Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-19-1965
Kohtuasi
AS YIT Eesti hagi Osmo Baltic OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2023 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Osmo Baltic OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS YIT Eesti, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Kostja Osmo Baltic OÜ, vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
lepinguline
esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.04.2023 määrus muutmata.
2.Jätta Osmo Baltic OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.AS YIT Eesti esitas (hageja) 06.02.2019 maakohtule hagi Osmo Baltic OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas osaliselt maakohtu otsuse ja sealse menetluskulude jaotuse ning jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 11% ulatuses hageja ja 89% ulatuses kostja kanda.
2.07.04.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt taotles hageja kostjalt maakohtus menetluskulude väljamõistmist järgnevalt:
− riigilõiv 1100 eurot; − õigusabikulud 19 780,80 eurot (esindaja tunnihind 160 eurot, ajakulu 123,63 tundi); − muud menetluskulud, mis hõlmasid dokumentaalsete tõendite saamise kulu 2 070 eurot. Apellatsioonmenetluses tegi hageja esindaja järgnevad toimingud: − vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (sh maakohtu otsuse põhjendustega tutvumine ja analüüs) - 25,43 tundi; − ettevalmistus Tallinna Ringkonnakohtu istungiks - 4,4 tundi (vastuse koostamisest möödunud ligi aasta, tsiviilasja materjal mahukas nii väidete kui tõendite osas); − menetluskulude nimekirja koostamine - 0,2 tundi; − osalemine Tallinna Ringkonnakohtu istungil – 1,1 tundi; − tutvumine ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni ja põhjendustega, e-kiri kliendile – 0,67 tundi. Seega oli hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus 31,8 tundi, mis arvestades esindaja tunnitasu 160 eurot moodustas kokku 5 088 eurot. Eelnevale tuli lisada menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks taotluse koostamine ja esitamine e-toimiku kaudu tunnihinnaga 190 eurot, ajakuluga 1 tund. Seega oli hageja menetluskulude suurus ringkonnakohtus 5 278 eurot (5 088 eurot + 190 eurot). Hageja menetluskulude rahaline suurus oli kokku 28 228,80 eurot, mis moodustus maakohtu menetluskuludest 22 950,80 eurot ja ringkonnakohtu menetluskuludest 5 278 eurot.
3.07.04.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale maakohtus õigusabi 88 tunni ja 30 minuti eest, tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta), mis moodustas kokku 12 390 eurot (käibemaksuta). Täiendavalt kandis kostja eksperthinnangute saamise kulusid kokku 4 800 eurot. Kostja palus määrata kindlaks menetluskulud 17 190 eurot (12 390 eurot + 4 800 eurot) ja mõista need hagejalt välja. Kostja esindaja ajakulu apellatsioonmenetluses oli 17 tundi, mis arvestades tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) moodustas kokku 2 550 eurot (käibemaksuta). Täiendavalt tasus kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1 100 eurot. Seega palus kostja määrata kindlaks apellatsioonmenetluse menetluskulude rahaline suurus 3 650 eurot (2 550 eurot + 1 100 eurot) ja mõista need hagejalt välja.
4.Pooled vaidlesid vastaspoole menetluskuludele vastu. Kostja palus kohtul kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, sest kulud olid ülepaisutatud ja põhjendamatud ning neid tuli vähendada. Hageja palus kohtul hinnata kostja menetluskulude põhjendatust. Samuti esitas hageja vastuväite seoses Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert dokumentaalsete tõenditega, mis dubleerisid kostja varasemalt esitatud dokumentaalset tõendit. Maakohtu määrus
5.Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis selle tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 19 435,95 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et mõlema poole esindajate tunnitasu suurused olid mõistlikud ja põhjendatud, kuivõrd need olid kooskõlas käesoleva asja keerukuse ja mahuga. Hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg maakohtus ei olnud tervikuna põhjendatud. Esindajal kulus hagiavalduse koostamiseks 18,12 tundi. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu, luges kohus põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Kostja vastusega tutvumisele kulus hageja esindajal 23,33 tundi. Vastuse sisu ja mahtu arvestades luges kohus põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Samuti oli ülepaisutatud esindaja ajakulu 16.11.2020 istungiks ettevalmistumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (4,45 tundi) ning 07.04.2021 istungiks ettevalmistumiseks ja menetluskulude nimekirja täpsustamiseks (4 tundi). 16.11.2020 istung kestis 6 minutit ja istungil sisulist arutelu ei toimunud. Sisuline arutelu toimus 07.04.2021 istungil, mis kestis 1
tund ja 27 minutit. Eeltoodut arvestades oli eelviidatud ettevalmistumise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu põhjendatud 4 tunni ulatuses. Muus osas luges kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks. Kokku oli hageja esindaja ajakulu maakohtus põhjendatud 97,73 tunni ulatuses. Arvestades esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta), olid hageja maakohtu õigusabikulud põhjendatud 15 636,80 euro (97,73 tundi x 160 eurot) ulatuses. Põhjendatud oli hageja dokumentaalsete tõendite saamise kulu 2 070 eurot. Tähtsust ei omanud asjaolu, et üks arvamustest koostati enne kohtusse pöördumist, kuivõrd TsMS-st ei tulene, et dokumentaalsete tõendite kuluks saab lugeda üksnes kohtumenetluse ajal koostatud tõendite kulu. Samuti oli põhjendatud riigilõiv 1100 eurot. Hageja maakohtu menetluskulud olid kokku põhjendatud 18 806,80 euro ulatuses. Seoses hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludega, oli ülepaisutatud ajakulu 4,4 tundi 30.05.2022 istungiks ettevalmistumiseks. Kohus võttis arvesse asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamise ja istungi vahel oli võrdlemisi pikk aeg ja asja materjalid olid mahukad, kuid leidis, et põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistumiseks oli 2 tundi. Muus osas olid hageja esindaja ringkonnakohtus tehtud menetlustoimingud vajalikud ja ajakulu põhjendatud. Arvestades hageja esindaja tunnitasu, olid hageja ringkonnakohtu õigusabikulud põhjendatud 4 894 euro ulatuses (29,40 tundi x 160 eurot + 1 tund x 190 eurot). Kuivõrd hagejale ringkonnakohtus muid menetluskulusid ei tekkinud, siis olid hageja menetluskulud kokku põhjendatud 23 700,80 euro ulatuses. Seoses kostja menetluskuludega märkis kohus, et kostja kasutas kohati kaht lepingulist esindajat dubleerivalt. Kuivõrd tsiviilasi ei olnud nii keerukas, et pidada põhjendatuks mitme lepingulise esindaja dubleerivat ja samaaegset kasutamist, pidas kohus kostja menetlustoimingute osas põhjendatuks vaid ajakulu, mis vastas ühe lepingulise esindaja ajakulule. Seoses kostja maakohtus kantud menetluskuludega, oli ülepaisutatud ajakulu 5 tundi ja 30 minutit 16.10.2019 istungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks. Istungi kestust (1 tund ja 23 minutit) ja sisu arvestades oli ajakulu põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Ülepaisutatud oli ajakulu 5 tundi 01.06.2020 istungil osalemiseks. Arvestades istungi kestust (1 tund ja 40 minutit) ja sisu ning asjaolu, et kahe esindaja osavõtt istungist oli põhjendamatu, oli eelviidatud ajakulu põhjendatud 3 tunni ulatuses. Samuti oli ülepaisutatud 4 tundi ja 30 minutit 16.11.2020 istungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks ja 5 tundi ja 30 minutit 07.04.2021 istungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks. 16.11.2020 istung kestis 6 minutit ja istungil sisulist arutelu ei toimunud. Sisuline arutelu toimus 07.04.2021 istungil, mis kestis 1 tund ja 27 minutit. Kuivõrd põhjendatud oli vaid ühe esindaja osavõtt istungitest, luges kohus 16.11.2020 ja 07.04.2021 istungitest ettevalmistumise ja osalemise põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus oli põhjendatud 76,5 tunni ulatuses, mis arvestades esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) moodustas 10 710 eurot (140 eurot x 76,5 tundi). Kostja dokumentaalsete tõendite saamise kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud. Kuivõrd Rispeto OÜ arvamus oli isiku poolt, kes ei olnud vaidlusaluses küsimuses asjatundja, siis ei olnud vastava arvamuse esitamine vajalik ega põhjendatud. Kuivõrd kostja esitas varasemalt eriteadmistega isiku PP arvamuse, siis puudus vajadus esitada dubleerivalt eriteadmistega isiku ÜL (OÜ Ehitusekspert) arvamust. Seega oli Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert arvamuste saamise kulu 3800 eurot (käibemaksuta) põhjendamatu. Põhjendatud oli üksnes PP arvamuste saamise kulu 1000 eurot (käibemaksuta). Kostja menetluskulud maakohtus olid põhjendatud 11 710 euro ulatuses. Samuti ei olnud täies ulatuses põhjendatud kostja ringkonnakohtu menetluskulud. Ülepaisutatud oli ajakulu 5 tundi 30.05.2022 istungiks ettevalmistumiseks ja seal osalemiseks. Põhjendatud oli ajakulu 2 tundi, millele lisandus istungil osalemise ajakulu 1,07 tundi (1 tund ja 4 minutit). Muus osas olid kostja esindaja ringkonnakohtus tehtud menetlustoimingud
vajalikud ja esindaja ajakulu põhjendatud. Arvestades kostja ringkonnakohtus rakendatud tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta), olid kostja ringkonnakohtu õigusabikulud põhjendatud 2260,50 euro ulatuses (15,07 x 150), millele lisandus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1100 eurot. Seega olid kostja menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud 3360,50 euro ulatuses. Kokku olid kostja menetluskulud põhjendatud 15 070,50 euro ulatuses. Kuivõrd ringkonnakohus jättis menetluskulud 11% ulatuses hageja kanda ja 89% ulatuses kostja kanda, tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista 1657,76 eurot (15 070,50 x 11/100) ja kostjalt hageja kasuks 21 093,71 eurot (23 700,80 x 89/100). Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 19 435,95 eurot (21 093,71 – 1657,76) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja määruskaebus
6.Kostja palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kaevatav määrus oli põhjendamatu ja õigusvastane, mistõttu kuulus see tühistamisele. Kohus rikkus määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis viis asja ebaõigele ja ebaseaduslikule lahendamisele. Maakohus ei hinnanud iga üksiku hageja ja kostja esindaja menetlustoimingu ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi ja jättis määruse sisuliselt motiveerimata. Arusaamatuks jäi, miks luges kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks 23 700,80 eurot, kuid kostja puhul üksnes 15 070,50 eurot. Samuti jäi arusaamatuks, miks oli põhjendamatu Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert arvamuste saamise kulu 3800 eurot. Kuivõrd maakohus lahendas asja kostja kahjuks ning käesolevas asjas osutus keskseks küsimuseks erialaspetsialisti arvamuste kui dokumentaalsete tõendite esitamine ja hindamine, siis oli ilmne, et Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert arvamuste saamise kulu oli vajalik ja põhjendatud. Maakohtu põhjendused ei olnud piisavad ega veenvad. Sisuliselt tegi maakohus menetluskulude väljamõistmise osas määruse kirjeldava ja põhjendava osata, mis riivas TsMS § 178 lg-s 3 ja põhiseaduse § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebeõigust ja mida tuli lugeda oluliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks. Poolte esindajate iga menetlustoimingu ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimata jätmine ning sisuliste põhjenduste puudumine oli käsitletav olulise menetlusõiguse normi rikkumisena, mis pidi vältimatult kaasa tooma maakohtu määruse tühistamise. Kohus peaks lahendi tegemisel alati võtma seisukoha kõigi menetluses toodud väidete osas. Kohustus võtta arvesse kõiki menetlusosaliste esitatud väiteid, oli otseselt seotud menetlusosaliste põhiõigusega kohtulikule ärakuulamisele, võrdsele kohtlemisele ja õiglasele menetlusele. Seega tuli kohtul menetlusosaliste põhiõiguste tagamiseks vastata lahendis kõigile esitatud väidetele. Tõendite ja väidete analüüs peab olema arusaadav, struktureeritud, loogiline ja jälgitav. Menetluskulude väljamõistmine on tõsine, oluline ja tungiv isiku omandi põhiõiguse ja vabaduse piirang, mis on kaitstud põhiseaduse tasandil. Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib nõusolekuta võõrandada vaid seaduses sätestatud juhtudel üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Põhiseaduse § 15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskulude rahaline kindlaksmääramine küll kõrvalnõude lahendamine, kuid sellega otsustatakse menetlusosaliste varaliste õiguste (põhiseaduse § 32) üle lõplikult. Maakohus rahuldas põhjendamatult ja vääralt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning otsustas õigusvastaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 19 435,95 eurot. Menetluse edasine käik
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.
8.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
12.Maakohus luges nii hageja kui ka kostja menetluskulud osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja leidis, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui ei hinnanud iga üksiku hageja ja kostja esindaja menetlustoimingu ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus menetlustoimingute ajakulu hindamisel menetlusõiguse norme. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua määruses välja analüüs iga menetlustoimingu kohta eraldi. Neid kulusid, mida maakohus eraldiseisvalt ei hinnanud, pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks.
13.Samuti jäi kostjale arusaamatuks, miks oli maakohtu hinnangul põhjendamatu Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert arvamuste saamise kulu 3 800 eurot. Dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul tuleb hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 lg 1 järgi (vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 13; RKTKm 03.11.2014, 3-21-93-14, p 22). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et OÜ Rispeto arvamuse hankimise kulu ei olnud põhjendatud, kuivõrd arvamussee anti isiku poolt, kes ei olnud vaidlusaluses küsimuses asjatundja. Samuti ei olnud põhjendatud OÜ Ehitusekspert arvamuse kulu, kuivõrd kostja esitas eelnevalt menetluses eriteadmistega isiku PP arvamuse ning dubleeriva tõendi esitamiseks puudus käesoleval juhul vajadus.
14.Kostja heitis ette, et maakohtu määrusest jäi arusaamatuks, miks luges kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks 23 700,80 eurot, kuid kostja põhjendatud menetluskuludeks üksnes 15 070,50 eurot. Kostja hinnangul tegi maakohus määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning jättis selle sisuliselt motiveerimata. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 32-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga
(RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Maakohtu määrusest on näha, et maakohus hindas hageja ja kostja lepinguliste esindajate kulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus sidus toimingutele kulunud ajakulu toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse sekkumiseks ning toimingute mahu muutmiseks. Samuti hindas maakohus nõuetekohaselt esindajate tunnitasu määra ja kostja ei vaielnud sellele ka vastu. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kostja seisukohaga, et maakohtu määrus oli ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning sisuliselt motiveerimata.
15.Arvestades eeltoodut ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Käesoleval juhul puuduvad maakohtupoolsed rikkumised, mis tooksid kaasa maakohtu lahendi tühistamise. Kostja ei esitanud määruskaebuses selliseid põhjendusi, mis annaksid ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.