Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-25-8121/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.12.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1843

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Krediidikaitse Grupp OÜ11693223 HENSTEN OÜ16326212

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-8121

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp osaühingu hagi HENSTEN osaühingu, L T ja H J vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

20 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Krediidikaitse Grupp osaühing (registrikood 11693223); hageja lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna (Advokaadibüroo LMP, e-post xxx); kostja I HENSTEN osaühing (registrikood 16326212); kostja II L T (isikukood xxx); kostja III H J (isikukood xxx).

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Mõista kostjalt I HENSTEN osaühingult (registrikood 16326212), kostjalt II L T’ilt (isikukood xxx) ja kostjalt III H J’ilt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp osaühingu (registrikood 11693223) kasuks välja põhivõlg 10 000 eurot, intress 1920 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 480 eurot ja leppetrahv 24 eurot.

3.Mõista kostjalt I HENSTEN osaühingult (registrikood 16326212), kostjalt II L T’ilt (isikukood xxx) ja kostjalt III H J’ilt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp osaühingu (registrikood 11693223) kasuks välja täiendav viivis 0,2 % põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt päevas alates 27.05.2025 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 7576 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 2

2-25-8121 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 26.05.2025 hagiavalduse kostja I HENSTEN osaühingu, kostja II L T ja kostja III H Ji vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 000 eurot, intress 1920 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 480 eurot, leppetrahv 24 eurot, täiendav viivis 0,2 % põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt päevas alates 27.05.2025 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 7576 eurot, riigilõiv 1050 eurot, õigusabikulud 439.79 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja I HENSTEN OÜ vahel 25.10.2023 sõlmitud laenuleping nr xxx. xxxx ja laenusaaja juhatuse liikmed kostja II L T ning kostja III H J sõlmisid 25.10.2023 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud, mille kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 20 000 eurot. Laenuandja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist. Laenuandja on edastanud 16.04.2025 laenusaajale laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale II ning kostjale III käenduslepingutes fikseeritud e-posti aadressile hagihoiatuse, milles palus tasuda laenulepingust tulenev võlgnevus. 3

2-25-8121 Kostjad võlgnevust ei tasunud. Kuna kostja I HENSTEN OÜ rikkus laenulepingut, siis ütles xxx laenulepingu erakorraliselt üles alates 02.05.2025. xxx loovutas 13.05.2025 laenuandja laenulepingust ning käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 15.09.2025 kohtumäärusega menetlusse ning määras kostjatele tähtaja seisukoha esitamiseks. 15.09.2025 kohtumäärus on kostja I juhatuse liikmele L T’ile kätte toimetatud TsMS § 311 1 alusel 24.09.2025 ja kostja I juhatuse liikmele H Jile TsMS § 3141 lg-te 1-3 alusel 31.10.2025. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Käesoleva nõude aluseks olev laenuleping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel majandus-ja kutsetegevuses kostja I äritegevuse huvides. Võttes arvesse, et xxx ei ole krediidiasutus ega krediidiandja, ei kohaldu talle vastutustundliku laenamise põhimõte VÕS § 4034 alusel. xxx on sõlminud tarbijakäenduslepingu kostja I juhatuse liikmetega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohaldu käendajate suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 000 eurot, intress 1920 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 480 eurot ja leppetrahv 24 eurot, täiendav viivis 0,2 % põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt päevas alates 27.05.2025 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 7576 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude 4

2-25-8121 kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulude suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 1050 eurot ja õigusabikulud 439.79 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1050 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr ning ajakulu 2 tundi ja 32 minutit on põhjendatud, seega on põhjendatud esindaja kulu 439.79 eurot koos käibemaksuga. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (1050 + 439.79) 1489.79 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.