Agrigroup Est OÜ hagi Agrochema Eesti OÜ vastu Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Agrigroup Est OÜ (registrikood 10399782) Hageja lepinguline esindaja K.L. Kostja Agrochema Eesti OÜ (registrikood 11139178) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat V.K.
Kohtuistungi toimumise aeg
1. märts 2022. a, edasine menetlus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnustada Argigroup Eest OÜ nõuet summas 256 022,80 eurot Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotimenetluses teise järjekoha nõudena.
Määrata Argigroup Eest OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Agrochema Eesti OÜ-lt välja Argigroup Eest OÜ kasuks 3240 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused
1.Agrigroup Est OÜ (hageja) esitas 26.03.2020 Tartu Maakohtule hagi Agrochema Eesti OÜ (kostja) vastu nõude summas 259 922,80 eurot tunnustamiseks Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotimenetluses teise järjekoha nõudena. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista välja viivise menetluskuludelt.
2.Hagiavalduse kohaselt 28.10.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) (edaspidi nimetatud ka pankrotivõlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Olev Kuklase. Vastav teade avaldati 28.10.2019 Ametlikes Teadaannetes, kus mh märgiti, et võlausaldajad peavad oma nõuded esitama kahe kuu jooksul arvates Ametlikes Teadaannetes pankrotiteate avaldamise kuupäevast. 12.11.2019 esitas hageja pankrotipessa nõudeavalduse koos nõuet tõendavate dokumentidega. Seega oli avaldus esitatud tähtaegselt. 02.03.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõue ja nõude rahuldamisjärk vaidlustati kostja poolt. Nimetatud põhjusel ja panrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel esitab hageja kostja vastu hagiavalduse nõude ja selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks.
3.Hageja nõuded pankrotivõlgniku vastu põhinevad XXX ja pankrotivõlgniku vahel (endise ärinimega XXX) sõlmitud laenulepingutel, millest tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded loovutati hagejale. Hageja märgib, et pankrotivõlgnik ei täitnud ühtegi laenulepingut ei osaliselt ega täielikult. Sel põhjusel esitas hageja pankrotipessa ka viivisnõude. Allpool on toodud nõude aluseks olevad laenulepingud, nendest tulenevad põhi-ja intressinõuded ning põhivõlalt arvestatud viivis kuni pankrotivõlgniku pankroti välja kuulutamise päevani, s.o viimane viivise arvutamise päev on 27.10.2019. 1) 31.05.2018 laenuleping nr XXX. Nimetatud lepingu alusel toimus tegelikkuses teistest õigussuhetest tuleneva võla ümbervormistamine laenuks. Laenulepingu juurde kuulub samast kuupäevast tasaarvestuse akt, millega pankrotivõlgnik ja XXX tasaarvestasid vastastikkused nõuded, mille tulemusel jäi E.A. i nõude summaks 28 557,20 eurot e laenulepingu järgne summa. Kokku lepitud intress oli 10287,70 eurot, tagastamise tähtaeg 31.05.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 8510,04 eurot. 2) 05.06.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 23 000 eurot, kokku lepitud intress oli 8280 eurot, tagastamise tähtaeg 05.06.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 6624 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 05.06.2018. 3) 08.06.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti summas 1430 eurot ning kokku lepitud intress oli 514,80 eurot, tagastamise tähtaeg 08.06.2019, viivis 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 403,26 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 08.06.2018. 4) 26.06.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 1700 eurot, kokku lepitud intress oli 612 eurot, tagastamise tähtaeg 26.06.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 418,20 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 26.06.2018.
5) 21.08.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti summas 1200 eurot ning kokku lepitud intress oli 432 eurot, tagastamise tähtaeg 21.08.2019, viivis 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 163,20 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 21.08.2018. 6) 22.08.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti summas 17 000 eurot ning kokku lepitud intress oli 6120 eurot, tagastamise tähtaeg 22.08.2019, viivis 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 2244 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 22.08.2018. 7) 24.08.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 5000 eurot, kokku lepitud intress oli 1800 eurot, tagastamise tähtaeg 24.08.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 640 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 2.08.2018. 8) 29.08.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 700 eurot, kokku lepitud intress oli 252 eurot, tagastamise tähtaeg 29.08.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 82,60 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 29.08.2018. 9) 31.08.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 17 600 eurot, kokku lepitud intress oli 6336 eurot, tagastamise tähtaeg 31.08.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 2006,40 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 31.08.2018. 10) 11.09.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 10 000 eurot, kokku lepitud intress oli 3600 eurot, tagastamise tähtaeg 11.09.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 920 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 11.09.2018. 11) 26.10.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 15 000 eurot, kokku lepitud intress oli 4950 eurot, tagastamise tähtaeg 26.09.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e 930 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 26.10.2018. 12) 28.12.2018 laenuleping nr XXX. Laenu anti 14 800 eurot, kokku lepitud intress oli 4025,60 eurot, tagastamise tähtaeg 30.09.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 828,80 eurot. Maksekorraldused (3 erinevat makset) raha üleandmise kohta tehti 28.12.2018. 13) 03.01.2019 laenuleping nr XXX. Laenu anti summas 6500 eurot ning kokku lepitud intress oli 1720 eurot, tagastamise tähtaeg 30.09.2019. Kokku lepingut viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 351 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 03.01.2019. 14) 04.01.2019 laenuleping nr XXX. Laenu anti 32 000 eurot, kokku lepitud intress oli 612 eurot, tagastamise tähtaeg 26.06.2019. Kokku lepitud viivis oli 0,2% tagastamata summalt päevas e kokku 7872 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 04.01.2019. 15) 24.01.2019 laenuleping nr XXX. Laenu anti summas 3000 eurot ning kokku lepitud intress oli 738 eurot, tagastamise tähtpäev 30.09.2019. Kokku lepitud viivis oli s 0,2% tagastamata summalt päevas e 162 eurot. Maksekorraldus raha üleandmise kohta tehti 24.01.2019.
4.Eeltoodu põhjal on hagejal nõue pankrotivõlgniku vastu põhiosas 177 487,20 eurot, intresside osas 50 280,10 eurot ja viiviste osas 32 155,50, kõik kokku 259 922,80 eurot. 08.02.2019
sõlmitud lepinguga loovutas E.A. kõik ülaltoodud laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hageja palub nõuet summas 259 922,80 eurot.
5.Antud juhul ei ole vaidlust selles osas, et hagiavalduse lisaks olevatel maksekorraldustel näidatud maksed on ka reaalsuses teostatud ning maksekorraldustel näidatud maksete teostamist ei ole kostja ka vaidlustanud. Küll on aga kostja asunud väitma, et maksekorraldustel näidatud maksetega ei ole antud laenu, vaid on tehtud kandeid mingitel muudel alustel. Samas ei ole kostja tõendanud ega selgitanud, millistel muudel alustel väidetavalt siis kandeid teostatud on.
6.Kostja on ka väitnud seda, et hageja eesmärgiks on panna kokku ja esitada nõue Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotimenetlusse selleks, et nimetatud pankrotimenetlust oma nõudega juhtida. Ka antud väide on täielikult tõendamata ja alusetu. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks väidetav hageja poolne pankrotimenetluse juhtimine. Hageja kinnitab, et hageja ei ole oma nõude aluseks olevate häältega võtnud vastu mitte ühtegi sisuliselt pankrotimenetlust või pankrotihaldurit suunavat otsust ning seda ei ole teinud hagejale teadaolevalt ka toimkonna liikmed. Seega jääb arusaamatuks, miks peaks kostja hinnangul hageja esitama pankrotimenetlusse nõude, mida tegelikult ei eksisteeri ning kandma pikaajaliste kohtuvaidluste kulutusi täiesti alusetult.
7.Menetluses koostatud ekspertiisiakti osas märgib hageja, et eksperdiarvamusest nähtub selgelt, et „esitatud võrdlusmaterjali põhjal laenulepingute valmistamise aja kohta (kas 2018 või 2019 aastal) arvamust anda ei ole võimalik“. Samuti on ekspert märkinud, lepingud on „väga tõenäoliselt samaaegselt välja trükitud ja seejärel kõik koos allkirjastatud“, kuid väide „väga tõenäoline“ ei tähenda, et seda ka tegelikkuses tehtud oleks. Hageja märgib ka, et isegi juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et lepingud ei ole koostatud igal lepingus märgitud kuupäeval, siis ei tähenda see seda, et laenu ei ole antud. Vastupidiselt – hagiavaldusele lisatud maksekorraldused tõendavad selgelt seda, et laenusuhe on poolte vahel olnud ning laenu on maksekorralduste alusel antud. Kostja seisukohad
8.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ülekannete näol oleks tõepoolest tegu laenu andmisega Altmonte Kaubandus AS-ile (pankrotis). Samavõrd võib olla tegu ka hoopis E.A. või kolmanda isiku laenu tagasimaksega või varjatud kasumieraldisega või finantsmanipulatsiooniga.
9.Kostja hinnangul väidetavalt laenulepingute alusel tehtud ülekannete põhjal ei saa teha järeldust, et tegu on laenu andmisega E.A. võlgnikule. Samavõrd võib olla tegu E.A poolt hoopis laenu tagastamisega või R.P. seotud kolmanda isiku kohustuste täitmisega või ka varjatud kasumieraldisega. Seda, et tegu võib olla varjatud kasumieraldisega või hoopis laenu tagastamisega (mitte laenu andmisega), toetab asjaolu, et R.P. ise on kinnitanud oma selgitustes, et võlgniku majandustegevus lõppes 2018. aastal. Laenu, eriti korduvat, antakse äriühingute vahel ikkagi majandustegevuse tarbeks, mitte lihtsalt niisama. R.P. füüsilise isikuna omas kontrolli mõlema äriühingu üle. Väärib rõhutamist, et R.P. on asunud võlgniku majandustegevuse andmeid pankrotihalduri eest varjama, valetades, et raamatupidamise on ära võtnud uurimisorganid pankrotimenetluse käigus.
10.Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja poolt XX.XX.XXXX tsiviilasjas nr XXX esitatud nõudeavaldus tugines hageja poolt omandatud E.A. 08.02.2019 nõude loovutamise lepingule ja A.S. -lt omandatud 08.02.2018 nõude loovutamise lepingule. E.O. nõude loovutamise lepingust tulenev nõue oli 309 566,06 eurot ja A.C.S. nõude loovutamise lepingust tulenev nõue oli 157 670 eurot, kokku palus hageja tunnustada võlgniku pankrotimenetluses nõuet summas 467 236,06 eurot. Käesolevas tsiviilasjas palub hageja tunnustada nõuet summas 259
922,80. Hageja on loobunud täielikult A.S. omandatud nõude osas kohtusse pöördumisest 08.02.2018 nõude loovutamise lepingu alusel omandatud nõudest. A.S. juhatuse liige on K.K. , R.P. XXX ja XXX on hageja. Eeltoodust järeldub, et R.P. seotud isikud on esitanud pankrotihaldurile esialgu nõude, mida nad ilmselgelt ei suuda põhjendada ja mille katteks puuduvad tõendid. Ka see kinnitab koosmõjus R.P. isikust ja tegevusest tulenevat kostja seisukohta, et R.P. seotud äriühingute nõuded tuleb a priori lugeda ebausaldusväärseks.
11.E.A. ja võlgnik olid R.P. ja tema elukaaslase kontrolli all, kusjuures äriühingute juhtimisega tegeleb R.P. R.P. kontrolli all olevates äriühingutes vormistati dokumente süsteemselt tagantjärele. Tagantjärele vormistatu dokumente ei saa lugeda usaldusväärseteks. Hageja, E.A. (laenuandja) ja võlgnik kuulusid nõudeavalduse aluseks olevate laenulepingute vormistamise ajal ühte konsolideerimisgruppi. Hageja on XXX, olles E.A. aktsionär käesoleva ajani ja võlgniku aktsionär kuni 23.04.2019. E.A. juhatuse liige on võlgniku juhatuse liikme R.P. XXX K.K. ja nõukogu esimees R.P. XXX R.P. Võlgniku juhatuse liige R.P. oli ka ise kuni XX.XX.XXXX E.A. nõukogu liige. Hageja juhatuse liikmed on samuti K.K. ja R.P. E.A. tegutseb samal aadressil, kus võlgnik, st XXX. Võlgniku juhatuse liige kinnitas eelmises lauses väidetut XX.XX.XXXX läbiotsimise käigus uurijale, et võlgniku, hageja ja E.A. kasutavad samu tööruume. R.P. sõnade kohaselt on tema töö seotud järgmiste ettevõtetega: võlgnik, hageja, E.A., A.L.O. ja A.O. E.A. endise juhatuse liikme (kuni 13.05.2019) P.R. sõnade kohaselt kuulub E.A. kontserni, mille tegevust juhib võlgniku juhatuse liige R.P. R.P. juhib ka E.A. tegevust. Hageja XXX R.N. sõnade kohaselt hageja juhatuse liige on K.K. aga reaalselt juhib nii hagejat kui võlgnikku R.P. M.T. , hageja XXX sõnade kohaselt on tema ülesanne laenulepingute kirjalik vormistamine. Temale antakse nimekiri väljastatud laenudest ja nende andmete alusel vormistab M.T. laenulepingud. Grupisisesed laenulepingud vormistatakse hiljem, teisisõnu tagantjärgi. K.K. sõnade kohaselt hageja, E.A. ja võlgniku igapäevase tegevusega on volitatud tegelema tema XXX R.P. K.K. kinnitas, et tema igapäevaselt tehingute tegemisega ei tegele ja nende mahtu ei tea. Laenulepingud koostavad assistendid, raamatupidajad või siis R.P. Kokkuvõtlikult saab väita, et võlgniku ja E.A. näol on tegu R.P. kontrolli all olnud äriühingutega, mida R.P. on kahtlustuste kohaselt kasutanud ulatuslike kuritegude toimepanemisel.
12.Asjaolu, et laenuna hageja poolt vaadeldavad ülekanded ei ole tegelikult laenud, kinnitab ka asjaolu, et E.A. poolt antud laenud võlgnikule ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele, st intressiga on manipuleeritud. Laenulepingutes on eranditult kõikides intressi määraks 36% aastas. Sellises suuruses intress laenu andmisel ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele. Taoline intress võiks olla omane SMS laenudele.
13.Hageja nõudeavaldus baseerub E.A. ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingutel, mille kohta on esitatud ka laenu ülekandmist tõendavad maksekorraldused. Kostja on seisukohal, et hageja nõudeavalduses näidatud laenulepingud ei tõenda tegelikult pooltevahelist laenusuhet. Kostja on seisukohal, et E.A. ja võlgniku vaheline laenusuhe ei ole läbipaistev. Ei ole välistatud, et tegemist oli hoopis laenu tagasimaksmisega mitte laenu andmisega või muude rahaliste manipulatsioonidega. Võlgniku 2017 bilansis on kajastatud laenunõudeid summas 1 479 765 eurot, sh summas 1 410 875 selliseid nõudeid, mille kohta audiitor on kirjutanud, et nende laekumise kohta ei saanud ta piisavalt kindlust, mistõttu ta ei saanud teha järeldust, kas muu informatsioon selle asjaoluga seoses on väärkajastatud või mitte. Nõudeid teiste samasse konsolideerimisgruppi
kuuluvate ettevõtjate vastu on summas 1 041 352 eurot. See võib hõlmata nõudeid (LAENUNDJA) vastu. R. „Nõuded ostjate vastu“ kajastuvad nõuded seotud ettevõtete vastu summas 18 869 eurot. R. „Laenunõuded“ kajastuvad laenunõuded seotud ettevõtete vastu summas 1 183 965 eurot. Need numbrid ei nähtu lisast 13 „Seotud osapooled“. Kui vaadata ainult lisa 13 esimest tabelit saldod seotud osapooltega rühmade lõikes, siis nähtub, et teiste samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjatega on nõuete saldo 1 041 352 eurot, samas kohustuste saldo 782 848. Altmonte Kaubandus AS-il oli õigus saada konsolideerimisgrupi ettevõtetelt rohkem raha, kui tal oli kohustus neile tasuda. Sellises olukorras ei anna konsolideerimisgrupi ettevõtted reeglina välja laenusid ettevõttele, kellele nad võlgu on, vaid tasuvad nõuete eest. On tõenäoline, et pangakontolt 2018. laenu andmisena nähtuvad ülekanded on tegelikult hoopis tasumised muude nõuete eest. Lisa 13 tabelis 2 seotud osapoolte kohta käivate laenude kohta ei ole märgitud, et Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) oleks 2017. saanud laenusid teistelt samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatelt ettevõtetelt. 2017. aruanne näitab hoopis laenude andmist teistele kontserni ettevõtetele, 631 374 euro suurune laen on antud, tagasi on saadud laenu summas 270 784, järelikult 2017 lõpu seisuga olid kontserni ettevõtted Altmonte Kaubandus AS-ile (pankrotis) võlgu 360 590 eurot. Seega tõenäoliselt on 2018. E.A. poolt tehtud pangaülekanded vähemalt osaliselt hoopis saadud laenu tagastamine Altmonte Kaubandus AS-ile (pankrotis), mitte laenude andmine. Ka E.A. 2017. majandusaasta aruandest nähtub, et ollakse võlgu kontserni ettevõtetele summas 31 537 eurot (lisa 13, saldod seotud osapooltega). Kostja on seisukohal, et laenu andmine ei ole tõendatud, ka audiitor on märkinud, et aruanne ei ole jälgitav ja seal võib olla kajastatud väärinformatsiooni.
14.Nii E.A. kui võlgniku suhtes on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt alustatud kriminaalasi nr XXX. Kostjale teadaolevalt on kriminaalasjas nr XXX esitatud kahtlustus füüsilistele isikutele, sealhulgas R.P, juriidilisele isikule Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) ja E.A. Kriminaalasja kohtueelne menetlus on lõpule viidud ja materjalid antud menetlusosalistele tutvumiseks. Võlgnikku ja R.P. kahtlustatakse karistusseadustiku § 201 lg 3 kvalifitseeritud kuriteos, so omastamise, valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramises suures ulatuses ja grupi poolt. Kostja juhib tähelepanu, et kriminaalasja nr XXX raames on R.P. esitatud kahtlustus kokku kahes episoodis, 655 526,40 eurot ja 97 106,16 eurot. Kostjale teadaolevalt on kriminaalasja nr XXX menetlus toimumas käesoleval ajal Tartu Maakohtus.
15.Käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtuekspertiisiga (XX.XX.XXXX ekspertiisiakt nr XXX) on kostja kahtlused saanud kinnitust. Nimelt on eksperdid, uurides ekspertidele esitatud asjakohaste laenulepingute originaale, leidnud alljärgevat. Ekspertiisiks esitatud dokumente uuriti visuaalselt, stereomikroskoobi XXX abil erinevatel suurendustel ja kasutades dokumendiuuringute eriseadet videospektraalvõrdlejat XXX, mis võimaldab uurida dokumente erinevates optilistes tingimustes. Tooneri uurimiseks kasutati magnetvisualiseerijat Mag2 ning survejälgede uurimiseks ja esiletoomiseks kasutati elektrostaatilist uurimisseadet XXX. Ekspertiisiks esitatud laenulepingud on valmistatud värvainena mittemagnetilist toonerit kasutava väljundseadmega (nt laserprinteriga) A4 formaadis valgetele kirjapaberitele. Kõik lepingud on allkirjastatud P.R. ja R.P. nimelt käsitsi. Dokumentidel on vasakus servas neli köitmisauku ja kõigil lehtedel on paremas ülanurgas hariliku pliiatsiga tsiviiltoimiku leheküljenumbrid (167-181). Vastavalt kaaskirjale tlk 166 on need dokumendid esitatud hageja poolt originaaldokumentidena 08.10.2020. Lepingud on vormistuselt, teksti paigutuselt ja teksti sõnastuselt kokkulangevad, erinedes vaid punktide 2.1, 2.2 ja 2.4 poolest. Lepingute kuupäevad kuuluvad ajavahemikku 31.05.2018 –
24.01.2019. Uurides laenulepingute käsitsi kirjutatud allkirju erinevates optilistes tingimustes tuvastati, et kõigil laenulepingutel on P.R. nimelt allkirjad kirjutatud optilistelt omadustelt samaliigilise sinise värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga) ja R.P. nimelt allkirjad samuti optilistelt omadustelt samaliigilise sinise värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga), v.a laenulepingul XXX kus R.P. nimelt allkiri on musta värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga). Samaliigilise värvainega kirjutusvahend on kas sama kirjutusvahend või teine, kuid sama värvaine koostisega kirjutusvahend. Vaidlustatud lepingute paberid on paberi värvuse, paberimassi jaotuse, paberikiudude iseloomu ja paberivõrgu mustri alusel samaliigilised kirjapaberid. Paberite samaliigilisus tähendab, et need paberid võivad kuuluda samale tootjale, samasse partiisse või pärineda samast pakist. Dokumentide trükiteksti uurimisel tuvastati, et kõik lepingud on valmistatud värvainena mittemagnetilist musta toonerit kasutava väljundseadmega. Dokumentidel esinevad kokkulangevad individuaalsed trükiseadme tunnused. Kirjeldatud defektid iseloomustavad trükiseadme tehnilist seisukorda mingil ajahetkel või ajavahemikus ja olenevad seadme kasutamise intensiivsusest. Pikema aja jooksul defektide konfiguratsioon ja intensiivsus tavaliselt progresseerub, kuni seadme hoolduse käigus defektide tekkepõhjused kõrvaldatakse. Uuritud lepingutel on defektide väljakujunemise aste samaväärne, mis on iseloomulik samaaegselt väljatrükitud dokumentidele. Kuna lepingutel esinevad käsitsi kirjutatud kirjed (allkirjad), siis uuriti dokumente elektrostaatilise uurimisseadmega tuvastamaks kirjutamisest tekkivaid survejälgi dokumentidel. Tuvastati, et laenulepingutel esineb mitmeid P.R. ja R.P. nimelt allkirjade survejälgi (vt akti lisa 1 pilt 4 märgistatud punasega), mis on kokkulangevad laenulepingutel olevate allkirjadega (vt akti lisa 1 pildid 5, 6 märgistatud punasega). Üheteistkümnel dokumendil on survejäljena talletunud allkirjakujutised pärit kuupäevaliselt varajasema dokumendi pealt (vt tabel 1 kollasega märgistatud read). See tähendab, et hilisema kuupäevaga dokumendi peal on allkirjastatud sellest dokumendist varajasema kuupäevaga dokument, mis on võimatu juhul, kui dokumendid allkirjastatakse nendel näidatud kuupäevadel. Varasema kuupäevaga dokumendi allkirja survejoone leidumine hilisema kuupäevaga dokumendil tõendab, et vähemalt üks kahest ei ole allkirjastatud dokumendil märgitud kuupäeval. Võttes kokku tabeli andmed saab järeldada, et allkirjastamisel asetsesid väljatrükitud dokumendid ebakorrapärases järjestuses teineteise peal. Eelnevad uuringutulemused näitavad, et kõik vaidlustatud lepingud on välja trükitud sama seadmega samaliigilisele paberile, väljatrükkidel on samad, seadme tehnilist seisukorda teatud ajahetkel iseloomustavad individuaalsed tunnused. Dokumente on allkirjastatud teineteise peal ebakorrapärases järjestuses kasutades enamasti samaliigilise värvainega kirjutusvahendit, (v.a laenulepingul XXX allkiri R.P. nimelt). Üheteistkümnel laenulepingul viieteistkümnest on varajasema kuupäevaga dokument allkirjastatud hilisema kuupäevaga dokumendi peal, mis näitab, et dokumente ei ole allkirjastatud kuupäevalises järjestuses. Sellest tulenevalt on väga tõenäoline, et need dokumendid on valmistatud samaaegselt. Eksperdid on vastanud kohtu esitatud küsimusele: Laenulepingud numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX on väga tõenäoliselt samaaegselt välja trükitud ja seejärel kõik koos allkirjastatud.
16.Kostja leiab, et on menetluses tõendanud, et R.P. ei ole esitanud Altomonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotihaldurile vandeadvokaat Olev Kuklasele vaatamata mitmekordsetele nõuetele ja meeldetuletustele Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) raamatupidamisdokumente. Selliselt ei ole tegelikkuses tõendamist leidnud, et peale XX.XX.XXXX läbiotsimist oleks pankrotivõlgnik Altmonte Kaubandus AS üldse tegutsenud 2018. ja 2019. aastal, sh sõlminud käesolevas hagiavalduses viidatud laenulepinguid. Kostja hinnangul on tegemist tagantjärele koostatud laenulepingutega, Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) jaoks keerulisel 2018. aastal saadud makseid on kajastatud laenudena, tõenäoliselt selleks, et suurendada oma mõjuvõimu juba 2018. aastal maksejõuetuna olnud Altmonte
Kaubandus AS-i (pankrotis) pankrotimenetluses. Eelnimetatule viitavad ka nn laenulepingutes kajastamist leidnud ebaharilikult kõrged intressimäär ja viivisemäär, mis on eriti kummaline, arvestades hageja selgitust, et E.A. ning pankrotivõlgnik olid väga lähedased ettevõtted (tegutsedes samal aadressil ja olles kontrollitud lähedase isikute kaudu.
17.Kokkuvõtlikult kostja arvates hinnates tõendeid kõigi tõendamise ja loogikareeglite järgi ning elulise usutavuse aspektist, ei saa ka objektiivsele erapooletule vaatlejale, samuti kohtule, olla hageja esitatud nõuevalduse tõendatud või tõenäolisem kui kostja oma. Vastupidi, kostja argumendid ja esitatud tõendid on veenvalt kaalukamad ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
18.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
20.Vaidlust ei ole selles, et XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja Altmonte Kaubandus AS-i (võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Olev Kuklase. Hageja on esitanud tähtaegselt võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse nõude summas 259 922,80 eurot tunnustamiseks teise järjekoha nõudena. 02.03.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõue ja nõude rahuldamisjärk vaidlustati kostja (võlausaldaja) poolt. Hageja on esitanud kohtule PankrS § 106 lg 1 (kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsioonis) kohase hagi nõude tunnustamiseks teise järjekoha nõudena nõudele vastu vaielnud võlausaldaja vastu. Hagi on esitatud 26.03.2020, s.o PankrS § 106 lg 1 viimases lauses sätestatud tähtaega järgides.
21.Hageja nõuded pankrotivõlgniku vastu põhinevad E.A. (laenuandja) ja pankrotivõlgniku (laenusaaja, endise ärinimega A.C.A. ) vahel sõlmitud laenulepingutel, millest tulenevad põhija kõrvalnõuded loovutati hagejale. Hageja nõue koosneb põhivõlgnevusest, intressidest ja viivistest.
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 396 lg 2 järgi võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS § 397 lg 1 esimese lause järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
23.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja § 113 lg 1 järgi viivist.
24.Kohtule on esitatud tõendina XX.XX.XXXX kuupäeva kandev laenuleping nr XXX, mille kohaselt E.A. andis võlgnikule laenu 28 577,20 eurot, ning sama kuupäeva kandev tasaarvelduse akt nr XXX, millega tasaarveldati vastastikused nõuded ja kohustused
31.05.2018 seisuga summas 230 506,23 eurot ning lepiti kokku, et E.A. nõue võlgniku vastu 31.05.2018 seisuga summas 28 577,15 eurot vormistatakse 31.05.2018 laenulepinguna.
25.Vaidlus puudub selles ning hagiavaldusele lisatud maksekorraldustega on tõendatud, et E.A. on teinud võlgnikule järgmised ülekanded kokku summas 148 930 eurot: 05.06.2018 summas 23 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 08.06.2018 summas 1430 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 26.06.2018 summas 1700 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 21.08.2018 summas 1200 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 22.08.2018 summas 17 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 24.08.2018 summas 5000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 29.08.2018 summas 700 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 31.08.2018 summas 17 600 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 11.09.2018 summas 10 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 26.10.2018 summas 15 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 28.12.2018 kolme ülekandega kokku summas 14 800 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 03.01.2019 summas 6500 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 04.01.2019 summas 32 000 eurot, selgitusse märgitud „Antud laen XXX“; 24.01.2019 summas 3000 eurot, selgitusse märgitud „laenu tagastus“. Kohtule on esitatud tõendina ka ülekannetega samasid kuupäevasid kandvad laenulepingud, numbritega vastavalt XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Ülekannete selgitused, välja arvatud 24.09.2019 ülekande puhul, viitavad kohtu hinnangul samal kuupäeval laenu andmisele.
26.08.02.2019 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas E.A. laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale.
kõik ülaltoodud
27.02.03.2021 määruse alusel on laenulepingute suhtes läbi viidud dokumendiekspertiis. Eksperdiarvamuse kohaselt uuringutulemused näitavad, et kõik vaidlustatud lepingud on välja trükitud sama seadmega samaliigilisele paberile, väljatrükkidel on samad, seadme tehnilist seisukorda teatud ajahetkel iseloomustavad individuaalsed tunnused. Dokumente on allkirjastatud teineteise peal ebakorrapärases järjestuses kasutades enamasti samaliigilise värvainega kirjutusvahendit (v.a laenulepingul XXX allkiri R.P. nimelt). Üheteistkümnel laenulepingul viieteistkümnest on varajasema kuupäevaga dokument allkirjastatud hilisema kuupäevaga dokumendi peal, mis näitab, et dokumente ei ole allkirjastatud kuupäevalises järjestuses. Sellest tulenevalt on väga tõenäoline, et need dokumendid on valmistatud samaaegselt, kuid kas see on toimunud 2018. või 2019. aastal, esitatud võrdlusmaterjali põhjal tuvastada ei ole võimalik.
28.Kohus loeb eksperdiarvamusega tõendatuks, et laenulepingud on allkirjastatud samaaegselt, st mitte laenulepingutes näidatud ajal. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte laenulepingus näidatud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus tsiviilasjas nr XXX, p 15 ja seal viidatud lahendid). Kostja on esitanud kohtule tõendina hageja raamatupidaja M.T. tunnistajana ülekuulamise protokolli, milles ta selgitas, et tavaliselt sõlmitigi grupisisesed lepingud varasemalt suuliselt ja kirjalikult vormistati hiljem. Seega oli grupisiseste laenulepingute hilisem vormistamine tavapärane.
29.Laenulepingu nr XXX aluseks oleva tasaarvestuse osas ei ole kostja selgeid vastuväiteid esitanud. Kostja vastuväited on puudutanud tehtud ülekandeid, mille osas hageja ei ole kostja hinnangul tõendanud, et tegemist oli laenu andmisega, ning kostja arvates võib tegu olla ka E.A. või kolmanda isiku laenu tagasimaksega või varjatud kasumieraldisega või finantsmanipulatsiooniga. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis annaks alust sellisele seisukohale asuda. Kostja esile toodud põhjendused selle kohta, kuidas E.A. ja võlgnik kuulusid laenulepingute vormistamise ajal ühte konsolideerimisgruppi
ja olid mõlemad R.P. kontrolli all, hageja on loobunud A.S. omandatud nõude osas kohtusse pöördumisest, grupisiseseid laenulepinguid vormistati süsteemselt tagantjärele, lepingus kokkulepitud intressimäär ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele, võlgniku 2017. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul õigus saada konsolideerimisgrupi ettevõtetelt rohkem raha, kui tal oli kohustus neile tasuda, R.P. on ise kinnitanud, et võlgniku majandustegevus lõppes 2018. aastal, R.P. ei ole esitanud pankrotihaldurile küsitud raamatupidamisdokumente ning lepingupoolte ja R.P. suhtes on alustatud kriminaalasi, ei võimalda kohtu hinnangul teha järeldust, et tegemist ei olnud laenu andmisega. Ülekannete selgitused (välja arvatud 24.01.2019 ülekanne) ning kirjalikud laenulepingud, kuigi need ei ole allkirjastatud laenulepingutes näidatud ajal, kinnitavad, et tegemist oli just laenu andmisega.
30.Arvestades et laenulepingu nr XXX alusel laenu ülekandmise kohta on esitatud maksekorraldus, mille selgitusse on märgitud „laenu tagastus“, ei ole nimetatud laenulepingu alusel laenu üleandmine kohtu hinnangul tõendatud. Kohus loeb hageja põhinõude tõendatuks 174 487,20 euro ulatuses (177 487,20 eurot – 3000 eurot). Nimetatud laenulepingu alusel on hageja arvestanud intressi 738 eurot ja viivist 162 eurot. Hageja nõuete arvutuskäigu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega intresside osas on hageja nõue põhjendatud 49 542,10 euro ulatuses (50 280,10 eurot - 738 eurot) ja viivise osas 31 993,50 euro ulatuses (32 155,50 eurot - 162 eurot). Kokku on hageja nõue põhjendatud seega 256 022,80 euro ulatuses.
31.Hageja nõue ei ole pandiga tagatud, mistõttu kuulub tema nõue PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi rahuldamisele teise järjekoha nõudena ehk muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena. Menetluskulud
32.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (nõue jääb tunnustamata 1,5% ulatuses), asjaolu et hagi osalisel rahuldamata jätmisel ei arvesta kohus kostja põhjendusi selle kohta, miks kostja hinnangul ei olnud tegemist laenu andmisega, hagi osaline rahuldamata jätmine ei olnud seotud kostja taotlusel läbiviidud käekirjaekspertiisi tulemustega ning riigilõivu suurus ei sõltunud esitatud nõude suurusest, peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 1, 169 lg 3 alusel kostja kanda.
33.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 300 eurot ning õigusabikuludest summas 4040 eurot. Hagejale osutati õigusabi 30 tundi ja 50 minutit hinnaga 120 eurot tunnis ja (alates 2022) 5 tundi ja 30 minutit hinnaga 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta summad, kuna hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist). Hageja õigusabikulud koosnevad järgnevast: 06.03.2020 - 26.03.2020 hagiavalduse projekti koostamine (tõendite läbitöötamine, iga lepingu alusel nõude suuruse väljaarvutamine, ekirjavahetus kliendiga täiendavate tõendite saamiseks ning nende läbitöötamine) 14 tundi ja 30 minutit; 16.04.2020 - 23.04.2020 kostja 15.04.2020 hagivastuse ja sellele lisatud tõenditega tutvumine ja läbitöötamine, nõupidamised kliendiga 3 tundi ja 30 minutit; 06.10.2020 - 08.10.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine, suhtlus kliendiga, kohtuistungil osalemine, kliendi instrueerimine dokumentide edastamiseks, kaaskirja projekti koostamine 9 tundi ja 15 minutit; 08.12.2020 kostja 18.11.2020 taotluse läbi töötamine, kohtupraktika analüüs, kirjaliku seisukoha vormistamine ja edastamine kohtule 3 tundi ja 35 minutit; 28.02.2022 - 01.03.2022 kohtuistungiks ette valmistamine 2 tundi; 01.03.2022 kohtuistungil osalemine 1 tund; 17-18.03.2022 kohtukõne teeside koostamine 2 tundi ja 30 minutit.
34.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning hageja on tasunud riigilõivu seadusega ettenähtud ulatuses. Seega riigilõivu osas on hageja menetluskulud põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud osaliselt (TsMS § 175 lg 1). Arvestades kohtule esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul ülepaisutatud hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega
seotud ajakulu kokku 14 tundi ja 30 minutit. Kuigi nõue tuleneb 15 laenulepingust, ei saanud hagiavaldusele lisatud tõendite läbitöötamine ja kõrvalnõuete arvestamine (viivisekalkulaatorit kasutades) olla sedavõrd ajamahukas. Kohus loeb hagiavalduse koostamise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 6 tunni ulatuses. Samuti on kohtu hinnangul ülemäärane 07.10.2020 kohtuistungiks ettevalmistamise, kohtuistungil osalemise ja dokumentide (laenulepingute originaalid) esitamisega seotud ajakulu 9 tundi ja 15 minutit, mille kohus loeb kohtuistungi kestust ja kostja esitatud vastuväiteid ja tõendeid arvestades põhjendatuks ja vajalikuks 5 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses ülejäänud toimingutega on kohtu hinnangul asja keerukust ja mahtu ning tehtud menetlustoiminguid arvestades põhjendatud ja vajalik. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 23 tunni ja 35 minuti ulatuses, sh 18 tundi ja 5 minutit hinnaga 120 eurot tunnis ja 5 tundi ja 30 minutit hinnaga 140 eurot tunnis. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot ega 140 eurot (mõlemad ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase teenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3240 eurot (300 eurot + 2170 eurot + 770 eurot).
35.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.