OK Incure OÜ hagiavaldus J.N. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1939,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; aadress: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10617) Hageja lepinguline esindaja: Relika Piirimets (Epost: [email protected]) Kostja: J.N. (isikukood: Xxxxxxxxxxx)
xxxxxxxxxxx;
aadress:
Kirjalikus menetluses Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi J.N. vastu osaliselt.
2.Välja mõista J.N.ilt (N., isikukood xxxxxxxxxxx) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks J.N.i ja ESTO AS vahel 12.04.2022 sõlmitud tähtajatu krediidilepingust nr 5254763127 tulenev põhivõlgnevus 1405,21 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17.01.2023 – 21.07.2023 eest summas 76,40 eurot, s.o kokku 1516,61 eurot.
Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 315 eurot ning mõista nimetatud summa J.N.ilt OK Incure OÜ kasuks välja.
2-23-120407
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.16.05.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1796,9 euro saamiseks. Kohus tegi 24.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus kohustas hagejat 22.06.2023 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu.
3.Hageja esitas 18.07.2023 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse J.N.i vastu põhivõlgnevuse 1405,21 euro, intressi 213,97 euro, sissenõudekulude 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 285,72 euro nõudes. Hageja nõue põhineb ESTO AS ja J.N.i (kostja) vahel 12.04.2022 sõlmitud tähtajatu krediidilepingul nr 5254763127. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 50,63% aastas. Hageja
2-23-120407 palub kostjalt välja mõista viivis intressimääraga samas määras, s.o 39,9% aastas, perioodi 17.01.2023 kuni 21.07.2023 eest kokku summas 285,72 eurot. Kostja sai krediiti kokku summas 1500 eurot. Kostja kohustus summa tagasi maksma igakuiselt 15. kuupäevaks. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 337,69 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 94,79 eurot, intressi katteks 231,42 eurot, meeldetuletustasude katteks 10 eurot, kaardi tasu 1,48 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat krediidi tagasimakse kohustust, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 16.01.2023 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale 20.02.2023.
4.21.07.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 06.08.2023. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 21.08.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 12.04.2022 tähtajatu krediidilepingu nr 5254763127, krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
7.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 21.07.2023 hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et ESTO AS on enne lepingu sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasi alusel ning võeti AS Creditinfo krediidiskooring. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud (500 eurot) ja AS-lt Pensionikeskus (592,41 eurot) saadud info. Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste (0 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215,30 eurot). Eelneva ja vastavalt
2-23-120407 süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis ESTO AS veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, kuna sissetuleku ja kohustuste vahe oli piisav lepingu sõlmimiseks ning kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et ESTO AS järgis VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.
8.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30% (Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102). Seega kolmekordne määr oli 48,90%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli laenu intressimäär 39,9% aastas ja lepingu personaalsetes tingimustes on kokkulepitud krediidikulukuse määr 50,63% aastas. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine.
9.VÕS § 4062 lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, kuna krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 01.01.2022 0% aastas, mistõttu jätab kohus hageja intressinõude summas 213,97 eurot kostjalt välja mõistmata.
11.TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab alusetu rikastumise sätete alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
12.Kostja on 12.04.2022 saanud krediiti kokku summas 1500 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 0,9% ülekande summast, see tähendab 13,50 eurot ning mis on kantud kostja arvelduskontole. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 337,69 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 94,79 eurot, intressi katteks 231,42 eurot, meeldetuletustasude katteks 10 eurot, kaardi tasu 1,48 eurot. Võttes arvesse eeltoodut, on kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1405,21 eurot (krediit 1500 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku 94,79 eurot st. kuni 15.09.2022 osamakseni). Põhivõlg summas 1405,21 eurot tuleb kostjal hagejale tagastada.
13.Hageja nõuab kostjalt viivist võrdselt lepingus kokkulepitud intressimääraga ehk 39,90% aastas. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuli krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise nõudmine määras 39,90% aastas ning kohaldada tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, ehk viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates
2-23-120407 17.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.07.2023 kujuneb viivis summas 76,40 eurot (10,5% kuni 30.06.2023 ja 12% alates 01.07.2023).
14.Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 1405,21 eurot, jätab intressinõude rahuldamata, rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt, s.o summas 76,40 eurot.
15.VÕS § 1132 lg 2 p-le 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudekulud summas 35 eurot. Esimene kiri saadeti kostjale 30.03.2023 (25 eurot), teine 12.04.2023 (5 eurot) ja kolmas 04.05.2023 (5 eurot). Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitamise nõude summas 35 eurot. Menetluskulud
17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
18.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
19.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
20.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.