lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-2672/20

Muud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-2672/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2602
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTMS § 221 lg 1, 2Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiVÕS § 207 lg 1Võlasuhte lõpetamine kokkuleppelRPS § 12 lg 1TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Hooneühistu Kadakas80071043(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2672

Kohtuasi

Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) hagi Q.D vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Hooneühistu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) (registrikood 80071043), lepinguline esindaja Maie Talts

Kadakas

(likvideerimisel)

Kostja (vastustaja) Q.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 28.05.2024 otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
TsÜS § 90 lg 1Tehingu tühistamise mõiste
TsÜS § 96Ähvardus ja vägivald
TsÜS § 98 lg 1Tühistamise kord
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused

2-24-2672 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) (hageja, võlgnik) esitas 16.02.2024 Harju Maakohtule Q.D (kostja, sissenõudja) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 034/2023/4789 sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Hagiavalduse kohaselt on täitemenetluses nr 034/2023/4789 täitmisel Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-8676. Ringkonnakohus jättis selle määrusega muutmata Harju Maakohtu 07.11.2022 määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja hagi hageja vastu ja kohustas hagejat võimaldama kostjal tutvuda määruses nimetatud dokumentidega, ning muutis määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Täitemenetlus on lubamatu, sest pooled sõlmisid kohtumenetluse ajal 29.11.2022 notariaalselt tõestatud kompromissikokkuleppe (leping), mille p 1.6.4 kohaselt loobus kostja igasugustest nõuetest (sh kohtunõuetest) hageja vastu, kohustus tasuma hagejale kohtu poolt väljamõistetud summad (sh menetluskulud) ning võimaldama hagejale likvideerimismenetluse lõpuni viia. Hageja täitis lepingust talle tulenevad kohustused, sh andis kostjale korteriomandi üle, kuid kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Kostja ei loobunud tsiviilasjas nr 2-22-12648 esitatud nõuetest ja esitas tsiviilasjas nr 2-22-8676 kohtutäiturile täitmisavalduse. Hagejal on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kuigi TMS § 221 lg 2 järgi on vastuväited täitedokumendile lubatud üksnes siis, kui need on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, jättis ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-22-8676 lepingu uue tõendina vastu võtmata, mistõttu saab hageja sellele sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõudes tugineda. TMS § 221 lg-s 2 sisalduva piirangu kohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks ei ole kohtulahendit objektiivselt võimalik täita. Täitedokumendis nimetatud dokumentide säilitustähtaeg möödunud ja dokumendid on hävitatud. Sellest hoolimata on kohtutäitur määranud hagejale sunniraha. Sunniraha määramine ei ole sellises olukorras hea usu põhimõttega kooskõlas. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt esitas hageja 29.11.2022 lepingust tuleneva vastuväite juba tsiviilasja nr 2-22-8676 menetluses. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tegemist oli kostja ühepoolse avaldusega, mitte kompromissikokkuleppega. See ei toonud kaasa haginõuetest loobumist. Kostja ei ole haginõuetest loobunud ega kavatse seda teha, sest hageja sundis õigusvastaselt kostjat nõustuma lepingusse pandud kinnitusega, mistõttu on kinnitus tühine. Sundtäitmine ei ole võimatu. Kõik nõutud dokumendid olid koostatud 2016 ning raamatupidamise seaduse (RPS) § 12 lg-s 1 sätestatud seitsmeaastane dokumentide säilitamise

2-24-2672 tähtaeg ei olnud täitmisavalduse esitamise ajaks möödunud. Samuti ei ole hageja esitanud kohtutäiturile ega kohtule dokumentide hävitamisakti. Tõenäoliselt ei ole hageja tegelikult dokumente hävitanud, kui hoiab jätkuvalt, sihilikult, tahtlikult ja õigusvastaselt kõrvale täitedokumendi täitmisest. Hagi eesmärgiks on täitemenetluse venitamine. Maakohtu otsus ja põhjendused

3.Harju Maakohus jättis 28.05.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 563,03 eurot ja alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -

-

Tallinna Ringkonnakohus kohustas 17.08.2023 määruse tervikresolutsiooniga (korrates Harju Maakohtu 07.11.2022 määrust, mis jõustus 22.11.2022) hagejat võimaldama kostjal 7 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest tutvuda järgmiste dokumentidega: o 30.06.2016 maksekorraldus nr 72 ja selle korralduse aluseks olev 10.06.2016 avaldus; o 30.06.2016 maksekorraldus nr 73 ja selle korralduse aluseks olev 10.06.2016 avaldus; o 30.06.2016 maksekorraldus nr 74 ja selle korralduse aluseks olev avaldus (kuupäev teadmata); o 14.12.2016 maksekorraldus nr 80 ja selle korralduse aluseks olev avaldus (kuupäev teadmata); o hageja pangakonto väljavõte ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2021. pooled sõlmisid 29.11.2022 notariaalselt tõestatud kokkuleppe; ringkonnakohtu määrus jõustus 06.11.2023; kostja esitas 20.11.2023 kohtutäiturile täitmisavalduse tsiviilasjas nr 2-22-8676 Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2023 määruse täitmiseks.

3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostjal õigus nõuda määruse sundtäitmist. Hageja ei vaidlustanud Harju Maakohtu 07.11.2022 määrust ega Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2023 määrust, seega on vaidlus selles asjas lõppenud. Kuna pooled sõlmisid 29.11.2022 kokkuleppe enne ringkonnakohtu määruse jõustumist, ei ole hageja vastav vastuväide lubatav. Tegemist oli korteriomandi võõrandamise lepinguga. Lepingu p-s 1.6.4 sisalduv kokkulepe on sedavõrd üldine, et see ei võimalda tuvastada, millistest nõuetest kostja (lepingus omandaja) loobus. Kohtulahendist tulenevast dokumentide tutvumise kohustustest vabanemiseks tulnuks see sõnaselgelt lepingusse märkida. Hagejal olnuks võimalus taotleda tsiviilasjas nr 2-22-8676 kokkuleppe kinnitamist. Lepingusse p 1.6.4 lisamist puudutavat poolte ühist tahet ei ole võimalik tuvastada. Poolte selgitused on vastuolulised. Hageja väitel loobus kostja tsiviilasjas 2-22-8676 esitatud kõikidest nõuetest, kuid kostja väitel oli see kostja ühepoolne kinnitus selleks, et puudutatud isik ei müüks likvideerimismenetluse käigus avaldajale kuuluvat garaaži, ning kinnitus lisati hageja nõudel. Kuna kostja ei ole teinud lepingu p 1.6.4 alusel kohtumenetluses avaldusi ja

2-24-2672 soovis täitemenetlust alustades jätkuvalt tutvuda dokumentidega, ei saa seda lepingupunkti tõlgendada selliselt, et kostja loobus tsiviilasjas nr 2-22-8676 tehtud kohtumääruse alusel dokumentide väljanõudmisest. Kuna kõik dokumendid olid koostatud 2016, tuli hagejal RPS § 12 lg 1 kohaselt säilitada neid seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, s.o kuni 31.12.2023. Seega ei olnud täitmisavalduse esitamise ajaks (20.11.2023) see tähtaeg veel möödunud. Juhul, kui hageja hävitas nõutud dokumendid rikkus ta dokumentide säilimiskohustust ja/või kohtulahendi täitmise kohustust. Ka juhul, kui dokumendid on hävitatud, saab andmed pangalt välja nõuda.

3.3.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 563,03 eurot. Menetluskulude hüvitiselt tuleb alates kohtulahendi jõustumisest tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus nõuetekohaselt tuvastamata poolte tahte 29.11.2022 lepingu p 1.6.4 osas ning täitmata eelmenetluse ülesanded, sh selgitamiskohustuse, ja asus vääralt seisukohale, et lepingu p 1.6.4 oli sedavõrd üldine, et poolte tahet ei saa tuvastada. Igasugustest nõuetest loobumine tähendab igat liiki või laadi nõuetest loobumist. Olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad olid maakohtule ebaselged, pidi kohus pooli küsitlema ja saadud vastustest tulenevalt pooltele selgitama, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Teises pooltevahelises vaidluses (tsiviilasi nr 2-22-12648) kuulas kohus kostja vande all üle, selgitamaks välja, mida pooled notariaalses kokkuleppes kompromissi sõlmimisel kõigist kohtuvaidlustest ja nõuetest loobumisel täpselt silmas pidasid, ning asus seisukohale, et pooled sõlmisid kompromissi, mille üheks tingimuseks oli kõigist kohtuvaidlustest ja nõuetest loobumine. Kostja ei ole 29.11.2022 lepingut vaidlustanud.
4.2.Hageja ei rikkunud dokumentide säilitamiskohustust. Säilitamise tähtaeg sai läbi ja seetõttu hävitas hageja dokumendid.
4.3.Kohtutäiturile täitmisavalduse esitamise ajal (20.11.2023) ei olnud kostja enam hooneühistu liige ning tal ei olnud tulundusühistuseaduse (TÜS) § 28 lg 2 kohaselt õigust ühistu dokumentidega tutvuda. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal ei ole õigust tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõudes 29.11.2022 lepingule.

2-24-2672 Hageja tõlgendab ekslikult korteriomandi (garaaži) müügilepingu p 1.6.4 ning leiab vääralt, et kostja on seda rikkunud. Kuna hageja sundis kostjat lepingusse seda punkti lisama, loeb kostja seda punkti algusest peale tühiseks ning teavitas sellest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 98 lg-s 1 sätestatud korras ka kohut ja hagejat. Hagejal oli hooneühistuseaduse (HÜS) § 18 lg 1 järgi hooneühistu lõpetamisel kinnisasja korteriomanditeks jagamise teel kohustus anda garaaž kostja omandisse ning igasuguste tingimuste seadmine oli õigusvastane. Sellel, kas dokumentidega tutvumist sooviv isik on ühistu liige, on tähtsust üksnes kohtule avalduse esitamisel, mitte kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisel. Sundtäitmist ei saa tunnistada lubamatuks põhjusel, et hageja tõendamata väite kohaselt on ta dokumendid hävitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 p 5 alusel osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud suures osas välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (vt ülal p 3.1), kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
8.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus leidis ekslikult, et hagejal ei ole lubatav tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet esitades poolte 29.11.2022 sõlmitud lepingule, millega kostja väidetavalt loobus sundtäidetavast nõudest.
8.1.Kuigi TMS § 221 lg 2 järgi on kohtulahendi puhul lubatud võlgnikul esitada täitedokumendist tulenevale nõudele vastuväiteid üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, ei välista see siinses asjas hagi rahuldamist.
8.2.Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt saab võlgnik esitada sundtäidetavuse kohta vastuväiteid vaid siis, kui alus (faktiline elusündmus), millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluses. Kui aga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Lisaks võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväidete esitamise piirangu kohaldamine olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui sissenõudja on hea usu põhimõttega vastuolus oma õigusi kuritarvitades ning vastuoluliselt käitudes mõjutanud võlgnikku käituma varasemas kohtumenetluses selliselt, et viimane jätab oma olulised menetluslikud õigused kasutamata (vt nt RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401/29, p 14).

2-24-2672

8.3.Siinses asjas palus hageja tunnistada lubamatuks tsiviilasjas 2-22-8676 Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2023 määruse täitmiseks alustatud sundtäitmise. Arvestades seda, et hageja ei vaidlustanud samas asjas tehtud Harju Maakohtu 07.11.2022 määrust avalduse rahuldamist puudutavas osas, jõustus maakohtu määrus selles osas 22.11.2022. Seega sõlmisid pooled 29.11.2022 kokkuleppe pärast seda, kui oli jõustunud kohtulahend, mis kohustas hagejat võimaldama kostjal dokumentidega tutvuda, ning hagejal oli maakohtu tuvastatud asjaoludel võimalik tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis asjaolule, et pooled sõlmisid 29.11.2022 lepingu, millega kostja väidetavalt loobus sundtäidetavatest nõuetest. Sellel, et ringkonnakohtu määrus jõustus alles 06.11.2023, ei ole tähtsust, sest ringkonnakohus vaatas läbi üksnes kostja määruskaebust menetluskulude väära jaotuse peale.
9.Edasi märgib ringkonnakohus, et sundtäitmine võib olla lubamatu, kui võlasuhe on lõppenud seoses kostja loobumisega täitedokumendist tulenevast nõudest.
9.1.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 9). Eeltoodut arvestades saab kohus tunnistada võlgniku vastu alustatud sundtäitmise TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks mh juhul, täidetav nõue võlgniku vastu on võlgniku väitel lõppenud, kuid täitemenetluse osalistel on selle üle vaidlus.
9.2.Võlasuhe lõpeb mh VÕS § 207 lg 1 järgi, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Seejuures on võlasuhte lõpetamine nõudest loobumise tõttu VÕS § 207 järgi koosmõjus VÕS § 186 p-ga 4 võimalik üksnes poolte kokkuleppel, s.o lepinguga. Seadus ei tunne võimalust lõpetada nõudest loobumise tõttu võlasuhe ühepoolse tahteavaldusega.
9.3.Siinses asjas tõi hageja esile, et kostja loobus 29.11.2022 lepingu p-s 1.6.4 kõigist, sh vaidlusaluses täitemenetluses täitmisele esitatud dokumentidega tutvumise nõuetest hageja vastu. Lepingu p-s 1.6.4 kinnitas kostja (omandaja), et ta loobub käesolevaga igasugustest nõuetest (sh kohtunõuetest) hageja (võõrandaja) ja/või tema likvideerijate vastu, tasub kõik temalt kohtu poolt välja mõistetavad summad, sh menetluskulud, ning võimaldab hagejal (võõrandajal) viia lõpuni likvideerimismenetluse. Arvestades viidatud lepingupunkti väga üldist sõnastust, tuli maakohtul lepingu p 1.6.4 vastavalt VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitele tõlgendada, sh selgitada kohtumenetluses välja, miks pooled lisasid vastava lepingupunkti korteriomandi omandamise lepingusse ning kas poolte ühiseks tahteks oli leppida kokku vaidlusalusest täitedokumendist tulenevast dokumentidega tutvumise nõudest loobumise tõttu vastava võlasuhte lõpetamises või kas sellise tahte kindlakstegemise võimatuse korral pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel mõistma kokkulepet sellisena. Seda ei ole maakohus nõuetekohaselt teinud, mistõttu on vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud jäänud välja selgitamata.
9.4.Juhul, kui pooled leppisid 29.11.2022 lepingu p-s 1.6.4 kokku mh vaidlusalusest täitedokumendist tuleneva dokumentidega tutvumise nõudest loobumise tõttu vastava võlasuhte lõpetamises, saab sellise nõude sundtäitmist pidada TMS § 221 lg 1 tähenduses lubamatuks. Lisaks tuleb aga maakohtul sellisel juhul arvestada kostja vastuväidet selle kohta, et hageja sundis kostjat õigusvastaselt vastava lepingupunktiga nõustuma, mistõttu pidas kostja lepingupunkti tühiseks ning märkis, et andis sellest TsÜS § 98 lg-s 1 ettenähtud korras

2-24-2672 teada ka hagejale. Arvestades kostja esile toodut, ei ole välistatud, et kostja võib olla võlasuhte lõpetamise lepingu TsÜS § 90 lg 1 tähenduses tühistanud, kui selleks esines seaduses sätestatud alus (nt ähvardus TsÜS § 96 tähenduses) ning kui kostja on teinud selle kohta TsÜS §-s 99 sätestatud tähtaja jooksul hagejale tühistamisavalduse TsÜS § 98 lg 1 tähenduses. Ka kostja vastuväite aluseks olevaid asjaolusid ei ole maakohtu nõuetekohaselt välja selgitanud. Juhul, kui pooltel oli vastava võlasuhte lõpetamise kokkulepe, kuid kostja on selle kokkuleppe tühistanud, ei ole kohtul alust tunnistada sundtäitmist 29.11.2022 lepingu alusel lubamatuks.

10.Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et sundtäitmine on lubamatu, kuna hageja on dokumendid hävitanud, ei ole põhjendatud, ega anna ringkonnakohtule alust tunnistada ise sel põhjusel sundtäitmist lubamatuks. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega.
11.Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väide selle kohta, et kostja ei olnud täitmisavalduse esitamise ajal enam hooneühistu (hageja) liige, on esitatud hilinenult. Ringkonnakohus märgib siiski, et asjaolu, et kostja liikmesus on pärast sundtäidetava kohtumääruse tegemist lõppenud, ei anna alust tunnistada dokumentidega tutvumise nõude täitmiseks alustatud sundtäitmist lubamatuks. Riigikohus on leidnud, et sundtäitmine ei ole lubamatu, kui osanik on pärast kohtulahendi tegemist osanike hulgast välja arvatud ning kohtulahendist ei tulene endisele osanikule tulevikku suunatud nõudeid (vt RKTKo 06.11.2013, 3-2-1-114-13, p-d 12–13). Ka õiguskirjanduses on leitud, et osaniku teabeõigust saab maksma panna isik, kes on teabenõude esitamise ajal osanik ning kui osanikule on juba kohtulahendiga antud õigus teavet saada, siis ainuüksi tema liikmesussuhte lõppemine ei välista talle varasema kohtulahendiga antud õigust saada osaühingult infot osaühingu tegevuse kohta – osanikul on õigus saada teavet selle aja kohta, mil ta oli osanik. Sama põhimõte kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka hooneühistu liikme puhul – hooneühistu liikmel on õigus jõustunud kohtulahendi alusel saada ka pärast tema liikmesuse lõppemist hooneühistult teavet aja kohta, mil ta oli liige.
12.Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul poolte 29.11.2022 lepingu p 1.6.4 sisu vastavalt VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitele välja selgitada ning juhul, kui pooled leppisid selles kokku võlasuhte lõpetamises, tuvastada, kas selline kokkulepe kehtib või on TsÜS § 90 lg 1 tähenduses tühistatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja