Võlgnik/usaldusisik: O. K. (isikukood XXX, reg järgne elukoht XXX)
esindajad
Võlausaldajad: SIA GelvoraSergel (Läti registrikood 40103837691, endine AS Reverta nõue) lepinguline esindaja R. S. (e-post: [email protected]) AS STV (registrikood 10059388) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada O. K.i (isikukood XXX) suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
2.Keelduda O. K.i vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada O. K. usaldusisiku kohustustest O. K.i kohustustest vabastamise menetluses.
4.Avaldada teade O. K.i kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Jätta menetluskulud O. K.i kanda. Kohus ei pea vajalikuks menetluskulude suurust kindlaks määrata seoses nende puudumisega. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
1.Harju Maakohtu 11.02.2019 kohtumäärusega kuulutati välja O. K.i pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Andres Tootsman.
2.Harju Maakohtu 28.06.2019 kohtumäärusega (jõust. 18.07.2019) lõpetati O. K.i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. O. K.i kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid, sh teostama väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastal. Võlgnik pidi esitama aruandeid igal aastal 1. juuliks.
3.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2020.a. Võlgnik tähtaegselt aruannet ei esitanud. Kohus saatis 09.09.2020 meeldetuletuse aruande esitamise kohta e-posti aadressile [email protected].
4.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2021. Võlgnik tähtaegselt aruannet ei esitanud.
5.16.03.2021 edastati kohtule mittenõuetele vastav usaldusisiku aruanne aadressilt XXX. Aruande on koostanud võlgniku poeg M. K., kes nimetab end usaldusisikuks. Aruanne on allkirjastamata. Aruandes on kirjeldatud võlgniku tegevusi järgnevalt: „töötu, töötasu 300 eurot, raskete rahaliste probleemide, samuti kõrge koroonaviiruse nakatumise ohu tõttu lahkus võlgnik elama oma kodumaale - Venemaa. Tal pole Eesti Vabariigis omaette vara. Samuti ei tohi võlgniku pangakontol olla üle 500 euro. Sellise rahaga otsustas ta üürida korteri Tallinnas (kus ta elas 35 aastat) ja seda polnud otstarbekas eksisteerida. Sellest hoolimata otsis võlgnik Tallinnas pandeemia ajal tööd, kuid tulemusteta. Mitu korda aastas tuleb ta Eestisse poega vilistama. Kõigi kahe riigi vaheliste reiside kulud maksab tema poeg M. K. (Usaldusisik).Venemaal ei tööta ta ametlikult erinevatel töökohtadel. Ja makstakse sularahas. Ta elab sugulaste juures Vladikavkazi linnas. Sellest aastast plaanime isa tagasipöördumist Eestisse, kuid piirangute ja haigestumuse kasvu tõttu Eestis ootame parimat hetke liikumiseks. Raha kontodel: 10 eurot. Muud kulud: Kõik arvutused viiakse läbi Vene rublades ja mul on raske teile eurodes täpseid näitajaid näidata. Üldiselt elab ta 300 eurost kuus.“
6.Kohus selgitas 27.05.2022 kirjas usaldusisikule veelkord tema kohustusi ja tuletas meelde, milliseid andmeid tuleb võlgnikul kohtule esitada ja tõendada. Kohus kohustas võlgnikku esitama täiendavaid andmeid ja tõendeid hiljemalt 01.07.2022. M. K. edastab kohtusse 06.06.2022 juba esitatud usaldusisiku aruande muutmata kujul. Kohus kohustab 06.06.2022 esitama jätkuvalt puuduvad ja esitamata tõendid ja dokumendid. M. K. teatab 7.06.2022 kohtule, et võlgnikul puudub konto väljavõte ja töölepingud.
7.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud.
8.Kohus määras ärakuulamise 11.08.2022. Kohtukutse kättesaamist võlgnik ei kinnitanud. Kohtukutse on jäetud registrisse kantud elukoha postkast. Kohtus 11.08.2022 ärakuulamisel võlgnik selgitas, et Eestis elades elab poja juures XXX, alalist elukohta ei ole, käib Venemaal tööl, e-posti ei ole, Eesti telefoninumbrit ei ole. Usaldusisiku aruandeid esitas võlgniku poeg. Tema käis Venemaal tööl, esilagu ehitusel, mis ei õnnestunud siis autojuhina teises organisatsioonis. Oli Venemaal pikalt, kuude kaupa ootas tööobjekte, midagi ei õnnestunud teha, tuli Eestisse tagasi. Töötas Venemaal mitteametlikult. Et seal ametlikult töötada tuleb ennast registreerida, mis on keeruline. Kas Eestis ei saa ametlikult tööle asuda, tal ei ole arvelduskontot. Sularahas ei tasuta töötasu. Arveldusarvet võlgnikule ei avata, pangast öeldakse, et ta on võlglane. Pangast öeldi, et tema arved on kohtutäiturite poolt arestitud. Võlgnik on elukutselt autojuht, alates 1987 aastast. Tuli Eesti paar päeva tagasi, Venemaal viibis 3 nädalat.
Kohus määras võlgnikule pangakontode esitamise, töökoha jm dokumentide esitamiseks tähtaja 15.09.2022. Samuti selgitas võlgnikule arveldukontode avamise võimalusi pankrotimenetluse ajal, selgitas jõustumismärkega pankroti väljakuulutamise määruse kättesaamise võimalust, andis juhised pankadesse pöördumiseks, selgitas kohustustest vabastamise kohustusi, tegelema tulutoova tegevaga ametlikult, tulusid mitte varjama. Samuti selgitas kohus aruande esitamise kohustust, milliseid tõendeid tuleb aruandele lisada.
9.Kohtu määratud tähtajaks võlgnik aruannet ega tõendeid ei esitanud. Kohus tuletas 21.12.2022 e-kirjaga meelde võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal, samuti andis kohtu enda algatusel uue tähtaja dokumentide ja tõendite esitamiseks hiljemalt 11.01.2023.
10.Neljanda aruande esitamise tähtaeg saabus 01.07.2023. Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole võlgnik kohtuga ühendust võtnud ei telefoni, e-posti ega lihtkirja teel ning aruannet ega tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
12.PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus on võlgniku 11.08.2022 istungil ära kuulanud.
13.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
14.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
15.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
16.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
17.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Harju Maakohtu 28.06.2019 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.
Esimene aruanne tuli esitada 01.07.2020. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud neli aruannet. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi aruannet. Aruanne, mis on esitatud, on esitanud võlgniku poeg, aruanne on allkirjastamata ning pole olnud nõuetekohane. Samuti on kohus pidanud saatma korduvaid meeldetuletusi, et võlgnik aruande esitaks. Kohus soovis esitatud aruande puhul täpsustusi, kuid võlgnik ei reageerinud kohtule ka pärast korduvaid meeldetuletusi. Võlgnik ei ole ka 11.08.2022 suuliste juhiste andmist mitte ühtegi aruannet ega tõendit esitanud. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Võlgnikuga ei ole olnud võimalik võtta ühendust e-posti teel, telefoni teel ega ka kirja teel (võlgniku kinnitusel elab ta Venemaal, Eestis viibides aga poja juures). Kohus on edastanud nõudekirjad ka võlgniku poja e-postile, kuid ka sealt pole vastuseid tulnud.
18.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta, puudub kohtul teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsinud. Samuti, kas võlgnik on teinud seaduses ettenähtud eraldised võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku kinnitusel töötab ta mitteametlikult Venemaal, sissetulekut teenis sularahas. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit Venemaal töötamise ega sissetuleku teenimise kohta. Kohtul puudub võimalus võlgniku väiteid kontrollida. Kohtu hinnangul on võlgniku väited paljasõnalised. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud raskelt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole pärast mitmeid nii kirjalikke kui suulisi selgitusi kohtu poolt kohustuste täitmise ja tõendamise vajalikkusest esitanud mitte ühtegi aruannet ega tõendit. Võlgniku kinnitusel ta töötab ja teenib sissetulekut küll aga puuduvad tõendid kohustuste täitmise kohta. Kohtu ärakuulamisel antud juhistele võlgnik tegutsenud ei ole. Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Selle on võlgnik jätnud tegemata. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohtul ei ole ka kahtlust, et võlgnik poleks teadlik sellest, et kohus on saatnud meeldetuletusi aruande esitamiseks. Võlgnik pole pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav. Kohtule nähtub sellest selgelt, et isik ei ole enam huvitatud selle menetluse läbimisest. Käesoleva ajani pole võlgnik pidanud vajalikuks ise võtta kohtuga ühendust. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
19.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega.
20.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustusi olles raskelt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid.
21.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda O. K.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka O. K.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
22.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab O. K.i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb O. K. vabastada ka usaldusisiku kohustustest.