IxxxxxKxxxxxx hagiavaldus Nxxxxxx Lxxxxxxxx ja Cxxxxxx Rxxxxvastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks Ixxxx Kxxxxxx avaldus kohtu nõusoleku saamiseks tehingute tegemiseks eestkostetava Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja/avaldaja: IxxxxxKxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxx6; aadress:xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxHarju maakond; e-post: x Hageja/avaldaja lepinguline esindaja: jurist Ero Liivik (Erovik Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja I/puudutatud isik (eestkostetav): Nxxxxxx xxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxxmaakond; viibimiskoht: xxxxxxxxxHooldekodu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, Ida-Viru maakond); Seaduslik esindaja Ixxxx Kxxxxxx; Nxxxxxx Lxxxxxxxxx erieestkostja: Mustvee Vallavalitsus (registrikood: 77000364; aadress: Tartu tn 28, Mustvee linn, Mustvee vald, 49603 Jõgeva maakond; e-post: [email protected]); Kostja II: Cxxxxxx Rxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada IxxxxxKxxxxxxx 03.10.2022. a hagiavaldus pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja vara jagamiseks kaasomandi sätete kohaselt Ixxxx Kxxxxxxx, NxxxxxxxLxxxxxxxxx ja Cxxxxxx Rxxxx vastu.
2.Lõpetada xxxxxxKxxxxxxx ja Nxxxxxx Lxxxxxxxxx pärandvara ühisus ja jagada pärandvarasse kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1431635 kantud kinnisasi, korteriomand asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxxxmaakond selle müümisega kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot. Võõrandamisest saadud rahalised vahendid jagatakse Ixxxx Kxxxxxxx ja Nxxxxxx Lxxxxxxxxx vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele.
3.Lõpetada pärandvara ühisus xxxxxxxxxx. a surnud Mxx Lxxxxxxxxx arvelduskontol nr EE702200001107781904 Swedbank AS-is oleva raha jäägi, s.o 3725,19 eurot osas ning jagada rahalised vahendid Ixxxx Kxxxxxxx, xxxxxxx Lxxxxxxxxx ja Cxxxxxx Rxxxx vahel võrdsetes osades. Seejärel sulgeda xxxxxxxxxx. a surnud Mxx Lxxxxxxxxx arvelduskonto nr EE702200001107781904 Swedbank AS-is.
4.Rahuldada Ixxxx Kxxxxxxx 28.11.2022. a avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel tehingu tegemiseks.
5.Anda Ixxxx Kxxxxxxxxx nõusolek eestkostetava Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel 2xxxxxxxxx.a surnud Mxx Lxxxxxxxxx pärandvara hulka kuulunud kinnisasja registriosa numbriga 1431635, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond, käsutamise tehingu tegemiseks, sh müümiseks avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist laekuvad rahalised vahendid paigutada Nxxxxxx Lxxxxxxxxx arvelduskontole nr EE802200221018132082 Swedbank AS-is.
6.Anda Ixxxx Kxxxxxxxxx nõusolek eestkostetava Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel xxxxxxxxxx.a surnud Mxx Lxxxxxxxxx pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks ning kaasomandi jagamise kokkuleppe sõlmimiseks, sh xxxxxxxxxx .a surnud Mxx Lxxxxxxxxx arvelduskontol nr EE702200001107781904 Swedbank AS-is oleva rahalise jäägi summas 3725,19 eurot jagamiseks. Raha jäägi jagamisest laekunud rahalised vahendid paigutada NxxxxxxxLxxxxxxxxx arvelduskontole nr EE802200221018132082 Swedbank AS-is.
7.Ixxxx Kxxxxxxxx on õigus Nxxxxxx Lxxxxxxxxx arvelduskontole laekunud rahalisi vahendeid kasutada jooksvalt eestkostetava hoolduskulude katteks.
8.Muud Ixxxx Kxxxxxxx taotlused tehingute tegemiseks Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel Mxx Lxxxxxxxxx pärandvaraga jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Tagastada Ixxxx Kxxxxxxxxx riigilõiv enam tasutud osas, s.o summas 40 eurot. Raha tagastada xxxxx Kxxxxxxx arvelduskontole nr EE452200001100337313 Swedbank AS.
2.Muus osas jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ixxxx Kxxxxxx esitas 03.10.2023. a kohtule hagi (tl 2-4) pärandvara ühisuse (ühisomand) lõpetamiseks ja vara jagamiseks kaasomandi sätete kohaselt. Hagiavaldus registreeriti tsiviilasjana nr 2-22-14726. Esitatud asjaolude kohaselt suri Mxx Lxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. a. Tema vara pärijateks olid 1/3 suuruses mõttelises osas tema abikaasa Nxxxxxx Lxxxxxxxx, 1/3 suuruses mõttelises osas tema tütar IxxxxxKxxxxxx ning 1/3 suuruses mõttelises osas tema poeg Cxxxxxx Rxxx. Pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt ning kaaspärijad on kantud kinnisturaamatusse korteriomandi registriosa numbriga 1431635, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxx vald,xxxxxxx maakond ühisomanikena. Lisaks olid pärandajal rahalised vahendid Swedbank AS-is arvelduskontol nr EE702200001107781904. Seisuga 23.03.2020. a oli arvelduskonto jääk 3827,38 eurot ning seisuga 15.12.2020. a oli lõppsaldo 3725,19 eurot. Konto jäägi vähenemine on tingitud asjaolust, et pärandaja oli sõlminud erinevaid teenuse lepinguid, mille tasumiseks võeti korraldustega arvelduskontolt maha 102,19 eurot. Tartu Maakohtu 27.11.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20.6460 on Ixxxx Kxxxxxx määratud Nxxxxxx Lxxxxxxxxx eestkostjaks ning seda tähtajaga kuni 27.11.2025. a. Eestkostja ülesannete ring on sisuliselt kõikehõlmav. Cxxxxxx Rxxx elab välisriigis ning on hageja hinnangul pärandvara suhtes ükskõikne. Temaga ei ole võimalik läbirääkimisi pidada, kuna ta ei vasta e-kirjadele. Hageja hinnangul on korteriomandi turuväärtus 20 000 eurot. Korter on 3-toaline, üldpindalaga 58,9 m2 ning vajab kapitaalremonti. Hageja teeb ettepaneku vara jagamiseks järgmiselt: lõpetada kaaspärijate ühisomand ning võõrandada korteriomand avalikul enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot. Enampakkumine viia läbi kohtutäituri vahendusel. Saadud tulem jagada võrdsetes osades hageja ning kostjate vahel. Keegi kaaspärijatest korteris ei ela. Ixxxx Kxxxxxx elab Tallinnas, Cxxxxxx Rxxx välismaal ning Nxxxxxx Lxxxxxxxx viibib hoolekandeasutuses. Tühjalt seisev korter tekitab selle omanikele asjatuid kulutusi. Korteriomandi võõrandamisest saadavaid rahalisi vahendeid saaks kasutada Nxxxxxx Lxxxxxxxxx hooldekodu kulutuste katmiseks. Pärandaja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite jääk jagada pärijate vahel võrdsetes osades. Anda pärijatele nõusolek pärandaja arvelduskontolt saadud rahaliste vahendite paigutamiseks isiklikule arvelduskontole ning seejärel sulgeda pärandaja arvelduskonto. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 420 eurot.
2.Kohus võttis 11.11.2022. a määrusega (tl 30-31) Ixxxx Kxxxxxxx hagi menetlusse. Kohus selgitas hagejale, et Nxxxxxx Lxxxxxxxxx menetluses osalemiseks on vajalik tema üle erieestkoste seadmine PKS § 209 lg-te 1, 3, 4 kohaselt. Lisaks tuleb Ixxxx Kxxxxxxxx Nxxxxxx Lxxxxxxxxx eestkostjana taotleda pärandvara ühisuse lõpetamiseks ning vara jagamiseks kaasomandi sätete kohaselt kohtult nõusolek. Kohus kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama.
3.28.11.2022. a esitas Ixxxx Kxxxxxx kohtule avalduse hagita menetluse algatamiseks (tl 4042). Ixxxx Kxxxxxx taotleb kohtu nõusolekut eestkostetava Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel tehingu tegemiseks. Avaldus registreeriti tsiviilasjana nr 2-22-17926.
Avaldaja soovib kohtu nõusolekut Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel xxxxxxxxxx. a surnud Mxx Lxxxxxxxxx pärandvara hulka kuulunud kinnistu registriosa numbriga 1431635, aadressxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond käsutamise tehingu tegemiseks, sh müümiseks avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist laekuvad rahalised vahendid paigutada Nxxxxxx Lxxxxxxxxx arvelduskontole nr EE802200221018132082 Swedbank AS-is. Samuti anda avaldajale nõusolek käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. Anda avaldajale nõusolek eestkostetava nimel loobuda pärandist, annakust või sundosast ja sõlmida pärandvara jagamise lepingut, samuti sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut eestkostetava nimel MxxxLxxxxxxxxx pärandvara jagamise lepingu ning kaasomandi jagamise kokkuleppe sõlmimiseks, sh pärandaja arvelduskontol oleva raha jäägi 3725,19 eurot jagamiseks. Raha jagamisest laekunud rahalised vahendid paigutada eestkostetava arvelduskontole. Avaldajal on õigus eestkostetava arvelduskontole laekunud rahalisi vahendeid kasutada jooksvalt tema hoolduskulude katteks. Avalduses toodud asjaolud on samad, mis on esitatud 03.10.2022. a hagiavalduses. Avalduse esitamisel tasuti riigilõiv summas 50 eurot.
4.Kohus võttis 30.11.2022. a määrusega (tl 56-57) Ixxxx Kxxxxxxx avalduse menetlusse. Kohus liitis ühisesse menetlusse tsiviilasjad nr 2-22-14726 ja nr 2-22-17926, liidetud tsiviilasjade numbriks jättis kohus 2-22-14726. Kohus määras Mustvee Vallavalitsuse Nxxxxxx Lxxxxxxxxx erieestkostjaks pärandvara ühisuse lõpetamise ja vara jagamise asjas. Kohus küsis kohalikult omavalitsuselt kirjaliku seisukoha.
5.Mustvee Vallavalitsus esitas 27.12.2022. a kohtule seisukoha tsiviilasjas nr 2-22-14726 (tl 62). Esitatud asjaoludest nähtub, et Nxxxxxx Lxxxxxxxx viibib alates 11.10.2022. a üldhooldusteenusel xxxxxxxx Hooldekodus ning enne seda viibis pikalt haiglaravil. Hooldekodu töötaja selgituste kohaselt eestkostetav ei orienteeru ajas ega ruumis, mistõttu vajab pidevat järelevalvet. xxxxxxKxxxxxxx sõnul ei saa isa iseseisva eluga enam hakkama, mistõttu on ta otsustanud lõpetada pärandvara ühisuse ning jagada pärandvarasse kuuluv vara, sh korteriomand. Ebaotstarbekas on maksta arveid tühjalt seisva korteri eest. Ixxxx Kxxxxxx on arveid tasunud enda ja isa rahalistest vahenditest ning vend sellesse panustanud ei ole. Korteri müügist laekuvaid vahendeid saab kasutada isa hoolduskulude katmiseks. Mustvee Vallavalitsus on nõus avalduses esitatud nõude rahuldamisega, mille sisuks on lõpetada pärandvara ühisus ja võõrandada korteriomand avalikul enampakkumisel.
6.Ixxxx Kxxxxxx esitas 10.07.2023. a kohtule hagiavalduse nõuete täpsustamise (tl 73-75). Menetlusdokumendis tuuakse välja, et korteriomandi (registriosa nr 1431635) omanikering on muutunud. Kohtutäitur Elin Vilippus viis 15.06.2023. a läbi kordusenampakkumise, mille tulemusena müüdi Cxxxxxx Rxxxxxx kuuluv 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest. Müüdava vara alghind oli 1500 eurot ning selle ostis IxxxxxKxxxxxx. Kirjeldatud tehingu tagajärjel on kinnisasja (registriosa nr 1431635) ühisomanikeks Ixxxx Kxxxxxx ja Nxxxxxx Lxxxxxxxx. Seega soovib IxxxxxKxxxxxx tagasi võtta nõude 03.10.2022. a hagiavaldusest, millega taotles pärandaja Mxx Lxxxxxxxxx arvelduskontol olev jääk 3725,19 eurot jagada Ixxxx Kxxxxxx, Nxxxxxx Lxxxxxxxx ning Cxxxxxx Rxxx vahel võrdsetes osades ning anda hagejale ja kostjatele nõusolek pärandaja arvelduskontolt saadud rahaliste vahendite paigutamiseks isiklikule arvelduskontole. Seejärel sulgeda pärandaja arvelduskonto.
Hageja taotleb, et lõpetada Ixxxx Kxxxxxx ja Nxxxxxx Lxxxxxxxxx ühisomand kinnisasjale registriosa numbriga 1431635 ning võõrandada kinnisasi kohtutäituri poolt läbiviidud avalikul enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot. Saadud tulem jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahel.
7.Kohus selgitas 18.07.2023. a e-kirjas (tl 82) IxxxxxKxxxxxxxxx tekkinud õiguslikku olukoda. Avaldaja lepinguline esindaja teatas 20.07.2023. a kohtule, et soovib asja lahendamist kogu nõude ulatuses, sh pärandaja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite jagamise osas (tl 83).
8.Kohus teavitas 21.07.2023. a menetlusosalisi asja sisulise arutamise lõpetamisest, menetluskulude nimekirja esitamise võimalusest ning määras kohtulahendi teatavaks tegemise ajaks 10.08.2023. a (tl 84).
9.Avaldaja lepinguline esindaja esitas 01.08.2023. a kohtule menetluskulude nimekirja (tl 86).
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Ixxxx Kxxxxxx esitas 03.10.2023. a kohtule hagi (tl 2-4) pärandvara ühisuse (ühisomand) lõpetamiseks ja vara jagamiseks kaasomandi sätete kohaselt. Hagiavaldus registreeriti tsiviilasjana nr 2-22-14726. 28.11.2022. a esitas Ixxxx Kxxxxxx kohtule avalduse hagita menetluse algatamiseks (tl 40-42). IxxxxxKxxxxxx taotleb kohtu nõusolekut eestkostetava Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel tehingu tegemiseks. Avaldus registreeriti tsiviilasjana nr 2-22-17926. Kohus liitis 30.11.2022. a määrusega tsiviilasjad nr 2-22-14726 ja nr 2-22-17926 ühisesse menetlusse ning liidetud tsiviilasjade numbriks jättis 2-22-14726. Kohus menetleb tsiviilasja hagimenetluse sätete kohaselt hagita menetluses ettenähtud erisustega.
11.Kohus leiab, et Ixxxx Kxxxxxx hagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks ning vara jagamiseks kaasomandi sätete kohaselt on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 11.1 PärS § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral, sama seaduse § 4 lg 1 sätestab, et pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Seega tekkis pärijatel pärandvara alates Mxx xxxxxxxxxx surmast xxxxxxxxxx. a. Pärandvara jagamist võib PärS § 152 lg-te 1, 4 järgi nõuda iga kaaspärija. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus (PärS § 147). Kaaspärijad on pärandvaras olevate üksikute asjade ühisomanikud, mistõttu kuuluvad need kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 mõttes. Üks kaaspärijatest ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid üksikuid esemeid (PärS § 148 lg 1), kuid osas, milles kaaspärijate õigussuhete kohta ei ole pärimisseaduses sätestatud erisusi, kohaldub kaaspärijate vahelistele suhetele PärS § 147 kohaselt kaasomandi regulatsioon. Samal ajal kuulub igale kaaspärijale mõtteline osa pärandvara ühisusest, mille valitsemisele kohalduvad kaasomandi sätted. Iga kaaspärija võib käsutada iseseisvalt endale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest (PärS § 148 lg 1). 28.08.2020. a koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse (tl 6; 48) kohaselt on xxxxxxxxxx. a surnud Mxx Lxxxxxxxxx pärijateks 1/3 suuruses mõttelises osas tema abikaasa Nxxxxxx Lxxxxxxxx, 1/3 suuruses mõttelises osas tema tütar Ixxxx Kxxxxxx ning 1/3 suuruses mõttelises osas tema poeg Cxxxxxx Rxxx. 11.2 Pärandvara jagamiseks tuleb tuvastada pärandvara koosseis. Hageja on avaldanud, et pärandvara hulka kuulub kinnisasi registriosa numbriga 1431635, asukohaga xxxxxxxxxxx xxxxxxx linn, xxxxxxx vald,xxxxxxx maakond. Kinnisasja
ühisomanikena on 01.09.2020. a kinnistusregistrisse kantud xxxxx Kxxxxxl, Nixxxxx Lxxxxxxxxxning Cxxxxxx Rxxxx(tl 7; 49). Kinnisasja ühisomanikena on 29.06.2023. a kinnistusraamatusse kantud IxxxxxKxxxxxl ja Nxxxxxx Lxxxxxxxx (tl 81). Lisaks kuulub hagiavalduse kohaselt pärandvara hulka xxxxxxxxxx. a surnud Mxx Lxxxxxxxxx arvelduskontol nr EE702200001107781904 Swedbank AS-is oleva raha jääk summas 3725,19 eurot. Seisuga 23.03.2020. a oli pärandaja konto jääk 3827,38 eurot. Hageja on välja toonud, et konto jäägi vähenemine on tingitud asjaolust, et pärandaja oli sõlminud erinevaid teenuse lepinguid, mille tasumiseks võeti korraldustega kontolt maha 102,19 eurot. Asjaolu tõendamiseks on esitatud pärandaja arvelduskonto välja võte perioodi 23.03.2020. a kuni 15.12.2020. a kohta (tl 8). Asjaolu üle vaidlust ei ole. 11.3 Esitatud tõenditest nähtub, et kohtutäitur Elin Vilippus viis 15.06.2023. a täiteasjas nr 022/2016/7314 läbi kordusenampakkumise, kus müüdavaks varaks oli Cxxxxxx Rxxxxxx kuuluv 1/3 suurune mõtteline osa xxxxxxxxxx. a surnud MxxxLxxxxxxxxx pärandvara ühisusest (tl 77-78). Kohtutäiturile teadaolevalt kuulub pärandvara ühisuse koosseisu muuhulga abikaasade ühisvara hulka kuulunud kinnisasi registriosa numbriga 1431635 (xxxxxxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxxxvald, xxxxxx maakond). Muud andmed pärandaja vara ja kohustuste kohta kohtutäituril puuduvad. Cxxxxxx Rxxxxxx kuulunud 1/3 suurune mõtteline osa xxxxxxxxxx. a surnud MxxxLxxxxxxxxx pärandvara ühisusest ostis IxxxxxKxxxxxx hinnaga 1500 eurot (tl 77 pöördel). Seega hageja Ixxxx Kxxxxxx omandas enampakkumise akti alusel pärandvara ühisuse osa, s.o kostjale II kuulunud 1/3 suuruse mõttelise osa pärandvarast, s.o korteriomandist, mistõttu saab seda jagada üksnes IxxxxxKxxxxxxx ja Nxxxxxx Lxxxxxxxxx vahel. Kostja Nxxxxxx Lxxxxxxxxxxüle on Tartu Maakohtu 27.11.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6460 seatud eestkoste (tl 9-11; tl 44-46). Eestkostjaks on määratud Ixxxx Kxxxxxx tähtajaga 27.11.2025. a. Kohus määras eestkostja ülesanneteks Nxxxxxx Lxxxxxxxxx esindamise igasugusel asjaajamisel ja õigustoimingute ning tehingute tegemisel, tema vara valitsemise, hoolduse, ravi ja igapäevase elu korraldamise. Lisaks määras kohus, et eestkostetaval on õigus teha pisitehinguid ühekordse tehinguväärtusega 10 eurot ning muus osas puudub tal iseseisev tehingute tegemise õigus, sh abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike õigustoimingute tegemise õigus. Säilib valimisõigus. Seega on Nxxxxxx Lxxxxxxxx isik, kellel on piiratud teovõime ning tal puudub võime teha tehinguid iseseisvalt. PKS § 179 lg 1 järgi on Ixxxx Kxxxxxx Nxxxxxx Lxxxxxxxxx seaduslik esindaja. Kohus määras 30.11.2022. a määrusega (tl 56-57) Nxxxxxx Lexxxxxxxxxerieestkostjaks Mustvee Vallavalitsuse. 11.3 PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PärS § 159 lg 1 sätestab, et pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. PärS § 159 lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda,
müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Hageja taotleb pärandvara jagamist selliselt, et kinnisasi registriosa numbriga 1431635, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond, müüa avalikul enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot ning saadud tulem jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahel. Kohtu hinnangul on hageja taotletud pärandvara jagamise viis AÕS § 77 lg-s 2 ja PärS § 159 lg-tes 1, 3 sätestatule. Kostja I erieestkostja on nõus, et korteriomand võõrandatakse avalikul enampakkumisel ning saadavaid rahalisi vahendeid kasutatakse kostja I ülalpidamiseks. Hageja hindab korteriomandi väärtuseks 20 000 eurot. Hagiavalduses on välja toodud, et korter on 3-toaline ning üldpindalaga 58,9 m2. Korter on halvas seisus ning vajab kapitaalremonti. Samas on maja fassaad, katus ja koridor renoveeritud. Korteri juurde kuulub keldriboks. Hageja on korteri turuväärtuse välja arvutanud samas piirkonnas asuvate kinnisvara müügikuulutuste põhjal. Hageja on võrrelnud nelja kinnisvaraobjekti xxxxxxx linnas (tl 13-24), mis on võrreldavad pärandvara hulka kuulva korteriomandiga. Seejuures on võrreldavad korterid heas seisukorras ja renoveeritud ning turuväärtust tõstvate lisadega. Kohus nõustub sellise väärtusega ning leiab, et asjaolu on piisavalt tõendatud. Kostja I erieestkostja ei ole tõestanud korteriomandi teistsugust väärtust. Seega võtab kohus asja lahendamisel aluseks hageja tõendatud väärtuse, s.o 20 000 eurot. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus pärandvara ühisuse kinnistu (registriosa nr 1236835) müümisega avalikul enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot. Raha jagada xxxxx Kxxxxxxx ja Nxxxxxx Lxxxxxxxxx vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele. Kohus märgib siinkohal, et kinnistusraamatu kannetest seisuga 04.07.2023 nähtub, et kinnistu registriosa numbriga 1431635 ühisomanikud on IxxxxxKxxxxxx ja Nxxxxxx Lxxxxxxxx. Kande aluseks on 15.06.2023.a enampakkumise akt. 15.06.2023.a kordusenampakkumise aktist nähtub, et täiteasjas 022/2016/7314 on müüdud Cxxxxxs Rxxxxxx kuuluv 1/3 suurune mõtteline osa xxxxxxxxxx.a. surnud MxxxLxxxxxxxxx pärandvara ühisusest ja selle ostis Ixxxx Kxxxxxx. See tähendab, et PärS § 148 lg.2 kohaselt on enampakkumise tulemusena Ixxxx Kxxxxxxxxe üle läinud 1/3 MxxxLxxxxxxxxx pärandvara ühisusest. Varasemalt juba kuulus Ixxxx Kxxxxxxxxe 1/3 Mxx Lxxxxxxxxx pärandvara ühisusest.
12.Pärandvara hulka kuulub ka pärandaja arvelduskontol nr olev raha summas 3725,19 eurot. 12.1 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis 07.03.2023. a hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega ning kostja II seisukoha nõudega 07.03.2023. a Cxxxxxs Rxxxx registrijärgsele aadressile, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 68). Kuigi kohtule ei ole tagastatud väljastusteadet, on saadetiste teekonna jälgimise lehelt (tl 71) võimalik üheselt sedastada menetlusdokumentide kätteandmist kostjale II, s.o Cxxxxxx Rxxxxxxx17.03.2023. a (kell 12.32). Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale II kätte toimetatuks 17.03.2023.a. Kohus on 11.11.2022. a menetlusse võtmise määruses (tl 30-31) selgitanud kostjale II hagiavaldusele tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgi. Kostja II käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hagi aluseks olevad asjaolud on kohtuotsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ning kohtul on võimalik hagi aluseks olevate asjaolude tõendatust kontrollida.
12.2 Kostja I ei ole vaidlustanud asjaolu, et pärandvara hulka kuulub pärandaja arvel olev rahasumma ning ühtlasi ei ole vaidlustanud ka arvelduskontol olevat jääk. Kostja II hagile vastanud ei ole. Seega lõpetab kohus pärandvara ühisuse pärandaja, s.o xxxxxxxxxx. a surnud MxxxLxxxxxxxxx arvelduskontol nr EE702200001107781904 Swedbank AS-is oleva raha 3725,19 eurot osas. Raha jagada pärijate IxxxxxKxxxxxxx, Nxxxxxx Lxxxxxxxxx ja Cxxxxxx Rxxxx vahel võrdsetes osades. Seejärel sulgeda xxxxxxxxxx. a surnud Mxx Lxxxxxxxxx arvelduskonto nr EE702200001107781904 Swedbank AS-is.
13.IxxxxxKxxxxxxxesitas 28.11.2022. a kohtule avalduse hagita menetluse algatamiseks (tl 40-42). Ixxxx Kxxxxxl taotleb kohtu nõusolekut eestkostetava Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut Nxxxxxi Lxxxxxxxxx nimel xxxxxxxxxx.a surnud Mxx Lxxxxxxxxi pärandvara hulka kuulunud kinnistu registriosa numbriga 1431635, aadress xxxxxxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond käsutamise tehingu tegemiseks, sh müümiseks avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist laekuvad rahalised vahendid paigutada Nxxxxxx Lxxxxxxxxx arvelduskontole nr EE802200221018132082 Swedbank AS-is. Samuti anda avaldajale nõusolek käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. Lisaks anda avaldajale nõusolek eestkostetava nimel loobuda pärandist, annakust või sundosast ja sõlmida pärandvara jagamise lepingut, samuti sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut eestkostetava nimel Mxx Lxxxxxxxxx pärandvara jagamise lepingu ning kaasomandi jagamise kokkuleppe sõlmimiseks, sh pärandaja arvelduskontol oleva raha jäägi 3725,19 eurot jagamiseks. Raha jagamisest laekunud rahalised vahendid paigutada eestkostetava arvelduskontole. Avaldajal on õigus eestkostetava arvelduskontole laekunud rahalisi vahendeid kasutada jooksvalt tema hoolduskulude katteks. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab eestkostetava nimel tehingute tegemiseks eestkostjal olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5, 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Eestkostja ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks eestkostetava nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet (p 10). Eestkostja on tulenevalt PKS § 183 lg-st 1 kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Kohus rahuldab avalduse osaliselt. Kohus on seisukohal, et pärandvara hulka kuuluva kinnisasja (registriosa number 1431635, aadress Txxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxxxvald, xxxxxx maakond) käsutamise tehingu tegemine ning xxxxxxKxxxxxxxxx nõusoleku andmine käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi lõppemisele suunatud nõuet on eestkostetava Nxxxxxi Lxxxxxxxxx huvides. Samuti on tema huvides anda Ixxxx Kxxxxxxxxx nõusolek eestkostetava nimel sõlmida pärandvara jagamise leping ning kaasomandi jagamise kokkulepe, sh pärandaja arvelduskontol oleva raha jäägi jagamiseks. Rahaliste vahendite jagamisest laekunud rahalised vahendid paigutada Nxxxxxx Lxxxxxxxxx arvelduskontole ning avaldajal on õigus saadud rahalisi vahendeid kasutada eestkostetava huvides. Esitatud asjaolude kohaselt keegi 2xxxxxxxx0. a surnud Mxx Lxxxxxxxxx kolmest pärijast aadressilxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx linn, ei ela. Ixxxx Kxxxxxx elab Tallinnas, Cxxxxxx Rxxx
Inglismaal ning Nxxxxxx Lxxxxxxxx viibib hoolekandeasutuses. Samas tuleb kanda korteriga seoses igakuiselt kommunaalkulusid. Käesoleva ajani on selle eest hoolt kandnud Ixxxx Kxxxxxx ning teinud seda nii enda kui ka isa rahalistest vahenditest. Cxxxxxx Rxxx selles osalenud ei ole ning ei ole seoses pärandavaraga ka mingit huvi üles näidanud. IxxxxxKxxxxxx soovib saadavaid rahalisi vahendeid kasutada isa hoolduskulude katmiseks. Ixxxx Kxxxxxxx avaldus saada kohtult nõusolek Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele ja ülekandmisele suunatud nõuet ja nõusolek eestkostetava nimel loobuda pärandist, annakust või sundosast ja sõlmida pärandvara jagamise lepingut, samuti sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet tuleb jätta rahuldamata. Nimelt on käesolevas hagiasjas käsitletavaks tehinguks kaks konkreetset tehingut: 1) lõpetada pärandvara ühisus ja võõrandada pärandvara hulka kuuluv korteriomand ja 2)jagada raha jääk pärandaja nimel oleval arvelduskontol. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ja andmeid, mille kohaselt oleks vaja teha tehinguid kinnisomandi ülekandmiseks või pärandist, annakust või sundosast loobumiseks vm tehinguid. Seetõttu annab kohus nõusoleku üksnes käsitletud konkreetsete tehingute tegemiseks ja avaldus nõusoleku saamiseks muude tehingute tegemiseks jääb rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et IxxxxxKxxxxxx vajab Nxxxxxx Lxxxxxxxxx hoolduskulude katteks pärandvara müügist saadavat raha, siis lähtudes PKS §-st 130, § 186 lg-test 1, 3, Nxxxxxx Lxxxxxxxxxxe langev osa pärandvarast on põhjendatud kanda eestkostetava arvelduskontole nr EE802200221018132082 Swedbank AS-s. Tehinguks nõusoleku andmine võimaldab saadud rahalisi vahendeid kasutada eestkostetava hooldekulude tasumiseks. Menetluskulud Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Hageja/avaldaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 86). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot (tl 25). Riigilõivu on tasutud seadusega ette nähtud määras. Lisaks on IrxxxxKxxxxxx tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot (tl 55) vastavalt RLS § 59 lg-le 5. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. RLS § 59 lg 7 sätestab, et avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 10 eurot. Seega tuleb Ixxxx Kxxxxxxxxx TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada riigilõiv enam tasutud osas, s.o summas 40 eurot. Raha tuleb kanda Ixxxx Kxxxxxxx arvelduskontole nr EE452200001100337313 Swedbank AS-is. Menetluskuluks on ka IxxxxxKxxxxxxx lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu kokku olnud 7 tund, sh hagiavalduse koostamine 3 tundi, 28.11.2022. a seisukoha koostamine 0,5 tundi, hagita menetluse avalduse koostamine 1 tund, 10.07.2023. a haginõuete täpsustamine 1,5 tundi ning 20.07.2023. a vastus kohtunõudele 0,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Erovik Õigusbüroo OÜ on osutanud õigusabi hinnaga 60 eurot/tund. Käibemaksu ei lisandu. Kohus peab esindaja kulu tervikuna põhjendatuks. Kuna hagita menetlus on toimunud Nxxxxxx Lxxxxxxxxx huvides eesmärgiga lõpetada pärandvara ühisus, saaksid hagita menetluse kulud (riigilõiv 10 eurot) jääda Nxxxxxx Lxxxxxxxxx kanda.
Hageja taotleb hagis jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda, jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt hageja taotletule, jättes iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.