Revensen OÜ hagi T R vastu laenulepingu järgse põhivõlgnevuse, intresside, võla sissenõudmiskulude ja lepingujärgse viivise nõudes
Tsiviilasja hind
807,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Revensen OÜ (rg-kood 16625699; Tartu mnt, 13, Kesklinna linnaosa, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa Kostja: T R (IK XXX; elukoht XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt T R hageja Revensen OÜ kasuks kostja ja M OÜ 22.12.2021 sõlmitud kliendilepingust nr 2877487369 tulenev põhivõlgnevus 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 35,80 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.
3.Välja mõista kostjalt T R hageja Revensen OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt (500 eurot) alates 11.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta rahuldamata hageja Revensen OÜ taotlus mõista kostjalt T R välja õigusabikulud summas 480 eurot. Määrata hageja põhjendatuks õigusabikuluks 240 eurot.
6.Jätta Revensen OÜ menetluskulud 77% ulatuses T R kanda ja 23% ulatuses Revensen OÜ kanda.
1(5)
2-23-6909
7.Välja mõista kostjalt T R hageja Revensen OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 373,45 eurot.
8.Välja mõista kostjalt T R hageja Revensen OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (373,45 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.M OÜ ja kostja sõlmisid 22.12.2021 kliendilepingu nr 2877487369, mille tulemusel rahuldas M OÜ kostja laenutaotluse ja kandis 22.12.2021 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 500 eurot. Lepingu kohaselt võttis kostja laenu 32 kuuks. Lepingu lisaks olevas Euroopa teabelehes on avaldatud, et fikseeritud intressimäär on 43,20% aastas ning igakuise tagasimakse suurus on 8% põhisumma jäägist, kontohaldustasu on 0 eurot ja viivis 0,06% päevas. Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 53,77% aastas. M OÜ omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kostja arvelduskonto väljavõtte alusel ajavahemiku 22.06.2021 kuni 14.12.2021 kohta. Lisaks on andmeid kogutud ametlikest teadaannetest ja maksehäireregistrist. Kostja rikkus sõlmitud lepingu tingimusi ning ei teostanud laenu tagasimakseid ega tasunud intressi. Lepingu p. 6.2 kohaselt kohustus kostja tagastama maksepäevaks lepinguga määratud igakuise kohustusliku laenu tagasimakse summa, millele lisandus laenuandja poolt väljaarvestatud 2(5)
2-23-6909 intressisumma. M OÜ saatis kostjale võlgnevuse kohta mitmeid meeldetuletusi, kuid kostja nendele ei reageerinud ning lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, ütles M OÜ kostjaga sõlmitud lepingu 28.07.2022 üles. M OÜ loovutas nõude kostja vastu Renovum OÜ-le 02.08.2022. M OÜ edastas nõude loovutamise kohta kostjale 02.08.2022 teatise. Renovum OÜ loovutas 15.12.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Renovum OÜ kostjale 28.03.2023 teatise. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista järgnevad summad: põhivõlgnevus 500 eurot, intress 84,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 100,12 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt (500 eurot) alates 10.05.2023 kuni selle kohase täitmiseni 0,06% päevas.
2.Menetlusdokumendid on 14.07.2023 kostjale üle andnud tema tööandja. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte 14.07.2023, kostja hagile ei vastanud.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.M OÜ ja kostja on sõlmitud lepingu lisaks oleva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on krediidikulukuse määr 53,77% aastas (dtl 18).
7.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid hagile vastanud ei ole. Kumbki pool ei ole lepingu tühisusele tuginenud.
9.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-32-06, p 14 märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta.
10.VÕS § 406 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
11.Kostja ja M OÜ sõlmisid lepingu 22.12.2021. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (Eesti Panga kodulehelt 3(5)
2-23-6909 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 50,88% aastas. Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 53,77%. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine.
12.VÕS § 4062 lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, kuna krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 01.07.2021 0% aastas, mistõttu jätab kohus hageja intressinõude summas 84,07 eurot kostjalt välja mõistmata.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab antud peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
15.M OÜ on teinud kostjale väljamakse summas 500 eurot. Kostja tagasimakseid teinud ei ole, seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 500 eurot, mis tuleb tagastada.
16.Hageja nõuab kostjalt viivist võrdselt lepingus kokkulepitud intressimääraga ehk 0,06% päevas.
17.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuli krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise nõudmine lepingujärgses määras ning kohaldada tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, ehk viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
18.Lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 29.07.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.05.2023 kujuneb viivis summas 35,80 eurot (8% kuni 31.12.2022 ja 10,5% alates 01.01.2023).
19.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
20.M OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 3 kohaselt maksab tarbijale meeldetuletuskirja saatmine 5 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud summas 15 eurot. Kostjale on kirjad saadetud 22.02.2022; 27.03.2022; 28.07.2022; 02.08.2022 ja 28.03.2022.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude summas 500 eurot, rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt, s.o summas 35,80 eurot, rahuldab hageja viivisenõude osaliselt, s.t alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ning rahuldab hageja nõude sissenõudmiskulude osas summas 15 eurot.
MENETLUSKULUD
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
24.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 245 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 245 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 480 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda kaks tundi. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks kokku 240 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ja hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 485 eurot (riigilõiv summas 245 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud summas 240 eurot).
25.Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 77% hageja menetluskuludelt s.o summalt 485 eurot, ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 373,45 eurot.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.