Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-7595
Kohtuasi
X avaldus Khajut Hazara OÜ kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. septembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Puudutatud isik Khajut Hazara OÜ (registrikood 11490496)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21. septembri 2022 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud X kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 20.05.2022 Harju Maakohtule avalduse Khajut Hazara OÜ (puudutatud isik) kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku raamatupidamis- ja tehingudokumentatsiooniga alates 11.01.2016 selliselt, et digidokumendid saadetaks epostiaadressile XXX ning ülejäänud dokumentidest oleks avaldajal ja/või tema esindajal võimalus teha koopiaid talle meelepärasel viisil. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale 20%-line osalus puudutatud isikus alates 11.01.2016. Avaldaja nõudis dokumentidega tutvumisega võimaldamist 26.04.2022 juhatuse liikmelt Ylt kui ka endiselt juhatuse liikmelt Qlt ja endiselt raamatupidajalt Clt. Y vastas avaldaja nõudele lakooniliselt - „adressaat vale“. Qlt ega Clt ei õnnestunud avaldajal dokumente saada. Y vastust tuleb käsitleda teabenõudest keeldumisena.
3.Harju Maakohtu 25.05.2022 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastuse esitamiseks. Puudutatud isik ei esitanud avalduse osas seisukohta.
4.01.07.2022 andis kohus avaldajale tähtaja oma nõude täpsustamiseks. Kohus palus avaldajal selgitada, kas esitatud sõnastuses on avalduse resolutsioon täidetav. Lisaks palus kohus täpsustada, milline oleks dokumentidega tutvumise kord ja viis.
5.Avaldaja vastas 25.07.2022 kohtunõudele ning selgitas, et tema eesmärk on kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda kogu puudutatud isiku raamatupidamis- ja tehingudokumentatsiooniga alates 11.01.2016. Avaldaja hinnangul on arusaadav, et soovitakse tutvuda kõikide dokumentidega, mille säilitamise kohustus tuleb puudutatud isikule raamatupidamise seadusest (RPS). Samuti on dokumendid määratletud kindla ajavahemikuga. Avaldaja leiab, et on üheselt mõistetav, milliste dokumentidega tutvumist nõutakse. Avaldaja taotletud viis dokumentidega tutvumiseks on kõige mõistlikum ja puudutatud isikut võimalikult vähe koormav. Avaldaja täpsustas, et väljastatavad dokumendid tuleb saata tema epostiaadressile või anda talle võimalus teha nendest koopiad talle meelepärasel viisil. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 21.09.2022 määrusega jättis kohus avalduse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
7.Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja on puudutatud isiku osanik, kelle õigustatud huvi teabe saamiseks tuleb eeldada (RKTKo 3-2-1-114-13, p 11). Avaldaja on puudutatud isikule enne kohtusse pöördumist 26.04.2022 esitanud nõuetekohase avalduse, millele ta vastust ei saanud. Avaldaja esitas avalduse kohtule 20.05.2022. Seega on avaldus esitatud kohtule tähtaegselt.
8.Maakohus tugines Riigikohtu praktikale tsiviilasjades nr 2-16-3492 ja 2-20-9006. Kohus selgitas, et teabe taotlemise avalduse rahuldamise tulemusel tehtud kohtulahend on
täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokument ja täitemenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Määruse resolutsioon, millega kohustatakse ühingut esitama avaldajale tutvumiseks dokumente, peab seega kajastama dokumente selliselt, et need oleks võimalik mõistlikult kindlaks määrata. Teabenõude täitmise viisi kindlaksmääramisel tuleb kohtul kaaluda mõlema poole huve ja arvestada mh taotletud teabe ja dokumentide mahtu, aga ka seda, et teabenõude täitmine häiriks äriühingu tegevust võimalikult vähe.
9.Kohus asus seisukohale, et nõuet avalduses esitatud sõnastuses ei ole avalduse rahuldamise korral võimalik täita. Avaldaja ei ole vaatamata kohtu juhtistele täpsustanud, milliseid konkreetseid dokumente kohustatakse ühingut esitama avaldajale tutvumiseks. Avalduse ja sealt omakorda kohtulahendi resolutsioon peab kajastama dokumente selliselt, et need oleks võimalik mõistlikult kindlaks määrata ja identifitseerida. Kohtulahendi täitmisel peaks kohtutäituril üksnes kohtulahendi resolutsioonile tuginedes olema võimeline kindlaks teha, kas äriühing on nõude täitnud ja konkreetse dokumendi osanikule tutvumiseks esitanud. Avaldaja nõue on liiga üldsõnaline ja dokumentide ring on määratlemata.
10.Arvestades, et kohus on juhtinud avaldaja tähelepanu asjaolule, et tema poolt esitatud nõude sõnastus peaks olema täidetav ning avaldaja on jäänud sisuliselt esitatud nõude juurde, tuleb jätta avaldus rahuldamata. Kohus ei saa ise hakata resolutsiooni täpsustama ega osaniku asemel otsustama, milliste konkreetsete dokumentidega oleks avaldajal õigus tutvuda. Kuna avaldus dokumentidega tutvumise võimaldamiseks jääb rahuldamata, pole vajadust kindlaks määrata ega analüüsida lahendi täitmise korda. Määruskaebus
11.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada kogu ulatuses ning rahuldada avaldus dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
12.Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole piisavalt täpsustatud, milliseid konkreetseid dokumente kohustatakse puudutatud isikut esitama. Riigikohus on leidnud, et osanikul on õigus tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, millega tutvumine ei tekita ühingule olulist kahju. Piisava määratletuse nõude saab lugeda täidetuks, kui puudutatud isikuga sarnasele mõistlikule ja heas usus tegutsevale isikule on arusaadav, mida teda esitama kohustatakse. Kohtupraktika kohaselt võib piisavalt määratletuks lugeda nt seda, kui teabenõude rahuldamise kohta tehtud määruse resolutsioonis märgitakse, et dokumentideks, millega tutvumise õigus avaldajale antakse, on kindla ajavahemiku jooksul teatud hinnaga ja teatud isikute vahel sõlmitud lepingud (RKTK 2-16-3492, p 16.2). Avaldaja on taotlenud dokumente alates 11.01.2016 osanikuks saamisest kuni taotluse rahuldamiseni, mis ühtlasi tähendab, et nõutavad dokumendid on üheselt mõistetavalt (st kindla kuupäevaga) ajaliselt piiritletud.
13.Avaldaja on nii avalduses kui ka vastuses kohtunõudele selgitanud, et nõuab dokumente, mille säilitamise kohustus tuleneb puudutatud isikule RPS § 12 lg-st 1. RPS § 7 alusel on seejuures ammendavalt ja üheselt arusaadavalt välja toodud tunnused, millele RPS § 12 lg-s 1 nimetatud algdokumendid vastama peavad. Seega on avaldaja hinnangul selgelt aru saada, milliste dokumentidega tutvumist nõutakse. Riigikohus on viidanud, et osaühingut saab kohustada väljastama dokumente, mille koostamise (säilitamise) kohustus tal on (RKTK 2-163492, p 14.3).
14.Avaldajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kõikide osanikuks olemise aastate jooksul on erinevad juhatuse liikmed teinud ühingule kahjulikke tehinguid ning hoidnud seejuures osanikke tehingutest (sh neid kinnitavatest dokumentidest) teadmatuna. Seetõttu ei saagi avaldaja täpselt teada, milliseid dokumente puudutatud isikult nõuda. Kui nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt pole avaldaja piisavalt selgelt piiritlenud, milliste dokumentide väljastamist avaldaja nõuab, siis tekib olukord, kus osanik ei saa kohtu kaudu oma dokumentidega tutvumise õigust maksma panna. Määruskaebuse kohaselt on olemas ulatuslik kohtupraktika, mis toetab avaldaja nõutud viisil avalduse rahuldamist. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
15.Puudutatud isik määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-i 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
18.ÄS § 166 lg 1 annab osanikule võrdlemisi laia õiguse tutvuda osaühingu dokumentidega, kuid see ei reguleeri teabe andmise ega dokumentidega tutvumise viisi (vt Riigikohtu 19.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213, p 25). Teabenõude täitmise viisi kindlaksmääramisel tuleb kohtul kaaluda mõlema poole huve ja arvestada mh taotletud teabe ja dokumentide mahtu (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.5). ÄS § 166 alusel esitatud nõude läbivaatamisel tuleb lähtuda ka TsMS üldistest põhimõtetest. Teabe taotlemise avalduse rahuldamise tulemusel tehtud kohtulahend on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokument ja TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-14-50251, p 19; Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1132-07, p 11). Määruse resolutsioon, millega kohustatakse ühingut esitama avaldajale tutvumiseks dokumente, peab seega kajastama dokumente selliselt, et need oleks võimalik mõistlikult kindlaks määrata. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit (RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p 16.1). Riigikohus on selgitanud, et kohtulahendi resolutsioon ei saa olla sedavõrd ebamäärane, et isikul, kellele kohustus on pandud, ei ole võimalik kohustuse täpsest sisust aru saada ja selle kohustuse täitmist ei ole ka võimalik kontrollida (RKTKm 25.10.2017, 2-14-50251, p 19).
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole avaldaja nõue piisavalt määratletud. Avaldaja on palunud tutvuda kogu puudutatud isiku raamatupidamis- ja tehingudokumentatsiooniga alates 11.01.2016. Riigikohus on 14.02.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-16-3492 punktis 16.2 selgitanud, et vähemalt üldjuhul võib piisavalt määratletuks lugeda nt seda, kui teabenõude rahuldamise kohta tehtud määruse resolutsioonis märgitakse, et dokumentideks, millega tutvumise õigus avaldajale antakse, on kindla ajavahemiku jooksul teatud hinnaga ja teatud isikute vahel sõlmitud lepingud. Seega on Riigikohus tuginenud sellele,
et piisavalt määratletuks saab pidada näiteks dokumentide grupi esiletoomist (teatud hinnaga ja teatud isikute vahel sõlmitud lepingud) ja ajavahemikku, millal dokument koostati. Avaldaja on määruskaebuses ka ise tuginenud viidatud Riigikohtu lahendile, kuid tõlgendanud seda liiga laialt. Avaldaja on leidnud, et tema nõue on piisavalt piiritletud, kuna esile on toodud ajavahemik. Ringkonnakohus selgitab, et see on vaid üks osa ÄS § 166 kohase nõude piiritlemisest. Avaldaja on piiritlenud vaid ajavahemiku, kuid ei ole selgelt piiritlenud ühtegi dokumenti ega dokumentide gruppi. Üldist viidet raamatupidamisja tehingudokumentatsioonile ei saa pidada piisavalt määratletud dokumentide grupiks.
20.Maakohus on 01.07.2022 viidanud nõude ebaselgusele, kuid avaldaja ei ole nõuet selles osas täpsustanud. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et sellisel kujul esitatud nõuet ei ole võimalik rahuldada selle ebaselguse tõttu. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
21.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus avaldaja kanda. Puudutatud isik menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega määrab kolleegium, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.