 31052018-1 aluseks oleva tasaarvestuse kohta ei ole kostja selgeid vastuväiteid esitanud. Kostja vastuväited on puudutanud tehtud ülekandeid, mille osas hageja ei ole kostja hinnangul tõendanud, et tegemist oli laenu andmisega, ning kostja arvates võib tegu olla ka Eestivili AS-i või kolmanda isiku laenu tagasimaksega või varjatud kasumieraldisega või finantsmanipulatsiooniga. Maakohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis annaks alust sellisele seisukohale asuda. Kostja esile toodud põhjendused selle kohta, kuidas Eestivili AS ja võlgnik kuulusid laenulepingute vormistamise ajal ühte konsolideerimisgruppi ja olid mõlemad Rainer Puhki kontrolli all, hageja on loobunud Agritrading SIA-lt omandatud nõude osas kohtusse pöördumisest, grupisiseseid laenulepinguid vormistati süsteemselt tagantjärele, lepingus kokkulepitud intressimäär ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele, võlgniku 2017. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul õigus saada konsolideerimisgrupi ettevõtetelt rohkem raha, kui tal oli kohustus neile tasuda, Rainer Puhk on ise kinnitanud, et võlgniku majandustegevus lõppes 2018. aastal, Rainer Puhk ei ole esitanud pankrotihaldurile küsitud raamatupidamisdokumente ning lepingupoolte ja Rainer Puhki suhtes on alustatud kriminaalasi, ei võimalda kohtu hinnangul teha järeldust, et tegemist ei olnud laenu andmisega. Ülekannete selgitused (välja arvatud 24.01.2019 ülekanne) ning kirjalikud laenulepingud, kuigi need ei ole allkirjastatud laenulepingutes näidatud ajal, kinnitavad, et tegemist oli just laenu andmisega. Arvestades et laenulepingu nr 24012019-1 alusel laenu ülekandmise kohta on esitatud maksekorraldus, mille selgitusse on märgitud „laenu tagastus“, ei ole nimetatud laenulepingu alusel laenu üleandmine kohtu hinnangul tõendatud. Maakohus luges hageja põhinõude tõendatuks 174 487,20 euro ulatuses (177 487,20 eurot – 3000 eurot). Nimetatud laenulepingu alusel on hageja arvestanud intressi 738 eurot ja viivist 162 eurot. Hageja nõuete arvutuskäigu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega intresside osas on hageja nõue põhjendatud 49 542,10 euro ulatuses (50 280,10 eurot - 738 eurot) ja viivise osas 31 993,50 euro ulatuses (32 155,50 eurot - 162 eurot). Kokku on hageja nõue põhjendatud seega 256 022,80 euro ulatuses.

7.Maakohus kostja vastuväiteid ei kvalifitseerinud ega viidanud, milliste materiaalõiguse normide alusel tuleks üldse kostja vastuväiteid hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb kostja vastuväidetest, et tehingute võimaliku tühisuse alusena on kõne all nii TsÜS § 86 lg 1 kui ka TsÜS § 89 lg 1 kohaldamine. Esmalt tuleb hinnata näilikkust ning heade kommete vastasust tuleks hinnata juhul, kui tehing ei ole näilik (st tehing ei saa olla samal ajal heade kommete vastane ja näilik) (vt nt Riigikohtu 18. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-7090/106, p 12). TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Ka nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata. Kostja saab pankrotimenetluses nõudele vastuväite esitanud võlausaldajana tugineda hageja ja võlgniku (vajadusel ka teiste isikute) vaheliste tehingute näilikkusele, kuigi ei ole võlasuhete pool (Riigikohtu 16. oktoobri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9790, p 14.1). Avaldatud tahte näilikkust peab tõendama pool, kes tugineb tehingu näilikkusele, st käesoleval juhul kostja (vt lisaks nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 11 teine lõik). Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kostja seisukoht, et hageja peab tõendama, et ülekannete näol oli tegu laenu andmisega Altmonte Kaubandus AS-ile (pankrotis). Praeguses asjas palus hageja tunnustada laenusuhtest tulenevat nõuet. Hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendas hageja kirjalike laenulepingute ja Altmonte Kaubandus AS-ile ülekantud rahasummade kohta esitatud maksekorraldustega. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et laenulepingutes märgitud rahasummad on pankrotivõlgniku arvele laekunud. Maakohus jõudis tõendeid hinnates põhjendatud järeldusele, et hageja nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.