Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
AS YIT Eesti hagi Osmo Baltic OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. aprilli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osmo Baltic OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
64 437,16 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AS YIT Eesti (registrikood 10093801), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina UuetoaTepper Kostja Osmo Baltic OÜ (registrikood 12278054), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Menetluse liik
30. mai 2022, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. aprilli 2021 otsus osas, milles maakohus mõistis Osmo Baltic OÜ-lt AS YIT Eesti kasuks välja kahjuhüvitise 50 870,24 eurot ületavas osas, 27.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 11 328,04 eurot ületavas osas ja viivise alates 28.04.2021 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitise summas 50 870,24 eurot ületavalt osalt. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 27. aprilli 2021 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
Muus osas jätta Harju Maakohtu 27. aprilli 2021 otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Hagi rahuldada osaliselt. 4.2 Mõista Osmo Baltic OÜ-lt AS YIT Eesti kasuks välja kahjuhüvitis 50 870,24 eurot ja 27.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11 328,04 eurot.
4.3 Mõista Osmo Baltic OÜ-lt AS YIT Eesti kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt summas 50 870,24 eurot alates 28.04.2021 kuni kahjuhüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4.4 Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 11 % ulatuses AS YIT Eesti kanda ja 89 % ulatuses Osmo Baltic OÜ kanda.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS YIT Eesti (hageja) esitas 06.02.2019 Harju Maakohtule hagi Osmo Baltic OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagi ja selle 15.02.2019 täpsustuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja 57 270,24 eurot ning seadusjärgse viivise alates 16.07.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhinõudest kuni täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.03.2017 alltöövõtulepingu, mille esemeks oli vastavalt 01.04.2017 sõlmitud muudatustele Poordi 3 ja 5 korterelamutesse laudparketi tarne ja paigaldus. Lepinguga võttis kostja ka töövõtugarantii kohustuse. 18.08.2017 allkirjastasid pooled vastuvõtu-ülevaatuse akti.
3.2018. a jaanuaris ilmnesid korterisse nr 79 paigaldatud parketis probleemid. Kostja keeldus töös puuduste tunnistamisest. 21.02.2018 koostas OÜ Rimer Konsult ekspertarvamuse (täpsustatud 2019. a jaanuaris), mis kinnitas parketi paigaldamisel tehtud vigu, sh ulatuslikke probleeme korterites nr 43, 71, 72, 73, 75, 76 ja 79.
4.26.03.2018 teatas hageja kostjale, et korteris nr 79 on parkett vahetatud ning palus hiljemalt 28.03.2018 esitada kinnituse parandustööde teostamise kohta korterites nr 43, 71, 72, 73, 75 ja 76. Hageja teatas, et juhul kui kinnitust ei saadeta või kostja parandustööde teostamisest keeldub, siis tellitakse parandustööd kolmandalt isikult ning kostjalt nõutakse kulutuste hüvitamist. Kostja keeldus põrandate parandamisest ning tegi hinnapakkumuse uue materjali ostmiseks ning paigaldamiseks.
5.Perioodil 20.04.2018 – 06.06.2018 teostasid korterites nr 43, 72 ja 73, 75 ja 76 vana parketi ülesvõtmise ja uue paigalduse, samuti nendega seotud tarned ja täiendavad tööd hageja tellimusel kolmandad isikud.
6.Hageja on seisukohal, et lepingu täitmise käigus rikkus kostja oluliselt lepingu tingimusi. Kostja töös esines 4 peamist puudust.
7.Esiteks, parketi paigaldus ei vasta ViimistlusRYL 2013 nõuetele. Lepingu punkt 5.3 kohaselt peavad tööd vastama ViimistlusRYL 2013 I klassi kvaliteedinõuetele. Ekspert tuvastas arvukalt paigaldusvigu ja nende tagajärjel tekkinud puudusi: parkett on paigaldatud ebaühtlaselt (vastuolus kvaliteedinõuete punktiga 752.5); paigaldamiseks ei ole alati kasutatud kammi; liim on paigaldatud esmalt lipile (vastuolus kvaliteedinõuete punktiga 752.4.1.2); kammiga paigaldatud liimi ei vajutatud laiali. Parketi pealispind on lubatust enam kaardunud – kvaliteedinõuete p 752.5 järgi võib kaardumus ja kõverus olla maksimaalselt 0,2% laua laiusest ning defekt on häiriv, kui see on nähtav üldvaatlusel normaalvalguses, arvamuse kohaselt esines kaardumine lubatust suuremas ulatuses ehk 0,30,35mm; lippide vahelised praod on liiga suured – kvaliteedinõuete p 752.5 järgi võivad parkettides esineda maksimaalselt 0,2mm laiused praod, arvamuse kohaselt on parketis hulgaliselt isegi üle 1mm ehk lubatust 5 korda laiemad praod; parkett on alusest lahti – kvaliteedinõuete p 752.5 kohaselt peab üksikruumi alusele liimitud laud- või puitparketi nake olema üle 90% põrandapinnast, ülejäänud 10% põrandapinnast võib olla üksikkohtade kobisemist, arvamuse kohaselt seda nõuet ei järgitud.
8.Teiseks, parketi liimisel on kasutatud sobimatut liimi. Arvamuse kohaselt on ühekihiline parkett paigaldatud sobimatu liimiga, st liimimiseks kasutatud Silanblok SM ei ole mõeldud ühekihilise parketile, vaid mitmekihilisele parketile.
9.Kolmandaks, tööd ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud.
10.Neljandaks, parketi sobivust ei kontrollitud. Kostja ei kontrollinud seda, kas hoonesse on paigaldatud süsteemid, mis võimaldaksid vaidlusalust parketti hoones kasutada.
11.Pooled on lepingu punktides 11.1-11.4 leppinud kokku, et kostja on kohustatud 39 kuu jooksul alates objekti üleandmisest hagejale kõrvaldama kõik garantiitähtajal ilmnevad tööde lepingutingimustele mittevastavused. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest, rikkudes sellega garantiist tulenevaid kohustusi.
12.Käesoleval juhul tuli puuduste kõrvaldamiseks teha uus töö ja osta uus materjal, sest puuduste kõrvaldamine parandamisega oli võimatu. Seega kuulub hüvitamisele mitte ainult parketi uuesti paigaldamise kulud, vaid ka uue parketi soetamise kulud, aga samuti muud parketi asendamisega soetud kulud. Hageja on korterites nr 43, 72, 73, 75, 76 esinenud puuduste kõrvaldamiseks kandnud kulu 37 519,14 eurot. Korteri nr 79 puuduste kõrvaldamiseks on kantud kulud kokku 6127,10 eurot. Korteris nr 71 parketi asendamiseks ei ole hageja veel kulutusi kandnud, kuid peab seda tegema tulevikus summas 7224 eurot.
Lisaks on hageja töötajad kulutanud puuduste kõrvaldamiseks 160 tundi. Arvestades hageja kulutusi töötajatele, on hageja poolt kantud täiendav kulu 6400 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja kokku kandnud varalist kahju 57 270,24 eurot. Hagejal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka seaduses sätestatud viivist alates 16.07.2018. Kostja vastus
13.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu hageja etteheidetega kostja töö kvaliteedile. Vaidlus puudub, et tööde ülevaatamise ja vastuvõtmise hetkel ei olnud korteritesse nr 43, 71, 72, 73, 75, 76 ja 79 paigaldatud laudparketil mistahes visuaalselt nähtavaid puuduseid. Kostja on seisukohal, et parketi paigaldamise järel esinesid puitparketi säilimiseks ebasoodsad tingimused. Nii nähtub RIMER Konsult OÜ eksperdi TS 21.02.2018 ekspertarvamusest, et parketi paigaldusjuhistes on nõue hoida ruumis suhtelist õhuniiskust 40 kuni 65%. Teiselt poolt on RIMER Konsult OÜ ekspert TS mõõtnud vaidlusaluste korterite ülevaatusel neis suhtelise õhuniiskuse alla selle. Analoogselt parketi paigaldusjuhistele on sätestatud Sisetööde RYL 2013 punktis 752.4.1, et parkettkatte kinnitamise ajal ja selle järel peab ruumi õhu suhteline niiskus olema 35...60% ja temperatuur +18...24°C. Rispeto OÜ ekspert MR on 24.03.2019 ekspertarvamuses tuvastanud, et Poordi 3 kortermaja korterites nr 43, 71, 72, 73, 75, 76, 77 ja 79 paigaldatud parketi puudused pole tekkinud paigaldusvigadest, vaid peale ehitusperioodi ruumides olnud liiga madalast õhuniiskusest ja ruumide liiga kõrgest põrandakütte temperatuurist. Riiklikult tunnustatud eksperdi PP 03.04.2019 eksperthinnangust nähtub seisukoht, et parkettpõrandate kahjustumise põhjustas madal õhuniiskus ja kõrge betoonpõranda temperatuur.
14.Parketi probleemid on tekkinud üksnes müümata jäänud ja tühjana seisnud korterites. See kinnitab, et probleemi põhjuseks on olnud ebaõiged kasutustingimused. 26.03.2018 toimus Poordi 3 kortermaja korterites nii kostja kui hageja esindajate juuresolekul objekti õhuniiskuse mõõtmine, mille tulemusena tuvastati, et kõikides korterites oli õhuniiskus tunduvalt madalam (23,7-34,7%) nõutust. Täiendavalt on kostja mõõtnud objektil erinevatel aegadel põrandapinna temperatuuri, mis on püsinud vahemikus +29,4 - +32°C. See on aga oluliselt kõrgem, kui parketi kasutusjuhendis ette nähtud maksimaalne põrandapinna temperatuur +28°C.
15.Kostja ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt on kostja kasutanud parketi paigaldamisel ebaõiget liimimistehnikat, mis väidetavalt tingis lippide vahelised praod ning parketi alusest eemaldumise. Vastupidiselt on liimitootja Wakol GmbH oma 27.02.2019 edastatud teates leidnud, et parkett on kogu ulatuses piisavalt liimiga kaetud. Wakol GmbH täpsustab oma 27.01.2019 teates, et kahjustused on selgelt tingitud toa sisekliimast, mis on liiga kuiv. Õhuniiskus oli liiga madal ja temperatuur parketi pinnal liiga kõrge. Kuiva sisekliima tõttu on puit ära kuivanud ja liim on suure pinge all. Kahjustused oleksid olnud samad kasutatud parketiliimist olenemata. PP 03.04.2019 eksperthinnangu kohaselt on RIMER Konsult OÜ töö fotodelt näha, et parketi ülesvõtmisel oli osa liimi parketi küljes ja osa liimi oli
betoonpõranda küljes. Samas eksperdi kogemusel viitab taoline liimi purunemispilt liiga kõrgele aluspõranda temperatuurile, mis on kahjustanud parketiliimi.
16.Väär on hageja seisukoht, et puitparkett paigaldati selleks sobimatu Silanblok SM liimiga. Silanblok SM parketiliimi sobivust vaidlusaluse parketi osas tõendab üheselt Silanblok SM parketiliimi tootja Recoll International s.r.l kinnituskiri, milles on kinnitatud, et nende toode on sobilik massiivsest tammest 15×90×500 puitpõrandate jaoks, kui ülejäänud parameetreid järgitakse. RIMER Konsult OÜ 21.02.2018 ekspertarvamusest ei nähtu ühtegi põhjendust, mis viitaks seostele parketil ilmnenud puuduste ja Silanblok SM parketiliimi vahel. Korteris nr 76 oli parkett paigaldatud hoopis WAKOL MS 260 parketiliimiga, mis on samuti sobilik mitmekihilise parketi paigaldamiseks.
17.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja jättis tööd nõuetekohaselt dokumenteerimata. Lepingu p 5.25 on üldsäte ning vastav säte ei kehtestanud kostjale kohustust fikseerida parketi paigaldamise ajal kirjalikult betooni temperatuuri ning betooni ja parketi niiskust. Tegelikult kinnitab RIMER Konsult OÜ ekspertarvamuse lisaks olev paigaldustööde tööleht vastupidiselt, et kostja töötajad on enne parketi paigaldamist kontrollinud ruumi vastavust paigaldusjuhendis ja Sisetööde RYL 2013 alapunktis 752.4.1 esitatud nõuetele ning kontrollimise tulemused kirjalikult fikseerinud.
18.Kulutused parketi täielikuks väljavahetamiseks on põhjendamatud ning parketi väljavahetamise asemel oleks hageja saanud kasutada puuduste kõrvaldamiseks teisi vähem kulukaid meetmeid. Lisaks on hageja 06.02.2018 elektronkirjas nõustunud jagama korteri nr 79 parketi vahetamise kulud pooleks ning lisanud, et korteri 72 parkett tuleb ilmselt ka välja vahetada ja selle kulu kannab hageja. Hageja projektijuht ning kvaliteedijuht tegelesid parketi asendamise korraldamisega oma igapäevaseid tavapäraseid töökohustusi täites, mistõttu vastav kahju ei saa olla hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Maakohtu otsus ja põhjendused
19.Harju Maakohtu 27.04.2021 otsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 70 023,46 eurot, millest kahjuhüvitis on 57 270,24 eurot ja 27.04.2021 kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivis 12 753,22 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras 57 270,24 eurolt alates 28.04.201 kuni hüvitise tasumiseni.
20.Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja sõlmisid alltöövõtulepingu, mille alusel pidi kostja paigaldama Tallinnas Poordi 3 aadressil asuvasse korterelamusse puitparketi; - kostja võttis endale töövõtugarantiist tuleva kohustuse; - kostja andis hagejale valmis tööd üle 18.08.2017 aktiga ning tööde üleandmisel nendes puudusi ei tuvastatud; - 2018. a jaanuaris ilmnesid puudused korteri nr 79 parketis, misjärel ilmnesid puudused ka mitmete teiste korterite põrandates;
-
hageja esitas kostjale töövõtugarantiist tuleneva puuduste kõrvaldamise nõude, kuid kostja keeldus selle täitmisest.
21.VÕS § 650 lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Eeltoodust tuleneb, et asjaolu, et töövõtja ei vastuta garantiiajal ilmnenud puuduste eest, tuleb tõendada kostjal. Kostjal lasus kohustus tõendada, et puudused olid tingitud põhjusest, mille eest kostja ei vastutanud.
22.Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 85 on kehtestatud eluruumile esitatavad nõuded. Määruse § 4 lg 5 näeb ette, et eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti. Seega on õigusaktis kehtestatud eluruumi optimaalne niiskustase, kuid ei ole reguleeritud, milline peab olema minimaalselt tagatav niiskustase. Hageja esitatud tõenditest standardi EVS-EN 15251:2007 kohta (toimiku 3. kd, lk 107-110) nähtub, et eluruumides ei ole nõutav niisutussüsteemide projekteerimine ning soovituslik niiskuse tase eluruumides on 25-60%.
23.Hageja ostis paigaldatava materjali RM Stuudiolt. Kostja ja RM Stuudio on seotud. RM Stuudio Tartu salongi pidaja on Errare OÜ. Kostja ja OÜ Errare tegelikuks kasusaajaks on KV, kes on ka kostja juhatuse liige.
24.Kostja esitas kohtule 26.03.2018 koostatud mõõtmistulemuste protokollid (toimiku 1. kd, lk 157-160) korterite 73, 68, 76, 75, 43, 71, 72 kohta. Protokollidest nähtub, et korterite temperatuurid olid vahemikus 17 kuni 24 kraadi ja õhuniiskus vahemikus 23% kuni 34%. Kostja esitas ka fotod näidikute kohta (toimiku 1. kd, lk 161-162), kuid neist ei nähtu, kus on fotod tehtud. Kostja 28.03.2018 kirjale olid samuti lisatud fotod näidikutega (toimiku 1. kd, lk 48-49), kuid fotodest ei nähtu, kus need on tehtud. Tegemist ei ole samade fotodega, mis on ilmselt tehtud 26.03.2018. Kohus leidis, et mõõtmistulemustest ei saa järeldada, et elamu korterites oleksid põrandakütte temperatuurid olnud liiga kõrged ja sellest tulenevalt korterite endi sisetemperatuurid liialt kõrged. Kohus leidis, et fotod ei tõenda usaldusväärselt seda, kus ja mida on mõõdetud. Kostja ei ole tõendanud korterites liiga kõrge temperatuuri ja liiga madala õhuniiskuse olemasolu.
25.Hageja tegi kostjale 06.02.2018 saadetud e-kirjas (toimiku 1. kd, lk 171) ettepaneku jagada pooleks kulud parketi vahetamiseks korteris nr 79. Samuti palus hageja saata hooldusjuhendi, milles oleks kirjas niiskuse protsent. Lisaks viitas hageja, et kulud parketi vahetamisele korteris nr 72 kannab hageja ja korterites nr 73 ja 75 püütakse proovida niisutamist ja liimida uuesti lahtised kohad. Kostja keeldus kulude jagamisest ning saatis lingi kasutus- ja paigaldusjuhendi kohta. Kohtu hinnangul võib hageja esindaja 06.02.2018 e-kirjast järeldada, et selle saatmise ajal ei olnud hagejale teada, millised pidid olema nõutavad ekspluatatsioonitingimused. Hageja e-kirjast võib järeldada, et hageja soovis leida probleemile kiiret ja mõlemat poolt rahuldavat lahendust, kuid kostja ise sellega ei nõustunud. Hageja ei ole e-kirjas avaldanud, et parketi probleemide põhjuseks oleksid olnud kostja viidatud tingimused ehk liialt kõrge põrandatemperatuur ja liialt madal õhuniiskus.
26.Parketi kasutusnõuete eiramise väite esitamisel tugines kostja Eliteja tamme- ja saarepuidust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendile (toimiku 1. kd, lk 38-40). Selles juhendis on märgitud, et parketi ilme säilitamiseks tuli ruumis hoida suhtelist õhuniiskust aastaajast sõltumata 40-65%. Kui küte oli sisse lülitatud, ei võinud selle temperatuur ületada + 28 kraadi. Õhuniiskuse hoidmiseks soovitati ruume tuulutada ning kasutada õhuniisutajaid. Seega nägi juhis kohtu hinnangul ette tavapärasest erinevad püsiva õhuniiskuse hoidmise nõuded. Erinevalt tavapärasest tuli selle juhise kohaselt hoida sama õhuniiskust korterites aastaringselt ja kasutada vajadusel õhuniiskuse hoidmiseks lisaseadmeid. Kohus osundas, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vastava kasutusjuhendi edastanud hagejale enne parketi puuduste ilmnemist.
27.Menetluse käigus asus kostja väitma, et kuigi üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitu kohaselt anti kogu dokumentatsioon üle digitaalselt, anti eelviidatud kasutusjuhis hagejale üle paberkandjal ehk täpsemalt andis Errare OÜ töötaja TS juhise üle hageja töötajale AKle. Vastavat väidet kostja menetluse käigus ei tõendanud. 07.04.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja töötaja AK (toimiku 3. kd, lk 134-135) kinnitas, et hageja ei võta vastu paberkandjal dokumente, sest nende maht läheks liialt suureks. Tunnistaja ütluste kohaselt anti hagejale parketi juhend üle alles siis, kui tekkisid probleemid. Samal istungil tunnistajana ütlusi andnud Errare OÜ juhatuse liige TS (toimiku 3. kd, lk 135) väitis, et viis paigaldus- ja hooldusjuhendi objektile, kuid ta ei mäletanud, millal see toimus. Tunnistaja ei osanud kinnitada, kas ta andis hagejale üle just toimiku 1. kd, lk 39 asuva juhendi. Juhendi üleandmist hageja töötajale AK-le tunnistaja ei mäletanud. Seega ei tõenda ka asjas ülekuulatud tunnistajate ütlused kostja väiteid. Maakohus luges AK ütlustega ka tõendatuks, et hageja ei sõlminud kostjaga kokkuleppeid õhuniiskuse tõstmiseks.
28.Kostja väitis, et vajadus hoida korterites pidevalt ühesugust õhuniiskust tulenes ka hagejale saadetud parketi vastavusdeklaratsioonist, kuid selle väitega kohus ei nõustunud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 24.05.2017 e-kirjaga saatis RM Stuudio hagejale liistparketi vastavusdeklaratsiooni (toimiku 2. kd, lk 220-221). Selle dokumendi kohaselt ei tohtinud niiskustase ruumis, kuhu parkett paigaldatakse, olla suurem kui 40-60%. Kohus osundas, et vastavusdeklaratsioon ei näinud järelikult ette, et niiskustase ei võinud olla alla 40%. Vastavusdeklaratsioon nägi ette nõude maksimaalsele õhuniiskusele.
29.Ainuüksi eelviidatud tõendeid arvestades vastutab kostja garantiiajal ilmnenud puuduste eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta teavitas hagejat vajadusest järgida enda väidetud kasutustingimusi. Kuna kostja ei ole neid väiteid tõendanud, vastutab ta puuduste eest sõltumata sellest, kas puudused olid tingitud kasutamistingimuste järgimata jätmisest või millestki muust. Samas leidis kohus, et kostja ei ole veenvalt tõendanud ka seda, et korterites tekkinud puuduste põhjuseks võis olla üksnes kasutusjuhendis ette nähtud temperatuuri ja niiskustingimuste järgimata jätmine.
30.Riiklikult tunnustatud ekspert TS koostas 2018. a veebruaris ekspertarvamuse (toimiku 1. kd, lk 28-32, lisad lk 33-44). Ekspertarvamuse kohaselt oli mitmetes korterites parkett
kaardunud, krõbises käimisel ja kobises koputamisel. Seega ei olnud tegemist üksnes juuspragude tekkimisega. 12.02.2018 teostati paikvaatlus korterites 46, 67, 68, 70, 71, 72, 73, 75, 76, 79 ja 82. Korterites mõõdeti parketi niiskust ja õhu suhtelist niiskust, ruumide siseõhu temperatuure. Kõikides korterites oli õhutemperatuur reguleeritud 18 kraadile. Kolmes vaadeldud korteris vastas parkett nõuetele. Järelikult ei esinenud puudusi mitte kõigis korterites ja järelikult ei saanud puudused olla seotud üksnes õhuniiskuse ja põrandakütte temperatuuriga.
31.Ekspert tuvastas, et esines parketi lubamatut kaardumist, lubamatult suuri pragusid lippide vahel, samuti tolmu eraldumist ja lihvimise jälgi. Puuduste ulatused olid erinevates korterites erinevad, mis kohtu hinnangul näitab samuti loogiliselt, et puudused ei saanud olla tingitud üksnes põrandakütte temperatuurist või õhuniiskusest.
32.Korteris nr 79 võeti omaniku nõudel parkett üles. Eksperdi hinnangul oli paigalduse tase ebaühtlane. Parketiliimi ei olnud paigaldatud kammiga ja lippidel oli liimi vähem kui 50% lipi pindalast. Kohati oli näha täiesti ilma liimita osi ja kammiga paigaldatud liim ei olnud kõikjale laiali vajutatud. Liimi jälgedest nähtus eksperdi hinnangul ebakorrektne liimimine. Jälgedest järeldas ekspert, et veel kuivamata liim oli lahti tõmbunud, millest võis omakorda järeldada, et ei kasutatud raskusi või raskusega rullimist. Lõppastmes leidis ekspert, et parketi paigaldus ei vastanud nõuetele. Kuna vead olid ulatuslikud, ei pidanud ekspert võimalikuks kohtparanduste tegemist.
33.Ekspertarvamusele lisatud paigaldustööde töölehest (toimiku 1. kd, lk 33) nähtub, et selles olid märgitud tehtud tööd ning Silanblok liimi kasutamine. Erinevalt kostja väidetest olid lehel lahtrid „temperatuur“ ja „niiskus“, kuid eraldiseisvalt ei ole märgitud betooni temperatuuri ega betooni niiskusandmeid. Järelikult kostja neid eeltingimusi ei kontrollinud. Kostja esitas kohtule täiendavalt paigaldustööde töölehed (toimiku 1. kd, lk 168-170) parketi paigaldamise kohta korterites 43, 71, 72, 73, 75 ja 76. Kolmel töölehel on märgitud, et kasutati Silanblok liimi. Ülejäänutel kasutatud liimi märgitud ei ole. Osadel lehtedel on mõõdetud betooni niiskust ja märgitud selleks vastavalt 61% ja 63%. Muudel juhtudel betooni niiskust mõõdetud ei ole. Seega tõendavad kostja esitatud tõendid, et kostja ei järginud parketi paigaldamisel kõiki vajalikke nõudeid.
34.Hageja esitas kohtule ka riiklikult tunnustatud eksperti TS täiendavad seisukohad detsembrist 2019 (toimiku 2. kd, lk 117-123). Ekspert selgitas, et sõltumata sellest, kas liimi kallati betoonile või paigaldati lipile, oli tegemist paigaldusveaga. Väite põhjendamisel viitas ekspert fotodele, kust nähtusid lipid, mis olid liimiga kaetud äärmiselt ebaühtlaselt või kohati üldse liimiga katmata. Fotodelt nähtub, et liimi kontaktpind oli kohati lipist 30%, aga oleks pidanud olema 90%. Terve rea lippide otstes liim puudus, mis oli paigaldusviga, sest liim oleks tulnud kanda kogu põrandale ühtlaselt.
35.Kohus luges ekspert TS järeldusi veenvateks, sest need on põhistatud ja kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Vastavalt RYL punktile 752.3 pidi üksikruumi alusele liimitud laud- või kihtparketi nake ületama üle 90% põrandapinnast. Ülejäänud 10% võis olla
üksikkohtade kobisemist. Eksperdi järeldused on kooskõlas kvaliteedinõudega ning ekspertarvamusele lisatud fotodega.
kokku
lepitud
36.Ühtlasi esitas hageja kohtule TS täiendava kinnituse koos fotodega (toimiku 3. kd, lk 1233). TS kinnitas, et esitatud 20 fotot on vaid osad nendest, mis ta tegi korteris nr 79 põrandate ülesvõtmisel. Ekspert selgitas, et kõrge õhutemperatuuri ja madala õhuniiskuse puhul tekivad juuspraod, mitte parkett ei löö alusest lahti.
37.Kohus luges TS järeldusi põhistatuteks. Esitatud fotodest nähtub selgelt, et liim on olnud aluspinnale kantud ebaühtlaselt ja kohati esinevad suured liimiga katmata laigud. Samuti on suur osa parketi lippidest liimiga kaetud ebaühtlaselt või enam kui pooles ulatuses üldse katmata. Seega tõendab TS ekspertarvamus, et parkettides tekkinud puudused olid tingitud kostja paigaldusvigadest.
38.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja kasutas parketi liimimisel Silanblok liimi. See nähtub õiendist nr 5 (toimiku 1. kd, lk 145) ja mitmetest paigalduse töölehtedest. Wakol nimelise liimi kasutamist ei ole kostja tõendanud. Kohus leidis, et asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et Silanblok liim sobis kasutamiseks paigaldatud ühekihilise parketi jaoks.
39.Kostja esitas ise menetluses mitme asjatundja arvamused, kuid kohtu hinnangul ei tõenda need kostja väiteid ehk seda, et puudused parketis olid tingitud ebasobivatest kasutustingimustest. Nii esitas kostja kohtule MR koostatud Rispeto OÜ ekspertarvamuse (toimiku 1. kd, lk 146-150). MR leidis, et puudused tekkisid pärast ehitusperioodi ruumides olnud liiga madalast õhuniiskusest ja liiga kõrgest põrandaküttetemperatuurist. Kohus ei lugenud MR järeldusi usaldusväärseteks, sest puuduvad selged viited kasutatud algandmetele ja nende allikatele. Järeldustele jõudmist ei ole MR põhistanud. Kutseregistri väljavõttest järelduvalt ei ole MR-l pädevust põrandakatete alal.
40.Kostja esitas kohtule ka kahe riiklikult tunnustatud eksperdi arvamused. Riiklikult tunnustatud ekspert PP (toimiku 1. kd, lk 151-152) koostas 03.04.2019 arvamuse, milles ta tugines muuhulgas 26.03.2018 tehtud mõõtmistele ja kostja esitatud dokumentidele. PP leidis, et üheks kahjustuste tekkepõhjuseks oli korterite madal õhuniiskus. Samuti leidis ta fotodele viidates, et liimi purunemispilt viitab liiga kõrgele alustemperatuurile. PP ei ole seda arvamust põhistanud ega selgitanud, kuidas saab sellisel juhul tekkida olukord, kus osadelt lippidelt ja aluspinnalt liimi paigaldamist üldse ei nähtu.
41.Täiendavas arvamuses RIMER Konsult OÜ ekspertiisile (toimiku 2. kd, lk 206-211) leidis PP, et defektide iseloomu ja ajalist teket arvestades põhjustas nende tekke koosmõjus liiga kõrge põrandakütte temperatuur ja liiga madal õhuniiskus. Seda järeldust ei ole ekspert põhistanud, vaid on asunud RIMER Konsult OÜ arvamusele lisatud fotode pinnalt üldsõnaliselt väitma, et ebakvaliteetset liimimist järeldada ei saa, sest enamikel fotodel on lipid üles võetud ja ladustatud hunnikusse. Kohus ei nõustunud sellise üldsõnalise järeldusega. TS tegi vaidlusalustest puudustest hulgaliselt fotosid ja neist nähtub selgelt, kuidas suur osa lippe oli märkimisväärses osas liimiga katmata. Enamikel fotodel ei ole
lippe kuhugi ladustatud. Kohus leidis, et PP ekspertarvamus ei tõenda, et kostja paigaldas parketi nõuetekohaselt.
42.Kostja esitas liimitootja Wakol GmbH kolm kirja, kuid need ei tõenda parketi paigaldamise nõuetekohasust. Kostja ei ole tõendanud, et ta kasutas Wakol liimi. Samuti ei tõenda nimetatud kirjad kostja väiteid sisuliselt.
43.Kostja esitas kohtule Valoflor OÜ arvamuse põrandakatete paigalduse kohta. Valoflor OÜ on kolme kostja esitatud foto (toimiku 3. kd, lk 61-63) pinnalt leidnud, et parketi paigaldamisel on kasutatud liimkammi, aluspõrand ja parkett on ühtlaselt liimiga kaetud. Kohus leidis, et kuna kostja on esitanud vaid kolm fotot, millest ei nähtu liimiga katmata põranda ja liimiga katmata lippide tegelik ulatus, ei ole arvamuse koostajale antud piisavat teavet objektiivse arvamuse koostamiseks. Lisaks ei ole kostja tõendanud arvamuse koostaja pädevust. Hageja esitas täiendava tõendi arvamuse koostanud isikul pädevuse puudumise kohta (toimiku 3. kd, lk 67-68). Seega ei tõenda Valoflor OÜ arvamus kostja väidet, et parkett paigaldati nõuetekohaselt.
44.Kostja esitas kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi ÜL arvamuse (toimiku 3. kd, lk 85-95). ÜL väitis, et selleks, et puitpõrand säiliks, tuleb ruumis hoida aasta ringselt õhuniiskust vahemikus 40-60% sõltumata sellest, milline on aastaaeg. Millele tuginedes on ÜL vastava nõude kehtivuse tuvastanud, arvamusest järeldada ei saa ja õigusaktidest või standarditest selline nõue ei tulene. ÜL on TS tehtud fotode alusel leidnud, et ei saa väita liimimise ebakorrektsust, sest parketi lahtitulekul jääb osa liimist aluse ja osa parketilipi külge. Kuidas täpselt ekspert sellisele järeldusele jõudis, arvamusest ei nähtu. Kohus ei pea eluliselt usutavaks eksperdi väidet, et põranda lahtivõtmisel jääb liim osaliselt kas aluspõranda või lipi külge viisil, et sellest lipile endale või vastavalt aluspõrandale ühtegi jälge ei jää. Konkreetsetele andmetele tuginemata on ekspert lugenud tuvastatuks, et aluspõrandate temperatuur oli liiga kõrge ja korterite sisekliima oli liiga kuiv. Kohus nõustus hageja etteheitega, et ÜL arvamuse järgi oleks paigaldusaegne temperatuur pidanud olema korterites langetatud kuni +21 kraadini, kuid paigalduse töölehtedelt nähtuvalt oli see tegelikult +22 kuni + 23 kraadi. Seega ei oleks ainuüksi ÜL enda arvamuse kohaselt paigaldus saanud olla nõuetekohane. Samuti on ÜL viidanud paigaldusaegsetele betooni niiskuse mõõtmisandmetele, mida töölehtedelt tegelikult ei nähtu. Seega oli ÜL hinnang tervikuna kohtu jaoks ebausaldusvääne.
45.Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud, et ta paigaldas parketi vaidlusalustes korterites nõuetekohaselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei vastuta garantiiajal ilmnenud puuduste eest. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid puuduste tekkimise põhjuste kohta ega selle kohta, et hageja oli teadlik vajadusest järgida korterites kostja viidatud nõudeid põrandatemperatuuri ja õhuniiskuse osas. Kostja ei ole tõendanud isegi seda, et puudused esinesid vaid tühjades korterites ning et kostja viidatud temperatuuri ning õhuniiskust oleks saanud saavutada kergelt käepäraste vahenditega. Kuna kostja vastuväited on jäänud tõendamata, vastutab kostja garantiikohustuse rikkumise eest.
46.Kuna kostja rikkus garantiist tulenevaid kohustusi, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 kohaselt. Hageja väiteid, et puudusi sai kõrvaldada üksnes parketi ülesvõtmisega, tõendab ekspert TS arvamus. Hageja selgitas, et tema kulud töödele, materjalidele, viimistlusele ja koristusele olid korterites nr 43, 72, 73, 75, 76 kokku 37 519,14 eurot. Korteri nr 79 osas tellis Poordi 3 OÜ kui arendaja kolmandatelt isikutelt uue materjali ja tööde tegemise. Arendusettevõte nõudis hagejalt kulude hüvitamist summas 6007,10 eurot ja hageja ise kandis koristuskulud 120 eurot. Seega on korteri nr 79 puuduste kõrvaldamise kulud kokku 6127,10 eurot. Korteris nr 71 parketi asendamiseks ei ole hageja veel kulutusi kandnud, kuid peab seda tegema tulevikus summas 7224 eurot. Lisaks pidi hageja ise korraldama puuduste likvideerimise ja kandma projektijuhi ning kvaliteedijuhi kulud. Kokku kandis hageja kostja rikkumise tõttu varalist kahju 57 270,24 eurot.
47.Kostja ei ole tõendanud, et töid oleks saanud teha oluliselt väiksemate kuludega. Kostja on esitanud kohtule küll erinevaid enda koostatud võrdlustabeleid (toimiku 2. kd, lk 224 ja toimiku 3. kd, lk 64), kuid ilma täiendavate tõenditeta on tegemist lihtsalt kostja seletustega.
48.Hageja on esitanud kohtule tõendid, mis tõendavad tema kulusid parkeri vahetusele (I kd tl 60-71). Samuti koostas hageja hinnakalkulatsiooni parketi vahetamiseks korteris 71 (toimiku 1. kd, lk 83).
49.Hageja esitas kohtule PP kinnituse (toimiku 2. kd, lk 104), mille järgi ta koos RM ja AJ-ga tegeles 09.01.2018 kuni 06.06.2018 kokku 174 tunni ulatuses Tallinnas Poordi 3 korteritesse 43, 72, 73, 75, 76 ja 79 parkettpõrandates ilmnenud puuduste parandamise organiseerimise ja kontrollimisega. Hageja juhatuse liige esitas kohtule kinnituse (toimiku
2.kd, lk 34-35), milles ta kinnitas, millised olid 2018. a hageja kolme töötaja põhipalgad ja töökoormused. Palgakalkulaatori väljavõtete järgi (toimiku 2. kd, lk 36-37) on hageja arvutanud välja oma töötajate keskmised töötundide hinnad, mis olid 21,4 eurot, 24,2 eurot ja 12 eurot. Eelviidatud tõendid tõendavad kohtu hinnangul kogumis usutavalt, millised olid hageja kulud tema töötajatele seoses sellega, et töötajad pidid tegelema puuduste kõrvaldamisega ega saanud teha muid töid. Hageja on tõendanud, et rahaliselt oli soodsam oma töötajate kasutamine, mitte teenuse sisseostmine.
50.Maakohus leidis, et hageja kahjunõue on põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuna 57 270,24 eurot. Kuna kostja viivitas alusetult kahju hüvitamisega, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel välja mõista viivis alates 16.07.2018 kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise päevaks on sissenõutavaks muutunud viivis 12 753,22 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast tuleb kostjalt välja mõista viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
51.Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 19 421,39 eurot, millest menetluses tasutud riigilõiv on 1100 eurot, õigusabikulud 16 251,39 eurot ja dokumentaalsete tõendite kulu 2070 eurot. Kohus mõistis
kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni tasumiseni seadusjärgses määras. Apellatsioonkaebus
52.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jäetakse täies ulatuses hagi rahuldamata.
53.Töövõtugarantiiga seotud vaidluste puhul ei saa kostja tõendamiskoormis olla absoluutne. Juhul, kui kostja on tõendanud, et hageja ei taganud parketi ekspluatatsioonitingimuste täitmist, kuivõrd erinevatel aegadel ei olnud õhuniiskuse näitaja vahemikus 40-65% ning esitanud maakohtule tõendid, et kahjustused ei saanud tekkida kostja töö või kasutatud materjalide (nt liimi) tõttu, siis oleks tõendamiskoormis pidanud muutuma ning hagejale endale oleks pidanud tekkima kohustus tõendada asjaolu, et puitparketi kahjustused tekkisid vältimatult üksnes kostja väidetavalt ebakvaliteetsest tööst või ebaõige liimi kasutamisest.
54.Õhuniiskuse vahemik 40-60% tuleneb Eesti Vabariigis kehtestatud õigusaktidest, mida igaüks on kohustatud täitma. Majandus- ja taristuministri 02. juuli 2015. a määrusega nr 85 on kehtestatud „Eluruumile esitatavad nõuded“, millise määruse §-s 4 on reguleeritud nõuded eluruumi sisekliimale. Lisaks nägi lepingu punkt 5.3 ette, et kui projekt ega leping ei määra teisiti, peab töö vastama ViimistlusRYL 2013 esitatud I klassi kvaliteedinõuetele ja heale ehitustavale. Viidatud RYL 2013 kehtestab ka looduslikust materjalist täispuidust puitmaterjali säilimiseks vajalikud hooldus- ja ekspluatatsioonitingimused peale puitparketi paigaldamist, kuivõrd vastav standard kehtestab ruumi õhuniiskuse vahemiku ka parkettkatte paigaldamise järgselt ning selle järgi peab õhu suhteline õhuniiskus olema 35...60%. Eliteja tamme- ja saarepuidust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendist tuleneb, et ruumis tuli hoida suhtelist õhuniiskust aastaajast sõltumata 40-65%.
55.Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhend ei sisalda ebatavalisi puitpõranda säilimiseks vajalikke nõudeid, mida põranda paigaldaja peaks tellijale üle andma allkirja vastu. Samas tunnistaja TS kinnitas Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhendi üleandmist ning tunnistaja AK ei välistanud Eliteja tamme- ja saarepuidust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendi kättesaamist. Samuti on kostja jätkuvalt seisukohal, et vajadus hoida korterites pidevalt ühesugust õhuniiskust tulenes hagejale saadetud parketi vastavusdeklaratsioonist. Vastavusdeklaratsioon nägi ette, et niiskustase ruumis, kuhu parkett paigaldatakse, ei tohtinud olla suurem kui 40-60%. Tegemist on lubatud niiskuse vahemikuga. Vajadus tagada täispuidust parkettkatte säilitamiseks vajalike hooldus- ja ekspluatatsioonitingimuste järgimine tuleb lugeda ka üldtuntud asjaoluks. Kostja on tõendanud liiga madala õhuniiskuse ja liiga kõrge põrandatemperatuuri olemasolu.
56.Põhjendamatu on maakohtu väide, et kostja ei ole maakohtu menetluses tõendanud asjaolu, et parketi paigaldamise ajal olid tagatud paigaldus- ja kasutusjuhendiga kehtestatud tingimused. Kostja poolt oli maakohtule esitatud paigaldustööde töölehed Poordi 3 korterite
suhtes ning kostja poolt oli viidatud nendes fikseeritud näitajatele. Kostja on seoses parketi nõuetekohase paigaldusega esitanud maakohtule dokumentaalsete tõenditena Rispeto OÜ, riiklikult tunnustatud eksperdi PP, Wakol Gmbh, Recoll International s.r.l ja riiklikult tunnustatud eksperdi ÜL arvamused, mis kõik kinnitavad, et kostja töö, paigaldusmeetod ja liim olid nõuetekohased. Samuti tuleneb viidatud tõenditest, et parketi probleemide tekkepõhjuseks oli eelkõige hageja poolt parketi hooldus- ja ekspluateerimisnõuetest mittekinnipidamine. Kostjale jääb ka arusaamatuks asjaolu, kuidas sai maakohus üksnes itaaliakeelsetele Recoll kodulehekülje väljatrükkidele tuginedes asuda seisukohale, et liim SILANBLOK SM ei sobi parketi paigaldamiseks, kui liimi tootja Recoll International SRL saatis 05.04.2018 kinnituse, mille kohaselt liim SILANBLOK SM sobib täispuidust parketi paigaldamiseks.
57.Kostjale jääb ebaselgeks maakohtu etteheide, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, et kahjustused esinesid vaid tühjades korterites. Nimetatud faktiline asjaolu ei olnud kohtumenetluses poolte vahel vaidlusalune. Lisaks on negatiivse asjaolu tõendamine kostja jaoks keeruline.
58.Maakohus on vääralt mõistnud VÕS § 641 lg-s 3 sätestatud töövõtja kontrollikohustust. Kostja on seisukohal, et sellist parkettmaterjali võib kasutada põrandaküttega kortermajades. Samuti ei ole kostja kunagi väitnud, et parkett vajas mingisuguste eriliste niiskusmeetmete tarvitusele võtmist.
59.Hageja ei ole kohaselt tõendanud, et parketi kahjustusi sai kõrvaldada üksnes parketi ülesvõtmisega, mitte vähem kulukamal moel. Samuti on tõendamata hageja kahjunõue seoses hageja enda töötajate ajakuluga 174 tunni ulatuses, kellele niikuinii maksti igakuist palka. Kostja on esitanud maakohtule võrdleva tabeli, millest ilmneb, et hageja esitatud kulu on ülepaisutatud. Lisaks on hageja varasemas kirjavahetuses tunnistanud, et parketi puudused on temast tingitud ja on nõus kandma osaliselt ka kulud. Vastus apellatsioonkaebusele
60.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
61.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osaliselt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise osas. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
62.Pooltel on apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, kas kostja vastutab parketil ilmnenud puuduste eest töövõtugarantii alusel. Kostja on seisukohal, et parketi kahjustused on
tingitud liiga madalast õhuniiskusest ja liiga kõrgest temperatuurist pärast parketi paigaldamist, mistõttu tema parketi puuduste eest ei vastuta. Ringkonnakohus märgib, et Eliteja tamme- ja saarepuidust põranda paigaldus- ja kasutusjuhend nägi ette, et parketi ekspluatatsiooni käigus peab suhteline õhuniiskus olema 40-65 % (I kd tl 28 – 40). Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamise reegleid, kui leidis, et kostja ei ole tõendanud, et Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhend oli enne parketi puuduste tekkimist hagejale edastatud. Töö üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt on teostusdokumentatsioon üle antud digitaalsel kujul (I kd tl 26), kuid vaidlus puudub, et töö üleandmisel Eliteja juhendit digitaalsel kujul üle ei antud. Tunnistaja TSi (parketi tarnija OÜ Errare juhatuse liige) ütluste kohaselt andis ta dokumentatsiooni üle paberkandjal, kuid kas vaidlusalune juhend oli üks nendest, tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja AK (hageja projektijuht vaidlusaluste tööde teostamise ajal) ütluste kohaselt ei võta hageja dokumente vastu paberkandjal, kuna maht läheb liiga suureks. Juhend anti üle siis, kui tekkisid probleemid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja väidet juhendi õigeaegse üleandmise kohta lugeda tõendatuks. Samuti ei rikkunud maakohus tõendite hindamise reegleid, kui ei pidanud tõendatuks kostja väidet, et AK ja kostja töötaja MO sõlmisid kokkuleppe õhuniiskuse tõstmise kohta. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on enne parketi puuduste ilmnemist teavitanud hagejat Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhendi järgi nõutavast suhtelisest õhuniiskusest (40-65 %) parketi ekspluatatsiooni ajal, siis ei saa kostja tugineda sellele, et hageja seda ei järginud (VÕS § 101 lg 3). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et parketi vastavusdeklaratsioonist ei tulene, et parketi kasutamise ajal tuleb hoida ruumis suhtelist õhuniiskust vähemalt 40 %. Vastavusdeklaratsioonis on märgitud, et niiskustase ruumis, kuhu parkett paigaldatakse, ei tohi olla suurem kui 40 – 60% (II kd tl 221). Seega on vastavusdeklaratsioonis märgitud maksimaalne õhuniiskuse tase, mitte minimaalne õhuniiskuse tase. Alltöövõtulepingu p 5.3 kohaselt pidi töö vastama Viimistlus RYL 2013 esitatud I klassi kvaliteedinõuetele. Sisetööde RYL 2013 p 752.4.1 järgi peab parkettkatte kinnitamise ajal ja selle järel ruumi õhu suhteline õhuniiskus olema 35...60 %. Ringkonnakohtu hinnangul reguleerib aga nimetatud säte (p-i 752.4.1 pealkiri on „kinnitamine“) õhuniiskust parketi kinnitamise ja sellele vahetult järgneval ajal, mitte aga õhuniiskust parketi kasutuses olemise ajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg-st 5, mille kohaselt on eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus 40-60 %, tuleneb eluruumi optimaalne (sobivaim) niiskustase, mitte aga minimaalselt nõutav niiskustase. Lisaks on selles määruses kehtestatud nõuete eesmärgiks inimesele ohutu ja tervisliku keskkonna tagamine (§ 1 lg 2), mitte aga parketi kasutustingimuste kehtestamine.
Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et parketi säilimiseks vajalikku suhtelise õhuniiskuse määra saab pidada üldiselt teadaolevaks asjaoluks. Eriteadmistega isiku TS (Rimer Konsult OÜ) arvamuse kohaselt on soovitatav ruumi suhteline õhuniiskus sõltuvalt aastaajast vahemikus 25-70 % (I kd tl 32 pöördel), mis erineb Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhendis märgitud õhuniiskuse vahemikust (40-65 %). Sisetööde RYL 2013 p-s 752.6.1 on äärmuslike niiskustingimustena märgitud õhuniiskust alla 25 % või üle 70 %. Kostja poolt esitatud artiklites on ühel juhul märgitud, et eluruumides peaks suhteline õhuniiskus olema aastaringselt 40-60 %, teises artiklis, et aastaringselt 30-60 % (II kd tl 60-61). Seega ei saa Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhendis märgitud õhuniiskuse vahemikku pidada üldteadaolevaks asjaoluks. Esitatud tõendite kohaselt on mõõdetud õhuniiskust alla 25 % ühes korteris ühel korral, s.o 23,7 % 26.03.2018 korteris nr 76 (I kd tl 158). Samas nähtub TS arvamusest, et 12.02.2018 mõõdeti selles korteris õhuniiskuseks 27 %. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna 26.03.2018 korteris nr 76 ühel korral õhuniiskuse mõõtmine alla 25 % alust arvata, et õhuniiskus just alla 25 % oli põhjuseks korteris nr 76 parketi puuduste tekkimiseks, kuna selleks ajaks olid puudused juba tekkinud. Kostja on samuti väitnud, et ta mõõtis 06.02.2018 korteris nr 73 õhuniiskuseks 19 %, kuid selle väite kinnituseks esitatud fotost (I kd tl 48) ei ole võimalik tuvastada, kus on see foto tehtud. Seega ei saa kostja nimetatud väidet lugeda tõendatuks.
63.Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhend nägi ette, et parketi ekspluatatsiooni käigus peab ruumi temperatuur olema + 180 C kuni + 240 C. Kui küte on sisse lülitatud ei tohi põrandapinna temperatuur ületada + 280 C (I kd tl 28 – 40). Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et hagejale anti nimetatud juhend üle enne parketil puuduste tekkimist. Sisetööde RYL 2013 p 752.4.1 järgi peab parkettkatte kinnitamise ajal ja selle järel ruumi temperatuur olema + 180 C kuni + 240 C. Ringkonnakohtu arvates reguleerib nimetatud säte (p-i 752.4.1 pealkiri on „kinnitamine“) ruumi temperatuuri parketi kinnitamise ja sellele vahetult järgneval ajal, mitte aga parketi kasutuses olemise ajal. Sisetööde RYL 2013 p 752.3.4 kohaselt tohib valmis põranda kasutusaegne
pinnatemperatuur olla maksimaalselt + 27 C. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on enne parketi puuduste ilmnemist teavitanud hagejat Eliteja põranda paigaldus- ja kasutusjuhendi järgi nõutavast ruumi temperatuurist (+ 180 C kuni + 240 C), siis ei saa kostja selle mittejärgmisele tugineda. Lisaks sellele, kuigi tsiviilasjas esitatud fotost (I kd tl 49) ja kostja töötaja MO kinnituskirjast nähtuvalt mõõdeti ühel korral korteris nr 43 õhutemperatuuriks + 24,50 C (II kd tl 222), ei tõenda see, et parketikahjustused nimetatud korteris olid tekkinud + 240 C ületavast õhutemperatuurist. Parketikahjustused tekkisid ka teistes vaidlusalustes korterites, kuigi teistes korterites ei ole + 240 C ületavat õhutemperatuuri tõendatud. Kuna aga ka Sisetööde RYL 2013 p 752.3.4 reguleeris põranda kasutusaegset pinnatemperatuuri, siis saab kostja tugineda põrandapinna temperatuuri ületamisele. Kolleegiumi arvates ei ole kostja aga seda tõendanud. Maakohus ei ole rikkunud tõendite hindamise reegleid, kui leidis, et kostja poolt 08.04.2019 esitatud fotodest põrandapinna temperatuuri kohta (I kd tl 161-162) ei nähtu, kus need fotod on tehtud. Tsiviilasjas esitatud fotost (I kd tl 49) ja kostja töötaja MO kinnituskirjast nähtuvalt mõõdeti korteris nr 43
õhutemperatuuriks + 24,50 C (II kd tl 222). Kostja väite kohaselt pidi põrandatemperatuur olema sellest tunduvalt kõrgem, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et põrandatemperatuur ületas lubatud määra. Hageja esitatud eriteadmistega isiku Nordic Energy Solutions OÜ hinnangu kohaselt ei ületanud õhutemperatuuri + 24,50 C juures korteri nr 43 põrandatemperatuur lubatud määra (III kd tl 45-48). Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et põrandatemperatuur oleks olnud lubatust kõrgem.
64.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus TS arvamusele (ja selle täiendustele) tuginedes põhjendatult, et parketi paigaldus ei olnud nõuetekohane. TS arvamuse kohaselt ei olnud liimumine 90 % pinnast nagu on nõutav. Samuti on arvamuse kohaselt liim kas kallatud betoonile ning enne lippide paigaldamist ei ole liim aetud ühtlaselt laiali või on liim paigaldatud betoonaluse asemel hoopis lipile ning seejärel lipp betoonalusele – mõlemal juhul on tegemist paigaldusveaga. Samuti tuli TS arvamuse kohaselt parketi paigalduslehel fikseerida ka betooni temperatuur ning niiskus paigaldamise ajal. Ringkonnakohus märgib, et nii Sisetööde RYL 2013 kui ka Eliteja põranda paigaldus- ja kasutusjuhend nägi ette nõuded betoonaluse temperatuurile ja niiskusele parketi paigaldamise ajal. Töölehtedelt (I kd tl 33, 168-170) nähtub üksnes korterite nr 43 ja 71 osas betooni niiskuse mõõtmine. Muude korterite osas on tõendamata betooni niiskus parketi paigalduse ajal. Lisaks on tõendamata betooni temperatuur parketi paigaldamise ajal.
65.Kostja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et Silanbloki liim ei sobinud ühekihilise parketi paigaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma see küsimus määravat tähendust käesoleva asja lahendamisel. Ka juhul kui Silanbloki liim iseenesest sobis vaidlusaluse parketi paigaldamiseks, ei muuda see asjaolu, et parketi paigaldus ei olnud nõuetekohane.
66.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja poolt esitatud eriteadmistega isikute arvamused ei lükka TS seisukohti ümber ega tõenda garantiivastutuse eelduste puudumist. Kostja esitas MR (OÜ Rispeto) arvamuse (I kd 146-150), kes leidis, et parketikahjustused pole tekkinud paigaldusvigadest, vaid liiga madalast õhuniiskusest ja liiga kõrgest õhutemperatuurist. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et MR ei saa parketi paigaldamise hindamisel pidada eriteadmistega isikuks, kuna kutsestandardi kohaselt on ta asjatundja kütte-, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide alal (II kd tl 102-103), mitte põrandakatete paigaldamise alal. Lisaks ei ole ta sisuliselt põhjendanud oma seisukohta, et liimiga kaetava osa kogus oli piisav. Õhuniiskuse ja temperatuuri osas on ringkonnakohus võtnud seisukoha eelnevalt. Eriteadmistega isiku PP arvamuste (I kd tl 151-152, II kd tl 206-211) kohaselt põhjustas parkettpõrandate kahjustumise madal õhuniiskus ja liigkõrge temperatuur. PP hinnangu kohaselt puudub alus väita, et parkett liimiti ebakvaliteetselt. Kolleegium märgib, et PP on tuginenud Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhendis sätestatud niiskuse ja temperatuuri määradele, mille osas on ringkonnakohus võtnud seisukoha eelnevalt. Parketi liimimise kvaliteedi osas on PP väitnud, et ei saa järeldada ebakvaliteetset liimimist, kuna enamikel fotodel on lipid üles võetud ja ladustatud hunnikutesse. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige PP seisukoht, et enamikel fotodel on parkett ladustatud hunnikutesse. Asjas on
esitatud hulgaliselt TS tehtud fotosid ja paljudel fotodel on näha nii lippide kui aluspõranda liimimisjälgi. PP seisukoht ei tõenda, et parketi liimimine tehti kvaliteetselt ega lükka ümber TS arvamust, kes oli mitme põranda ülesvõtmise juures. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu seisukohta, et kostja ei ole tõendanud, et ta kasutas parketi liimimisel Wakol liimi. Sellest tulenevalt ei saa Wakol GmbH kirjad tõendada ka parketi paigaldamise nõuetekohasust. Kostja on esitanud Valoflor OÜ arvamuse põrandakatte paigalduse kohta, mille kohaselt on parketi paigaldamisel kasutatud liimkammi ja parkett on piisavalt liimiga kaetud (III kd tl 61-63). Maakohus leidis, et Valoflor OÜ arvamus ei tõenda parketi nõuetekohast paigaldust, kuna kostja ei ole tõendanud arvamuse koostaja pädevust, samuti on Valoflor OÜ andnud arvamuse üksnes kolme foto pinnalt, millest ei nähtu liimiga katmata põranda ja liimiga katmata lippide tegelik ulatus. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kostja esitas eriteadmistega isiku ÜL arvamuse (III kd tl 85-95), mille kohaselt on parketikahjustused tingitud liiga kõrge temperatuuri ja liiga madala õhuniiskuse koosmõjust. Sealjuures on ÜL tuginenud Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhendis sätestatule, et parketi ekspluatatsiooni käigus peab suhteline õhuniiskus olema 40-65 % ja ruumi temperatuur + 180 C kuni + 240 C ning põrandapinna temperatuur ei tohi ületada + 280 C. Arvamuse kohaselt ei olnud parketi kahjustuste tekkepõhjuseks paigaldaja töö ebakvaliteetsus. Viimast väidet on ÜL põhjendanud sellega, et fotode alusel ei saa väita, et liimine ei ole teostatud korrektselt, vaid nõuetele vastavust tuleb analüüsida kohapeal. Kuna ÜL ei ole põrandate ülesvõtmisel osalenud, siis järeldub kolleegiumi hinnangul ÜL arvamusest see, et tal ei ole võimalik parketi paigaldamise nõuetekohasust sisuliselt hinnata. ÜL arvamus ei lükka ümber TS arvamust, kes on osalenud põrandate ülesvõtmisel mitmes korteris. Mis puudutab õhuniiskuse ja temperatuuri vastavust Eliteja juhendile, siis selles osas on ringkonnakohus võtnud seisukoha eelnevalt.
67.Kolleegiumi hinnangul tuleneb ülaltoodul analüüsitud tõenditest, et parketikahjustuste põhjuseks oli mittenõuetekohane paigaldus ja Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhendile mittevastav õhuniiskus. Kuna hagejale ei edastatud Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhendit õigeaegselt, siis ei saa kostja tugineda sellele, et hageja ei hoidnud korterites juhendis märgitud õhuniiskuse määra. Kuigi ühel korral on ühes korteris mõõdetud õhuniiskus alla 25 %, mis on Sisetööde RYL 2013 p-s 752.6.1 järgi äärmuslik niiskustingimus, ei anna viidatu alust arvata, et see oli parketikahjustuste tekkimise põhjuseks, kuna selleks ajaks olid korteris juba kahjustused tekkinud. Tõendatuks ei saa lugeda, et parketikahjustused tekkisid liiga kõrge õhutemperatuuri tõttu ruumis. Tõendatud on + 240 C ületava õhutemperatuuri mõõtmine ühes korteris, kuid kuna parketikahjustused tekkisid ka teistes korterites, siis ei saa lugeda tõendatuks, et parketikahjustused selles korteris olid tekkinud + 240 C ületavast õhutemperatuurist. Lisaks ei saa kostja Eliteja paigaldus- ja kasutusjuhendis märgitud ruumi õhutemperatuuri ületamisele tugineda. Tõendamata on ka see, et põrandapinna temperatuur korterites ületas Sisetööde RYL 2013 p 752.3.4 ja Eliteja
paigaldus- ja kasutusjuhendis märgitud määra. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu lõppjäreldus, et kostja garantiivastutuse tingimused on täidetud.
68.Kostja viitab, et 06.02.2018 e-kirjas on hageja lubanud ise kanda korteri nr 72 parketi väljavahetamise kulud, soovinud korteriga nr 79 seotud paranduskulud jagada pooleks ning korterite nr 73 ja 75 osas viidanud muudele parandusvõimalustele kui parketi väljavahetamine (I kd tl 171). Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et hageja püüdis enne hagiga kohtusse pöördumist jõuda kostjaga kokkuleppele, ei võta hagejalt kahju hüvitamise nõudeõigust. Lisaks ei olnud selleks ajaks veel eriteadmistega isik TS objekti üle vaadanud ja oma hinnangut koostanud. Samuti järeldub 06.02.2018 e-kirjast, et selleks ajaks ei olnud hagejale edastatud ka Eliteja paigaldus- ja hooldusjuhendit, kuna hageja palus hooldusjuhendi edastamist. Seega ei olnud hagejal 06.02.2018 e-kirja saatmise ajal ka olukorrast täielikku ülevaadet.
69.Seonduvalt kahjunõude suurusega on kostja apellatsioonkaebuses avaldanud, et hageja ei ole tõendanud, et parketi kahjustusi sai kõrvaldada üksnes parketi ülesvõtmisega, mitte muul viisil. Samuti on kostja seisukohal, et hageja esitatud kulu on ülepaisutatud ning põhjendamatu on hageja kahjunõue seoses hageja töötajate ajakuluga, kuna neile maksti niikuinii palka. Ringkonnakohus märgib, et TS arvamuse kohaselt ei ole lihvimise, injekteerimise või kohtparandusega võimalik parketti kõikides kohtades parandada, sest paigalduse vead on liiga ulatuslikud. Kostja ei ole tõendanud, et parketikahjustusi oli võimalik kõrvaldada muul viisil, kui parketi väljavahetamine. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist summas 6400 eurot seoses kuludega töötajatele (kahjustuste likvideerimise organiseerimine ja kontrollimine töötajate poolt). Nõude põhjenduse kohaselt kulutasid hageja kolm töötajat sellele tegevusele kokku üle 160 töötunni ning nimetatud ajal ei saanud nad tegeleda teiste tööülesannetega. Kahjunõue 6400 eurot sisaldab palgakulusid, spordihüvitist ja kaudseid kulusid (ettevõtte üldhalduskulud töötajatele). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja kahjunõue selles osas põhjendatud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kui tema töötajad ei oleks pidanud tegelema kahjustuste likvideerimise organiseerimisega ja kontrollimisega, siis ei oleks tal 6400 euro ulatuses kulusid töötasule, spordihüvitisele ja üldhaldusele tekkinud. Kuna hagejal tekkisid palgakulud, spordihüvitise kulud ja üldhalduskulud vaidlusaluses ulatuses sõltumata sellest, kas kolm töötajat tegelesid kahjustuste likvideerimise organiseerimise ja kontrollimisega või mitte, siis puudub nendel kulutustel põhjuslik seos kostja tegevusega (VÕS § 127 lg 4). Üksnes väide, et hageja töötajad ei saanud sel ajal tegeleda muude tööülesannetega, ei ole kahjunõude tõendamiseks piisav. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et töid oleks saanud teha oluliselt väiksemate kuludega.
70.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele kahjuhüvitis 50 870,24 eurot (57 270,24 – 6400). Maakohus mõistis kostjalt välja seaduses sätestatud viivise perioodi 16.07.2018 - 27.04.2021 eest summas 12 753,22 eurot. Kuna viivist tuleb arvestada summalt 50 870,24 eurot, on viivise suuruseks sama perioodi eest 11 328,04 eurot. Lisaks kuulub kostjalt väljamõistmisele seaduses sätestatud viivis summalt 50 870,24 eurot alates 28.04.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
71.Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kolleegium põhjendatuks jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 11 % ulatuses hageja kanda ja 89 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 ps 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.