Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXXX.

XXXXXXXXXXXXXX.

Võlgnikul on vaidlus võlausaldaja Nordecon Betoon OÜ-ga töövõtulepingust nr xxxxxxxxxxxx tuleneva nõude üle. Tegemist on mahuka ja keerulise õigusvaidlusega, millele ajutisel pankrotihalduril puudub võimalus anda lõplikku õiguslikku hinnangut, kuid tõenäoliselt oleks mõistlik antud nõude osas võtta edasises menetluses erapooletu asjatundja õiguslik hinnang. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleks võlgniku maksejõuetust hinnata alternatiivselt ilma vaidlusaluse nõude olemasoluta. Võttes arvesse, et võlgniku suhtes on algatatud 2023. aastal 5 täitemenetlust, millest 2 on peatatud pankrotiavalduse menetlusse võtmise tõttu ning võlgnikul on maksuvõlg alates 11.07.2022, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Lisaks on töötajate töölepingud lõpetatud ja majandustegevust enam toimuda ei saa. Samuti on võlgniku arvelduskonto miinuses. Võlgnik on kogu põhivara võõrandanud, maha kandnud või liisinguandjale tagastanud. Samuti on vahetunud juhatuse liige ning osanik. Võlgniku uus juhatus on kinnitanud, et reaalset vara võlgnikul ei ole. Eeltoodu kogumis viitab, et võlgniku majandustegevus on lõpetatud ja võlgnik on sisuliselt likvideerimisel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul vajab maksejõuetuse põhjus erikontrolli teostamist võlgniku tegevuse osas. Kui võlgnikul on põhjendatud vastuväited Nordecon Betoon OÜ nõude osas, siis võib maksejõuetuse põhjuseks olla muu asjaolu PankrS mõistes. Juhul kui võlgniku vastuväited on otsitud ja põhjendamatud ning tõendamist ei leia, siis võib esineda juhatuse poolt tahtlik käitumine kohustuste täitmisest kõrvalehoidumiseks. Muu hulgas viitab sellele kogu tegevuse ja põhivara lõpetamine ning uue juhatuse nimetamine olukorras, kus tegevus on lõppenud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus välja kujunenud 2022 lõpus, kui tekkis vaidlus tellijaga Nordecon Betoon OÜ. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud kõiki nõutud raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda süüteo tunnused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega st võlgnik oleks pidanud 2022 lõpus esitama pankrotiavalduse, kui sai selgeks, et võlgnik majandustegevust jätkata ei saa ja võlgniku suhtes algatati täitemenetlused ning tekkis maksuvõlgnevus. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankroti väljakuulutamiseks oleks vaja tasuda kohtu deposiiti summa 4000 eurot. Kohus tegi 07.06.2023 määrusega ettepaneku Baltic Electrical Installations OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 4000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 21.06.2023. Teade avaldati 07.06.2023. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud. Kohus tegi 26.06.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 25.07.2023, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Baltic Electrical Installations OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu ning maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 666 103,05 eurot, kuid igasugune reaalne realiseeritav vara puudub. Võlgniku pangakontod on miinuses. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused vajavad täpsemat analüüsi. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 07.06.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 4000 eurot hiljemalt 21.06.2023. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 26.06.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistuse juhataja teatas, et ei esita käesolevas asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Seega lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme X. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus ajutisel halduril oma ülesannete täitmiseks 17 tundi, sh 0,5 tundi teabenõude koostamisele ja võlgnikule esitamisele; 0,5 tundi päringute koostamisele ja lähetamisele erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse; 3 tundi päringute tulemusena saabunud vastuste sh võlgniku pangakontode töötlemisele; 1 tund võlgniku registriandmetega tutvumisele; 4,5 tundi võlgniku esitatud teabenõude vastuste ja finantsandmetega tutvumisele; 1 tund tagasivõitmise võimaluse analüüsimisele; 6,5 tundi kõigi saadud andmete kogumis analüüsimisele ja ajutise pankrotihalduri aruande koostamisele. Töötasu arvestamisel lähtus haldur tunnitasu määrast 100 euro (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1700 eurot, s.o 2040 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 1000 euro ulatuses välja maksta võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole kantud vahenditest. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 1000 euro ulatuses kuulub hüvitamisele võlausaldaja poolt 13.04.2023 kohtu deposiiti tasutud 1000 euro arvelt. Ülejäänud ulatuses, s.o 1040 eurot (2040 – 1000) mõistetakse ajutise halduri tasu välja võlgnikult endalt. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Arvestades käesoleva menetluse asjaolusid jätab kohus tsiviilasja menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.