Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-120942 AS Kiviõli Soojus hagi H. I. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavaldus koos lisadega ja 22.06.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale 17.07.2023 isiklikult kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 31.07.2023 hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi 2(4)

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 208 lg 3 sätestab, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 175 lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Hagiavalduses kinnitas hageja, et talle ei ole kostja ja kolmanda isiku (XXX UÜ, registrikood: xxxxxx) vahel sõlmitud korteriomandi notariaalset müügilepingut esitatud ning hageja ei ole VÕS § 175 lg 2 kohustuste ülevõtmisega seonduvalt nõusolekut andnud ja ei ole eelnevat ka heaks kiitnud (TsÜS § 114 lg 2). Eelnevast osundab kohus, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu ning kostjal lasub VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus täita lepingujärgseid kohustusi. Arvestades siinjuures, et kostja oli kinnisasja registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga xxx omanikuks kuni 28.03.2023 ning võlgnevus on tekkinud kostja korteriomanikuks olemise aja jooksul, so periood 12.10.2016 kuni 28.03.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1155,66 eurot (periood jaanuar 2021 kuni märts 2023), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 114,59 eurot (periood 26.02.2021 kuni 21.06.2023), edasiulatuv viivis alates 22.06.2023 VÕS § 113 lg 1 määras põhinõudelt 1155,66 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on 27.10.2016 hageja ja kostja vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping nr XXXXXX ning lepingu esemeks oli soojusenergia ostmüük. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt oli kostja kinnisasja (korteriomandi) registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga xxx omanikuks 12.10.2016 kuni 28.03.2023. Hageja esitas korteriomandi asukohaga xxx soojusenergia eest kostjale arveid, milliseid viimane nõuetekohaselt ei tasunud. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja AS Kiviõli Soojus ja kostja vahel 27.10.2016 sõlmitud ostumüügilepingu nr XXXXXX alusel tekkinud põhivõlgnevuse 1155,66 eurot (periood jaanuar 2021-märts 2023), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 114,59 eurot (periood 26.02.2021 kuni 21.06.2023), edasiulatuva viivise alates 22.06.2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1155,66 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3(4)

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 580 eurot (sh riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 300 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: tõenditega tutvumine, viiviste arvestus ja kontroll ning hagiavalduse koostamine, 2,5 h x 120= 300 eurot, käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja mõistlikud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 580 eurot (sh riigilõiv 280 eurot, õigusabikulu 300 eurot, käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.