Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-1965
Tsiviilasi
AS YIT Eesti hagi Osmo Baltic OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
64 437,16 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: AS YIT Eesti (registrikood 10093801, Pärnu mnt 102c, Tallinn 11312); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristina UuetoaTepper (Advokaadibüroo Tepper & Partnerid, Lelle 24, Tallinn 11318; e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: Osmo Baltic OÜ (registrikood 12278054, Läike tee 32/2, Peetri alevik, Rae vald 75312 Harjumaa). Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Eerik Entsik, vandeadvokaat Liisi Kents (Advokaadibüroo HEED Entsik, F. R. Kreutzwaldi 3, 10120 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 07.04.2021 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristina UuetoaKohtuistungil osalesid Tepper Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Eerik Entsik, vandeadvokaat Liisi Kents
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Osmo Baltic OÜ-lt (registrikood 12278054) hageja AS YIT Eesti (registrikood 10093801) kasuks välja 70 023,46 (seitsekümmend tuhat kakskümmend kolm eurot ja 46 senti) eurot, millest kahju hüvitis on 57 270,24 eurot ja kohtulahendi tegemise päevaks (27.04.2021) sissenõutavaks muutunud viivis on 12 753,22 eurot.
3.Mõista kostjalt Osmo Baltic OÜ-lt (registrikood 12278054) hageja AS YIT Eesti (registrikood 10093801) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis kahju hüvitiselt 57 270,24 eurolt alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (28.04.2021) kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt Osmo Baltic OÜ-lt (registrikood 12278054) hageja AS YIT Eesti (registrikood 10093801) kasuks menetluskuludena välja 19 421,39 (üheksateist tuhat nelisada kakskümmend üks eurot ja 39 senti) eurot, millest menetluses tasutud riigilõiv on 1100 eurot, õigusabikulud on 16 251,39 eurot ja dokumentaalsete tõendite kulud on 2070 eurot.
3.Mõista kostjalt Osmo Baltic OÜ-lt (registrikood 12278054) hageja AS YIT Eesti (registrikood 10093801) kasuks välja viivis menetluskuludelt 19 421,39 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu hagi kahju hüvitise 57 370,24 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja alltöövõtulepingu nr T41POO-(II etapp)27, mille esemeks oli vastavalt 01.04.2017 sõlmitud muudatusele Poordi 3 ja 5 korterelamutesse laudparketi tarne ja paigaldus, mh korterites nr 43, 71, 72, 73, 75, 76 ja 79. Lepinguga võttis kostja endale töövõtugarantii kohustuse. 18.08.2017 allkirjastasid Pooled vastuvõtu-ülevaatuse akti.
2.2018. a jaanuaris ilmnesid korterisse nr 79 paigaldatud parketis probleemid, mistõttu tegi hageja kostjale ettepaneku kohtuda 01.02.2018 objektil. 06.02.2018 viibisid poolte esindajad korteris nr 73 ja 15.02.2018 täiendavalt korteris nr 79. Kohtumiste käigus keeldus kostja töödes puuduste tunnistamisest. 21.02.2018 koostas OÜ Rimer Konsult ekspertarvamuse (mida on täpsustatud 2019. a jaanuaris), mis kinnitas parketi paigaldamisel tehtud vigu, sh ulatuslikke probleeme korterites nr 43, 71, 72, 73, 75, 76 ja 79.
3.26.03.2018 teatas hageja kostjale, et korteris nr 79 on parkett vahetatud ning palus hiljemalt 28.03.2018 esitada kinnituse parandustööde teostamise kohta korterites nr 43, 71, 72, 73, 75 ja
76.Hageja teatas, et juhul kui kinnitust ei saadeta või kostja parandustööde teostamisest keeldub, tellitakse parandustööd kolmandalt isikult ning nõutakse kulutuste hüvitamist kostjalt. 28.03.2018 keeldus kostja põrandate asendamisest/parandamisest ning tegi hinnapakkumuse uue materjali ostmiseks ja tarnimiseks ning paigaldamiseks.
4.29.03.2018 teatas hageja, et kostjal on soovi korral võimalik olla põrandate avamise juures. 03.04.2018 teatas hageja, et töödega on alustatud ja vaatamise soovi korral peab kostja ühendust võtma, kuid kostja keeldus sellest. 20.04.2018 – 06.06.2018 teostasid korterites nr 43, 72 ja 73,
75 ja 76 vana parketi ülesvõtmise ja uue paigalduse, samuti nendega seotud tarned ja täiendavad tööd hageja tellimusel kolmandad isikud. 04.07.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja seoses töödes esinevate puudustega korterites nr 43, 72, 73, 75, 76 ja 79. 25.07.2018 vastuses keeldus kostja mistahes kulutuste hüvitamisest või paranduste teostamisest.
5.Hageja viitas VÕS § 641 lg 2 punktidele 1 ja 2. Lepingu p 2.1 alusel oli tööde esemeks parketi tarne, paigaldus (sh liimimine, lihvimine, õlitamine). Lepingu p 2.1 määratles tööde sisu ja mahu, mh viidates, et parkett tuleb paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Töövõtulepingu p-s 2.3 oli sätestatud kostja kohustus saavutada seatud eesmärk ja kohaselt tööd üle anda. Lepingu p 5.3 järgi on kostja kohustuseks teostada tööd kooskõlas asjakohaste nõuetega.
6.Kostja rikkus oluliselt lepingu tingimusi. Parketi paigaldus ei vastanud ViimistlusRYL 2013 nõuetele ja paigaldusvigade tõttu oli parkett kaardunud. Vale liimimistehnika kasutamise tõttu on lippide vahele tekkinud lubatust suuremad praod ja vale liimimistehnika kasutamise tõttu on parkett alusest lahti. Parketi liimimisel kasutati sobimatut liimi. Töid ei dokumenteeritud nõuetekohaselt ja parketi sobivust ei kontrollitud.
7.Lepingu p 5.3 kohaselt pidid tööd vastama ViimistlusRYL 2013 I klassi kvaliteedinõuetele, heale ehitustavale ning kehtivatele õigusnormidele. Kvaliteedinõuded olid osaks ehitustööde kvaliteedi käsiraamatust „Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd“, mida rakendatakse mh hea ehitustavana. Ekspert tuvastas korteri nr 79 parketi ülesvõtmisel arvukalt paigaldusvigu ja nende tagajärjel tekkinud puudusi. Parkett oli paigaldatud ebaühtlaselt (vastuolus kvaliteedinõuete p-ga 752.5), paigaldamisel ei olnud alati kasutatud kammi, liim oli paigaldatud esmalt lipile (vastuolus kvaliteedinõuete p-ga 752.4.1.2) ja kammiga paigaldatud liimi ei vajutatud laiali.
8.Ka teistes korterites tuvastas ekspert puudused. Parketi pealispind oli lubatust enam kaardunud. Kvaliteedinõuete p 752.5 järgi võib kaardumus ja kõverus olla maksimaalselt 0,2% laua laiusest ning defekt on häiriv, kui see on nähtav üldvaatlusel normaalvalguses. Arvamuse kohaselt esines kaardumine lubatust suuremas ulatuses ehk 0,3-0,35mm ka korterites nr 43, 71, 72, 73, 75, 76 ja 79. Lippide vahelised praod on liiga suured. Kvaliteedinõuete p 752.5 järgi võivad parkettides esineda maksimaalselt 0,2 mm laiused praod. Arvamuse kohaselt on parketis hulgaliselt isegi üle 1 mm ehk lubatust 5 korda laiemad praod ning konkreetne paigaldusviga esineb korterites nr 71, 72, 73, 75, 76 ja 79.
9.Parkett oli alusest lahti. Kvaliteedinõuete p 752.5 kohaselt peab üksikruumi alusele liimitud laud- või puitparketi nake olema üle 90% põrandapinnast. Ülejäänud 10% põrandapinnast võib olla üksikkohtade kobisemist. Arvamuse lk-de 5 ja 6 kohaselt oli parkett alusest lahti mh korterites nr 71, 72, 73, 75, 76 ja 79 – koputamise teel saadud tulemuse põhjal kõikides nimetatud korterites olulisel määral, mille põhjuseks on eksperdi hinnangul hagiavalduse p-s 2.4 loetletud valed paigaldusvõtted.
10.Parkett oli paigaldatud sobimatu liimiga. Arvamuse kohaselt on ühekihiline parkett paigaldatud sobimatu liimiga, st liimimiseks kasutatud Silanblok SM ei ole tootelehe kohaselt mõeldud ühekihilise parketile. Liimi kasutamisala ehk sobilikkust üksnes mitmekihilisele parketile kinnitavad tootja originaalne (ehk itaaliakeelne) tooteleht ning selle tootjapoolne tõlge vene keelde. Tootja oli eemaldanud inglisekeelsest tootelehest lause, mille kohaselt sobis liim üksnes mitmekihilisele parketile ning seda tehti pärast kostjale hageja eksperdi arvamuse edastamist. Samas ei sisalda ka muudetud inglisekeelne tooteleht teavet, mis sõnaselgelt kinnitaks liimi sobilikkust ühekihilisele parketile.
11.Tööd jäeti nõuetekohaselt dokumenteerimata. Töövõtulepingu p 5.25 alusel pidi kostja täitma ehituse dokumenteerimise nõudeid, sh pidama ehituspäevikut. Arvamuse kohaselt on aga jäetud dokumenteerimata betooni temperatuur ja betooni ja parketi niiskus paigaldamise hetkel. Lepingu p 11.1 kohaselt on garantiijuhtumiks tööde mistahes lepingutingimustele mittevastavused. Kuivõrd töö on tehtud puudustega, esineb garantiijuhtum. Kostja rikkus lepingust ja garantiist tulenevaid kohustusi.
12.Kostja on rikkunud garantiist ning töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest, rikkudes sellega garantiist tulenevaid kohustusi. Hageja viitas VÕS § 650 lõikele 1 ja §-le 230. Pooled on lepingu punktides 11.1-11.4 leppinud kokku, et kostja on kohustatud 39 kuu jooksul alates objekti üleandmisest kõrvaldama kõik garantiitähtajal ilmnevad tööde lepingutingimustele mittevastavused. Kuivõrd pooled allkirjastasid tööde üleandmisevastuvõtmise akti 18.08.2017, kuuluvad kõik töödes tänaseks ilmnenud puudused kostja poolt tasuta asendamisele või parandamisele.
13.Garantiijuhtumi esinemise korral pidi kostja puuduse kõrvaldama 3 tööpäeva jooksul. Lepingu p 11.3 kohaselt on garantiitööde teostamise tähtajaks 3 päeva alates vastava teate saamisest. Seega on garantii alusel kohustuste täitmise eelduseks hageja teade lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Ühtlasi on sellise puuduse kõrvaldamise tähtaja andmine kvalifitseeritav täiendava tähtaja andmisena VÕS § 114 lg 1 mõistes. Hageja teatas puudustest korterites nr 43, 71, 72, 73, 75 ja 76 kirjalikult 26.03.2018, nõudes töödes esinevate puuduste kõrvaldamist. 28.03.2018 keeldus kostja korterites nr 43, 71, 72, 73, 75, ja 76 puuduste kõrvaldamisest ja garantiikohustuste täitmisest. Korteris nr 79 esinevatest puudustest oli kostja teadlik juba 05.01.2018.
14.Parandustööde teostamisest ning paranduskulude hüvitamisest keeldumisega on kostja rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Kuivõrd kostja ei tunnustanud korteri nr 79 parkettpõranda puuduseid tööde lepingutingimustele mittevastavustena, eeldas hageja põhjendatult, et kostja keeldub analoogsete puuduste kõrvaldamisest teistes korterites ehk korterites nr 43, 71, 72, 73, 75, 76.
15.Garantii alusel kehtib vastutus sõltumata VÕS § 641 lg-st 3. VÕS § 103 lg 4 alusel võib töövõtulepinguga ettenähtud juhtudel isik vastutada oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Selliseks juhuks võib olla garantiikohustuse sõlmimine, mille tõttu ei vabane kohustatud pool vastutusest ka siis, kui ta tugineb rikkumise vabandatavusele. Töövõtugarantii puhul kehtib VÕS § 641 lg 3 töövõtja vastutusest vabanemise alusena üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kuivõrd garantiid reguleerivas lepingu p-s 11 mistahes taolised sätted puuduvad, vastutab kostja garantii alusel ka siis kui esineks VÕS § 641 lg-s 3 sätestatud olukord.
16.Kostja vastutab, sest ta ei kontrollinud materjali sobivust. Kostja kinnitas Lepingu p-s 2.1, et on tutvunud parketi tehniliste andmetega ning kohustus teavitama tellijat koheselt, kui ilmnevad mittevastavused materjali kvaliteedis. Samuti oli kostjal kohustus enne tööde algust kontrollida tööprojekti ja muud töö tegemise aluseks olevat lähtematerjali, tööfronti, hageja ja kolmandate isikute eeltöid objektil ja hageja juhiseid. Lepingu p 5.7 kohustas kostjat teostama vajalikud mõõtmised. Kostja eelnimetatud kohustusi ei täitnud.
17.Parketi paigaldus- ja kasutusjuhendis sisaldub nõue, et parketi paigaldamise ruumis peab hilisema kasutamise käigus olema suhteline õhuniiskus 40-65% ja ruumi temperatuur +18 kuni +24oC. Paigaldusjuhiste kohaselt on minimaalsena „kohustuslik“ niiskuseaste sama, millest algab õigusaktide kohaselt „optimaalne“. Arvamusest tuleneb, et niisutus- ja kuivatussüsteemideta ei ole võimalik tagada suhtelist õhuniiskust paigaldusjuhistes toodud piirides ning taolisi süsteeme ei ole hoonesse projekteeritud. Eeltoodust tulenevalt ei
kontrollinud kostja, kas hoonesse on paigaldatud süsteemid, mis võimaldaksid materjali üleüldse nimetatud hoones kasutada, mille tõttu ei ole kostja kohustuste rikkumine VÕS § 641 lg 3 alusel vabandatav.
18.Hageja viitas VÕS § 115 lõikele 1 ja lõikele 2. Lepingu p 12.1.3 kohaselt on poolel õigus nõuda kahju hüvitamist, kui teine pool oma kohustust rikub. Lepingu p 12.2 täpsustab, et hagejal on õigus nõuda ka sellise kahju hüvitamist, mis tal tekib seoses garantiijärgsete kohustuste rikkumise tagajärjel kolmandate isikute ees. Hageja saab nõude esitamisel tugineda ka VÕS § 646 lõikele 5.
19.Lepingu p 12.1.1 kohaselt on poolel õigus nõuda täitmist, kui teine pool oma kohustust rikub. Eelnevat täiendavad lepingu p-d 12.8.1 ja 12.8.2, mille alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist, sõltumata sellest, kui koormav või kulukas selline täitmine Kostja jaoks. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitist garantiikohustuse rikkumise eest. Lepingu p 11.1 garantii eesmärgiks oli kindlustada hagejale garantiitähtajaks lepingutingimustele vastav asi ehk kõrvaldada kõik tööde lepingutingimustele mittevastavused. Sellest tulenes hageja õigus nõuda tasuta puuduste kõrvaldamist. Kostjale oli ette nähtav, et garantiikohustuse rikkumise korral peab hageja tellima parandustööde teostamise kolmandatelt isikutelt.
20.Ekspertarvamuse kohaselt ei ole parketi paigaldusvigu nende ulatuslikku tõttu võimalik parandada lihvimise, injekteerimise või kohtparandusega. Nõuetekohase kvaliteedi saavutamiseks tuleb tarnida uus parketi materjal, eemaldada paigaldusvigadega rikutud liistparkett, paigaldada uus liistparkett ja teostada ehitusalal koristustööd.
21.Hageja viita VÕS §-le 132. Puuduste kõrvaldamiseks tuli teha uus töö ja osta uus materjal. Hageja viitas VÕS §-le 649 ja leidis, et hüvitamisele kuuluvad uue parketi asendamise kulud ja muud sellega seonduvad kulud. Hageja loetles kulud üles ilma käibemaksuta. Korterite nr 43, 72, 73, 75, 76 osas on hageja tellinud 367 m2 mahus uut parketimaterjali kolmandalt isikult maksumusega 7707 eurot. Vana parketi eemaldamise ja uue paigaldamise teenust on hageja nendes korterites tellinud kolmandalt isikult maksumusega 27 152,14 eurot. Täiendavalt on hageja tellinud paigaldusjärgsete viimistlustööde teostamise maksumusega 1800 eurot ning ehitusjärgsed puhastustööd maksumusega 860 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja korterites nr 43, 72, 73, 75, 76 esinenud puuduste kõrvaldamiseks kandnud kulu 37 519,14 eurot.
22.Korteri nr 79 osas tellis Poordi 3 OÜ ehk Poordi 3 kortermaja arendusettevõte kolmandatelt isikutelt uue materjali, vana parketi demonteerimise ning uue paigaldamise. Kokku nõudis arendusettevõte hagejalt kulude hüvitamist summas 6007,10 eurot. Hageja kandis täiendavalt kulusid seoses ehitusala korrastamiseks vajalike koristustöödega 120 eurot. Seega on korteri nr 79 puuduste kõrvaldamiseks kantud kulud kokku 6127,10 eurot. Korteris nr 71 parketi asendamiseks ei ole hageja veel kulutusi kandnud, kuid peab seda tegema tulevikus summas 7224 eurot. Hageja pidi ise korraldama puuduste likvideerimise ja kandma projektijuhi ning kvaliteedijuhi ajakulu 160 tundi. Kuna mõlema spetsialisti töö kulu hagejale on 40 eurot, on hageja täiendav kulu 6500 eurot.
23.Kokku kandis hageja kostja rikkumise tõttu varalist kahju 57 370,24 eurot. Kahju tekkis sellise riski realiseerimise tulemusena, mille vältimiseks kostja kohustused võttis. Lepingu p 12.2 sätestab, et kui kostja rikkumise tõttu esitavad kolmandad isikud nõudeid hagejale, on kostja kohustatud need omakorda hagejale hüvitama. Lisaks kahjule palus hageja nõuda kostjalt välja viivise seaduses sätestatud määras alates 16.07.2018. Hageja 04.07.2018 nõudekirja kohaselt saabus kohustuste täitmise tähtaeg 15.07.2018. Hageja palus kostjalt viivise välja mõista kindlas summas kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
24.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 57 270,24 eurot ja seadusjärgse viivise alates 16.07.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edaspidi protsendina põhinõudest kuni selle tasumiseni.
25.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja vastus on vastuoluline ning sellest ei nähtu, milliste väidetega kostja nõustub ja millistega mitte. Kostja korduvalt viidatud korter nr 77 ei ole hagiavalduse esemeks. Kostja vastuväiteid arvestades ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 10.03.2017 lepingu, korteritesse paigutati Errare OÜ-lt ostetud parkett, kostjal oli kohustus kontrollida, kas materjal on sobiv ja kostja ei teavitanud hagejat enne parketi paigaldamist, et see ei ole hoone tehnosüsteeme arvestades sobiv. Pooled ei vaidle selle üle, et parketi paigaldamisel korterites nr 43, 71, 72, 73, 75 ja 79 kasutati Silanblok liimi. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde üleandmise akt allkirjastati 18.08.2017, misjärel algas garantiiaeg. Pooled ei vaidle selle, et parketi puudused avaldusid garantiiajal ning hageja saatis kostjale 06.02.2018 kirja, kus palus saata kasutuse hooldusjuhendi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest ja hageja on kandnud kulusid seoses korterites nr 43, 72, 73, 75, 76 ja 79 parketi asendamisega.
26.Kostja paigaldas hageja poolt Errare OÜ-lt ostetud parketi. Parketti turustava „RM Stuudio“ Tallinna müügisalongi peab RM Stock OÜ ja Tartu müügisalongi Errare OÜ. Kostja majandustegevuseks olulises osas on vastavalt siis RM Stock OÜ-lt või Errare OÜ-lt ostetud parketi paigaldamine. Kõigil nendel äriühingutel on üks juhatuse liige ja kasusaaja. Tegu ei ole tavapärase olukorraga, kus tellija ostab materjali ühelt isikult ja paigalduse teiselt isikult. Kostja seotust arvestades on kostja rikkumine eriti mittevabandatav.
27.Hageja leidis, et tema kohustuseks on tõendada vaid seda, et puudused tekkisid garantiiajal. Lepingu punkti 11.1 alusel oli kostja kohustuseks kõrvaldada kõik garantiiajal ilmnevad puudused. Puuduste tekkimise põhjused ei oma tähtsust. Pooled ei ole lepingu p-s 11 kokku leppinud, et garantiikohustuse kehtivus sõltuks sellest, kuidas hageja järgib kasutustingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et teavitas hagejat väidetavalt nõutavatest kasutustingimustest.
28.Lepingu punkti 5.34 järgi pidi kostja hagejat ja ehitise omanikku piisavalt instrueerima ja teavitama töö kasutamise nõuetest ja andma üle materjalid. Kostjal oli kohustus tagada, et hageja teaks parketi kasutamise tingimustest. Hageja saatis 06.02.2018 kostjale e-kirja, kus palus saata hooldusjuhendi, mis viitaks niiskuse protsendile. Hageja e-kirja lisas olnud OSMO paigaldusjuhend oli ainus juhend, mille kostja saatis. Selles puuduvad ettekirjutused tingimuste osas, millele kostja tugines vastuses, sh puuduvad nõuded õhuniiskusele ja temperatuurile.
29.Kostja esitas kohtule oma 07.02.2018 e-kirja, milles sisalduvas lingis avaldus ELITEJA paigaldus- ja kasutusjuhend. Hageja rõhutas, et see juhend saadeti talle ajal, mil põrandates olid puudused juba ilmnenud. Kostja väited, et hageja oleks pidanud kasutama korteritest teisaldatavaid õhuniisutajaid, kasutama päikesevalguse vähendamiseks kardinaid, hoidma õhutemperatuuri mitte kõrgemal kui 18 kraadi, kasutama sundventilatsiooni madalal režiimil ning avama iga päev korterites aknaid tuulutamiseks, on kohatud, sest sellised nõuded on ebamõistlikud. Kostjal puudus alus eeldada, et kortermajas müüakse kõik korterid vahetult pärast parketi paigaldamist ning need varustatakse õhuniisutajatega ja tuulutatakse iga päev. Põrand, mille kvaliteet säilib ainult tingimusel, et korteris elab igapäevaselt sees mingi arv inimesi vmt, on ilmselgelt ehitatud nõuetele mittevastavalt.
30.Korterite näol oli tegemist eluruumidega. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ §-s 4 „Nõuded sisekliimale“ lg 4 p 1 kohaselt on nõutav eluruumi ventileeritus inimesele vajalikul viisil (mitte mingis alandatud mahus) ning p 4 kohaselt on minimaalselt lubatud õhutemperatuur 18°C. Müümata korterites ei olnudki temperatuur kõrgem. Ekspertarvamuse lk 6 nähtub, et seisuga 12.02.2018 oli korterite õhutemperatuur isegi
ainult 15°C, keskmiselt 18,8 °C, millest põranda temperatuur oli eelduslikult küll mõnevõrra kõrgem, kuid mitte 10°C võrra. Ebaõige on kostja väide, et puudused tekkisid tühjades korterites. Ekspertarvamusest nähtub, et puudusi ei esinenud korterites nr 67, 68 ja 70.
31.Kui ka eelnevad kostjad väited oleksid põhjendatud, ei ole kostja tõendanud enda viidatud kasutustingimuste faktilist puudumist. Kostja ei ole teostanud korterites mingeid niiskuse- ega temperatuurimõõtmisi pärast tööde üleandmist ja enne korterites puuduste tekkimist. Kostja ei ole tõendanud, et enne puuduste ilmnemist oleks teostatud niiskusmõõtmisi. Kostja on esitanud 4 fotot, kuid hagejale ei ole teada, et kostja oleks korterites pärast tööde üleandmist teinud tempreratuurimõõtmisi. Kostja ei ole selgitanud, millal ja milliste korterite põrandatest on fotod tehtud. Esitatud fotodest kolmel nähtub teistsugune põrand. Fotode alusel ei saa tuvastada mõõtmise objekti ega välistada mõõtmistulemuste moonutatust.
32.Hageja selgitas, et infrapunatermomeetrite mõõtmistulemused sõltuvad tugevalt mitmest faktorist ning võivad sellest tulenevalt olla äärmiselt ebatäpsed. Infrapunatermomeeter mõõdab uuritava objekti erinevate temperatuuriväärtuste keskmist teatud diameetriga ringis, mis omakorda sõltub uuritava objekti kaugusest termomeetrist. Seejuures ei ühti sihtimiseks kasutatavad laserkiirte sihikud ning reaalselt mõõdetav pind. Ühe fotodel kajastatud termomeetri CEM DT-8861 kasutamisjuhend kinnitab, et vahemaa suurenemisega mõõdetavast objektist suureneb ka mõõdetav ala. Seega kui mõõdetavasse ringi satub objekt, mis on suurema temperatuuriga väidetavalt mõõdetavast põrandapinnast, nt mõõtja sõrm, varvas või saabas, mõõdab termomeeter nt sõrme temperatuuri ja põranda temperatuuri keskmist. Mõõtmistulemused ei ole objektiivsed ilma nende protseduuri kirjeldamiseta. Kostja tõend ei ole usaldusväärne. Ühegi mõõdetud korteri põrandapinna temperatuur ei ole olnud isegi ligilähendane kostja väidetud maksimaalselt lubatule 28°C.
33.Kostja esitatud asjatundjate arvamused tuginevad kostja ette antud valeandmetel korterite liiga madala niiskustaseme ja liiga kõrgete temperatuuride kohta. Ühegi asjatundja seisukoht ei tugine mitte tema enda teostatud mõõtmistele ja vaatlustele, vaid kostja antud lähteandmetele. Asjatundjate arvamustest ei nähtu, et lähteandmeid oleks kontrollitud. Hageja arvamuse koostanud T S on käinud objektil, tutvunud iseseisvalt dokumentidega ja teostanud mõõdistused.
34.Rispeto OÜ arvamuse koostajal M. Rl puudub hinnangu andmiseks vajalik pädevus. Nähtuvalt kutseregistrist omab ta kompetentsi üksnes omanikujärelevalve ja mitte ehitise auditi teostamiseks. OÜ Rispeto seisukoht tugineb selle punkti 3.2 kohaselt kostja edastatud valedel lähteandmetel. Aluseks on võetud, et korterites esines liigkõrge temperatuur ja liiga madal niiskustase, kuigi puuduvad mõõtmised, mis oleks teostatud pärast tööde valmimist ja enne korterites puuduste ilmnemist. Samuti tugineb OÜ Rispeto Recoll International SRL 05.04.2018. a kinnituskirjale, millest ei tulene infot parketi kihilisuse kohta (1- või mitmekihiline). Lisaks märgib OÜ Rispeto seisukoha p 3.4 alap-s 5, et tuginedes töölehtedele, oli korteris nr 76 parkett paigaldatud Wakol liimiga, kuigi konkreetse korteri töölehe järgi on kasutatud Silanblok liimi.
35.Silanblok liimi võis kasutada temperatuuride vahemikus +10C kuni +35C. OÜ Rispeto seisukoha p 6.2 kohaselt viitab asjaolu, et parketi ülesvõtmisel oli osa liimi parketi ja osa betoonpõranda küljes, sellele, et aluspõranda temperatuur oli liiga kõrge. OÜ Rispeto seisukohast jääb selgusetuks, milline temperatuur faktiliselt esines ja millal. Kostja on viidanud maksimaalse temperatuurina 32°C. Samas liimi toote tehnilise andmelehe järgi võis liimi Silanblok kasutada temperatuuridel 10°C - 35°C. Kui oleksid esinenud kostja väidetud temperatuurid, jäid need konkreetse liimi puhul lubatud piiridesse.
36.OÜ Park Projekt seisukoht puudutab üksnes kortereid nr 43 ja 71 ning tugineb sama moodi kostja esitatud valedele lähteandmetele. Niiskustaseme osas on allikaks Osmo Baltic OÜ 28.03.2018 kiri, mis sisaldab 26.03.2018 teostatud mõõõtmiste tulemusi. Tõendamata on,
millised olid faktiliselt pärast tööde üleandmist kuni puuduste tekkimiseni niiskustasemed ja temperatuurid.
37.Wakol GmbH seisukohad ei ole asjakohased, kuna Wakoli liimi ei ole korterites kasutatud. Liimi tootja võib omada ülevaadet sellest, kuidas toimib tema toodetud liim mingites kontrollitud (labori)tingimustes, kuid see ei tee temast asjatundjat teiste liimitootjate, sh Recoll toodetava liimi Silanblok toimimise ega mistahes liiki parkettpõrandate alal. Kostja ei ole esitanud hagejale kasutustingimusi, millele Wakol viitab ning lisaks on need ebamõistlikud. Wakol on tuginenud kostja edastatud teabele, kuid selgusetu on, milline see teave oli. Selgusetu on, milliseid kortereid need seisukohad puudutavad. Wakol ei ole sõltumatu isik, sest selle kaubamärgi esindaja Eestis on RM Stock OÜ.
38.Paljasõnaline on kostja väide, et niiskustaset oleks saanud tõsta lihtsate ja odavate vahenditega. Ebaõige on väide, et Silanblok liim ei sobinud konkreetsele parketile. Recoll International SRL 05.04.2018 teate tõlge ei vasta algdokumendile. Originaaldokumendis sisalduv väljend „massiivne tamm“ puudub erinevaid parketitüüpe käsitlevast RYL-st. Eksitav on kostja lause, et liimi sobivust ühekihilisele parketile kinnitab tootelehe lause „kasutamiseks igat liiki ja suuruses puiduga“. Viidatud lause ei anna mingit infot selle kohta, kas liim sobib 1kihilisele või ainult mitmekihilisele parketile. Väljend „igale puiduliigile ja suurusele“ saab mõistlikult tähendada üksnes seda, et liim sobib kasutamiseks nii tammest, vahtrast, pöögist jne tehtud, kui erinevate mõõtmetega (pikkus, laius, paksus) parketile.
39.Tõendamata on kostja väide, et korteris nr 76 kasutati teist liimi. Kostja on ise lisanud korteri nr 76 paigalduslehe, mille kohaselt kasutati ka selles korteris Silanblok SM liimi ehk kõikides korterites kasutati sama liimi. RYL p-st 752.6.1 tulenevalt pidi enne tööde alustamist kontrollima aluse ja parketi asjakohasust ning tööks vajalikke niiskus- ja temperatuuritingimusi ning parketi tootja kirjalikke paigaldusjuhiseid. Töö ajal tuleb pöörata tähelepanu nõutavate omaduste ja tingimuste püsimisele. RYL kohaselt on parketi betoonile paigaldamisel oluliseks kriteeriumiks ruumi õhu suhteline niiskus 35- 60%, temperatuur 18-24°C (RYL p 752.4.1), alusbetooni suhteline niiskus hingamissügavusel kuni 85% ja betooni ja/või pahtli pinnal ja 1..3cm sügavusel kuni 75% (RYL p-d 752.3.1 ja 752:T4), samuti aluse temperatuur 18-20°C (RYL p 752.4.1). Eliteja juhendi järgi oleks kostja pidanud tagama paigalduse ajal ja kolm päeva pärast seda betooni temperatuuri vahemikus 18-21°C. Betoonaluse tempretuuri ei ole kostja dokumenteerinud.
40.Kostja ei ole tõendanud, et paigalduse ajal ega sellest järgneva 3 päeva jooksul ei ületanud betoonaluse temperatuur RYL-is lubatud 20°C ja/või isegi Eliteja kasutusjuhendi järgi lubatud 21°C. Töölehtede järgi oli õhutemperatuur korterites järgmine: nr 43 (20,6°C), nr 71 (21°C), nr 72 (23°C); nr 73 (21°C); nr 75 (22°C); nr 76 (23°C)15 ja nr 79 (21°C)16. Nimelt on põrandakütte korral põrandapinna temperatuur alati kõrgem kui ruumi õhutemperatuur.
41.Kostja vastusele lisatud töölehti ei ole hagejale varem esitatud ja neid ei ole hageja allkirjastanud. Isegi juhul, kui need on ehtsad, ei ole neil kajastatud alusbetooni suhtelist niiskust hingamissügavusel, betooni- ja või pahtli pinnal ja 1..3cm sügavusel ning betooni temperatuuri paigalduse hetkel ega 3 päeva pärast paigaldust ehk paigaldustööde teostatust vastavalt RYL nõuetele.
42.Hageja ei nõustnud, et ta ei soovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada. Hageja kompromissettepanek oli esitatud 07.02.2018 ja kostja sellega ei nõustunud. Ühestki kostja kirjast ei nähtu, et CM OÜ oleks olnud valmis omal kulul tellima parketi vahetuse.
43.Kostja ei ole selgitanud, kuidas oleks põrandate puudusi saanud kõrvaldada muul viisil peale nende asendamise. Põrandate asendamise vajalikkust on kinnitanud Wakol GmbH. Hageja kulud
põranda asendamisele ei saanud olla ebamõistlikult suured, arvestades kostja enda pakkumist. Vana põranda eemaldamisele ja utiliseerimisele kulus kostja pakkumise järgi 30 eurot/h. Hageja kantud kulud oli 26,4 eurot/h. Uuele parketile oleks kostja pakkumise järgi kulunud 30 eurot/m2, tegelikud kulud olid 25,2 eurot/m2. Lihvimisele ja 2 x õlitamisele kulus kostja pakkumise järgi 15,6 eurot/m2. Tegelikult kantud kulud oli 18 eurot/m2. Liistu paigaldamisele kulus kostja pakkumise järgi 4,8 eurot/m2 ja tegelikult kantud kulud olid 4,8 eurot/m2.
44.Ebamõistlikult suured ei ole ka parandamise organiseerimise ja kontrollimise kulud. Hageja esitas detailse tööajaarvestustabeli, millest nähtub, et kvaliteedijuht R. M, projektijuht P. P ja garantiitööde insener A. J kulutasid seoses tööde parandamise organiseerimise ja kontrollimisega kokku üle 160 töötunni. Ajal, mil hageja töötajad tegelesid kõnealuste puuduste organiseerimise ja kontrollimisega, ei saanud nad tegeleda teiste tööülesannetega.
45.Hageja on põhjendatult arvestanud töötajate kasutamise kuluks 6400 eurot. Tööandja kulud seoses töötajatega ei seondu üksnes põhipalgaga (põhipalk + asjakohased tööjõumaksud ja kindlustusmaksed), vaid täiendavalt erinevates, otseselt lisaks palgale makstavates tasudes (nagu nt, kuid mitte ainult lisatasud, puhkusetasud, sporditoetus), samuti kuludes töötajate koolitamiseks, töötamiskoha loomiseks, haldamiseks ja kasutamiseks, erinevateks töövahenditeks, sh sõidukite ost/rent, kütus, kindlustus jmt. Lisaks otsesele kulule töötajatele on ettevõttel administreerimise kulud, sh kulud personalijuhtimisele, raamatupidamisele, ettevõtte üldjuhtimisele jmt, mis kuludena seonduvad iga ettevõttes töötatava isikuga.
46.Keskmiselt on igas kalendrikuus 21 tööpäeva ja 168 töötundi, mille jooksul keskmine töötaja puhkab ca 2,3 puhkepäeva. Seega saab konkreetset töötajat rakendada ca 18 päeval kalendrikuus ja 144 töötundi kalendrikuus. See tähendab, et väljatöötatud põhipõhkuse aega arvestades on puuduste kõrvaldamisega tegelenud töötajate töötunni hinnaks üksnes seoses põhipalgaga hagejale: P. P 3077,40/144= 21,4 eurot tunnis, R. M 3478,8/144= 24,2 eurot tunnis ja A. J 863,33/72= 12 eurot tunnis. Kokku on kolm töötajat puuduste kõrvaldamiseks teinud 174 tundi tööd, mille maksumuseks hagejale on töötajate põhipalka ja väljatöötatud puhkusteaega arvestades 3498,80 eurot.
47.Täiendavalt tasuti antud töötajatele spordihüvitist 400 eurot aastas, mille 6 kalendrikuu kulu kolmele töötajale kokku on 600 eurot, samuti maksti muid täiendavaid tasusid. Lisaks tasule tegelikult töötatud aja eest ja spordihüvitisele tuleb arvestada hageja kui ettevõtte kaudsete kuludega ehk mh rendi-, IT-, auto-, kontori- ja muude kuludega. 2017. a majandusaasta aruande lisast 15 „Üldhalduskulud“ nähtuvalt on hageja iga palgale kulutatud 1 euro osas pidanud ettevõtte toimimiseks kandma eelnimetatud üldisi halduskulusid 0,77 euro ulatuses. See tähendab, et lisaks töötajate otsesele palgakulule kandis hageja tööde parandamiseks võrdeliselt ka kaudseid kulusid 2694,10 eurot, mh tööruumidele- ja vahenditele.
48.08.10.2019 seisukohas leidis hageja, et kostja moonutab tema seisukohti. Hageja ei ole väitnud, et paigaldatud parkett ei sobinud eriliste niisutus- ja kuivatussüsteemideta hoonetesse. Hageja on hoopis väitnud, et kostja ei kontrollinud, kas parkett on sobiv. Ebaõige on kostja väide, et poolte vahel puudub vaidlus ette nähtud kasutamise- ja hooldusnõuete rikkumises. Poolte vahel on selles küsimuses vaidlus ning vaidlus on ka selle üle, kas kostja üldse hagejat nendest nõuetest teavitas.
49.Kostja arvates viitavad korteri nr 41 magamistoa põranda temperatuuri mõõtmistulemused sellele, et esineb viga põrandakütte süsteemis. Hageja leidis, et mõõtmistulemused korteri nr 41 ühes toas seda ei tõenda. Sellele korterile viidates ei ole hageja nõuet esitanud. Üksnes ühes korteri nr 41 magamistoas oli õhutemperatuuriks mõõdetud 25,4°C ning põranda temperatuuriks 30,9-31,1°C. Teadmata on, millisele temperatuurile oli seadistatud põrandaküte. Hageja
esindajad ei viibinud mõõtmiste juures ja vastupidine kostja väide ei ole õige. Mõõtmiste juures viibis OÜ Gustaf Tallinn.
50.Väljavõtted xxx veebilehelt ei tõenda kostja väiteid. Hagejalt ei saanud ka oodata kostja viidatud tegevusi nagu pesu kuivatamine toas, toalilled ja söögi tegemine. Kostja ei saanud eeldada, et kõik korterid müüakse koheselt. Tähtust ei oma see, kui palju materjali on müünud RM Stock OÜ. Lepingust ega ühestki õigusaktist ei tulenenud hagejale kohustust teostada pärast tööde valmimist korterites temperatuuri– ja niiskusemõõtmisi. Kostja ei ole tõendanud pärast tööde üleandmist ja enne põrandates puuduste tekkimist korterites olnud niiskustaset ega temperatuuri.
51.Ebaõige on kostja väide, et Rispeto OÜ nimel arvamuse koostanud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener omab kutsest tulenevalt eriteadmisi selle kohta, kuidas tuleb teostada parketi paigaldust. Põrandate paigalduseks kasutatud parkett, parketiliim, paigaldusvõtted jne ei ole „küttega seonduvaks materjaliks“ ning asjas ei oma tähtsust „teadmised üldfüüsika kohta“. M R kutse annab pädevuse üksnes töötamiseks kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Vastava inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu, mitte määratleda, millised materjalid, millistel tingimustel jne sobivad kasutamiseks arvestades sisekliima tagamiseks välja töötatud tehnilisi lahendusi.
52.09.12.2019 seisukohtades nõustus hageja, et kostja on parketi paigaldamisele spetsialiseerunud ettevõte. Hageja ja kostja leppisid kokku, et parketi paigaldus peab olema teostatud mh vastavalt tootja poolsetele juhenditele (lepingu p 2.1 alap 1) ja viimistlusRYL 2013 I klassi kvaliteedinõuetele (mis on osa SisetöödeRYL 2013-st, lepingu p 5.3). Kostja ülesandeks ei olnud mitte üksnes parketi paigaldus, vaid ka OÜ-lt Errare ostetud materjali tarne, transport ja ladustamine (lepingu p 2.1 alap 5). Kostjal oli kohustus kontrollida parketi, liimi ja ruumide tingimuste, kuhu parkett tuli paigaldada, omavahelist sobivust.
53.Kostja osundatud niiskuse ja temperatuuri väärtuste vahemikud ei ole laialt levinud teadmised ega pidanud olema hagejale iseenesest teada. Vastavalt SisetöödeRYL 2013-le ei ole õhuniiskuse tase mitte kostja väidetud 40-65%, vaid 25-75% ning põrandapinna kasutusaegne temperatuur mitte kuni 25°C, vaid kuni 27°C. Viidatut kinnitab Rimer Konsult OÜ 09.12.2019 täiendav arvamus. Kohtupraktikas on ühemõtteliselt tunnustatud SisetöödeRYL 2013 käsitletavust hea ehitustavana Ehitusseadustiku § 7.
54.Rimer Konsult OÜ 09.12.2019 täiendavast arvamusest tuleneb, et parketi liimimisel on tehtud vead. Liim on kas kallatud betoonile ning enne lippide paigaldamist ei ole liim aetud ühtlaselt laiali (kasutades kammi) või on liim paigaldatud betoonaluse asemel hoopis lipile ja seejärel lipp betoonalusele. Mõlemal juhul on tegemist jämeda paigaldusveaga). Kohati on lipist 25 % liimita ning on lippe, millel on lipist 50 % liimita. Kohati on liimi kontaktpind umbes 30 % lipist, aga peaks olema 90%. Terve rea lippide otstes puudub üleüldse liim. Vaidlusalustes korterites on paigaldatud ühekihiline parkett ning liimimiseks on kasutatud Silanblock SM liimi, mis tootja kodulehelt jätkuvalt allalaetava tootekataloogi kohaselt selleks otstarbeks ei sobi.
55.28.01.2020 seisukohtades leidis hageja, et kostja kohustus kahju hüvitada ei sõltu sellest, kas tellija teeb tööd ise või kasutab kolmandate isikute abi. Teenuse sisseostmisel oleks tulnud teha kulusid hagis taotletud summast 6400 eurost isegi enam ehk 6840 eurot + käibemaks 20%.
56.04.02.2020 seisukohtades leidis hageja, et asjas ei oma tähtsust see, kuidas puit üldiselt kuivab. Asjaolud, et puit niisketes tingimustes imab vett ja kuivades tingimustes eraldab vett, on
elementaarsed füüsikalised teadmised. Kostja esitatud tõendid aga ei tõenda korterite parketis ilmnenud muutuste tekkimise põhjuseid.
57.Meelevaldne on kostja järeldus, et kuna T S mõõtis 2018. a veebruaris parketi niiskuseks 6,09,0 %, tõendab see korterites ebasobiva õhuniiskuse või temperatuuri esinemist. SisetöödeRYL 2013 p 752.1.3 sätestab, et parketitoote niiskus tohib tarnimisel olla 7+/- 2 kaaluprotsenti puidu kuivkaalust ehk parketi niiskus ei või juba paigaldamisel olla madalam kui 5 ega kõrgem kui 9 kaaluprotsenti. Samasse vahemikku jäi parketi niiskustase mõõtmisel T.Si poolt põrandate avamisel 2018. a veebruaris.
58.Ebaõige on kostja väide, et RYL ei välista liimi kandmist üksikule lipile. Kostja esitatud RYL p-st 752.4.1.2 tuleneb näidisloetelu: ukse piidad, radiaatorite alused jm. Kostja ise selgitas, kuidas põrandale oli kõigepealt paigaldatud üks rida ehk „juhtliin“ ning seejärel pandi liimi mitte aluspõrandale, vaid lipi otstesse. Kostja seega kinnitas, et parketi paigaldamisel tehti jäme viga. Mitte ühestki RYL p-st ei tulene tingimust, et korraliselt ehk ühe üle terve põranda paigaldatud parketirea kõrvale järgnevate ridade paigaldamisel eiratakse nõuet kanda liim põrandale ning liim kantakse selle asemel hoopis lippidele. RYL punkti 752.4.1.2 järgi tuleb liim alati kanda aluspõrandale. Kui paigaldamisel satub liim parketile, tuleb parkett spetsiaalse vahendiga puhastada, mitte jätta liimi põrandale kandmata. Sama tuleneb Eliteja juhendi osast „Liimimine“: „Parkettlaudade liimimisel hoidke alati läheduses puhastusvahendit. Parketilaua pinnale sattunud liim tuleb kohe eemaldada kasutusjuhendis märgitud puhastusvahendiga“.
59.Kostja esitatud P P 17.01.2020 kommentaarid ei tõenda, et hageja esitatud ekspertarvamuse fotod ei võimalda seostada lahti võetud parketilippi konkreetse osaga aluspõrandast. T S on arvamuses tuginenud olukorra kohapealsele vaatlusele ehk sellele, mida ta ise vahetult nägi. 16.10.2019 istungil kinnitas kostja, et ei vaidlusta T Si arvamuses kajastatud temperatuuri- ega niiskusmõõtmisi. Ekspert T S kinnitas, et ka teadmisi mitteomavale isikule oli selgelt näha, et teatud lõikudes oli aluspõrand täiesti tühi.
60.Küsimus selle kohta, milliseid nõudeid pidi kostja paigaldustööde tegemisel järgima, on õiguslik küsimus. Pooled leppisid lepingu p-s 5.3 kokku, et töö peab vastama RYL-i I klassi kvaliteedinõuetele ja heale ehitustavale. RYL p 752.6.1 näeb ette, et enne tööde alustamist kontrollitakse aluse ja parketi asjakohasust ning tööks vajalikke niiskus- ja temperatuuritingimusi ning parketi tootja kirjalikke paigaldusjuhiseid. Viidatud lausest ega ühestki RYL muust punktist ei tulene, et kui tootja paigaldusjuhised kehtestavad paigaldamiseks madalamad nõuded, ei tule paigaldustööde teostamisel RYL-i nõudeid järgida. P P seisukohast ei nähtu, millisele RYL punktile ta tugineb.
61.Kostja esitas kohtule infovahetuse Wakol GmbH-ga, kes on liimi tootja. Pooled leppisid lepingus kokku RYL kohaldamises, kuid liimi tootja vastustest ei nähtu, millistele nõuetele on ta tuginenud. Errare OÜ kinnituskirjaga on kostja soovinud tõendada, et AS-lt Lincona Konsult ja OÜ-lt Errare ostetud parketid on analoogilised. Hageja leidis, et ühe tootja kinnitus seda tõendada ei saa. AS-lt Lincona ostetud parkett on oluliselt kitsam. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Errare OÜ-lt ostetud parketti paigaldati ka teistesse korteritesse. T S selgitas 04.02.2020 kinnituskirjas, et on ainuüksi viimase aasta jooksul (2019 märtsis ja 2020 jaanuaris) kahel RM Stuudio objektil, XXX ja XXX tuvastanud parkettpõrandate paigaldamisel samasugused vead nagu vaidlusalustes korterites. Vead olid tingitud paigalduse vigadest.
62.Kostja esitatud artiklid on asjakohatud. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalustes korterites oleks olnud mistahes ajal pärast parketi paigaldamist põranda temperatuur üle 27 kraadi. Tähtsust ei oma see, kas kostja väidetud teadmised on üldlevinud või mitte. Ebaõige on kostja väide, et RM Stuudio OÜ 24.05.2017 e-kirjaga edastatud vastavusdeklaratsioon tõendab, et parketi paigaldamisel ja kasutamisel on nõutav õhuniiskuse vahemik 40-60%.
Vastavusdeklaratsioonist tuleneb, et ruumide õhuniiskus ei või olla suurem kui 40-60%, mitte ei pea olema selles vahemikus.
63.Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja tellis parandustööd ebamõistlikult kõrge hinnaga. Töid, milliseid kostja pakkus hinnaga 57 eurot/m2, tellis hageja Tera Parkett OÜ-lt hinnaga vahemikus 65,26 -72,55 eurot/m2. Kostja pakutuga võrreldes tuleneb hinnavahe sellest, et kostja saab kasutada nii kõnealuste tööde tegemiseks vajalikke materjale (õlivaha Osmo, liim Wakol, Wakol Primer PU 280) n-ö maaletooja hindadega ehk antud kulumaterjalide hind on kostjale oluliselt väiksem, kui oli Tera Parkett OÜ-le. Seda on kostja ise kinnitanud.
64.Aktides 1-4 ja 6 ei kajastu paigaldatud parkett – selle materjali ostis Hageja AS-lt Lincona Konsult. Kostja 27.03.2018 tegi hagejale pakkumise nr 2725 parketi müügiks hinnaga 25 eurot/m2, hageja aga ostis materjali arvestatavalt soodsamalt ehk hinnaga 21 eurot/m2.
65.06.03.2020 seisukohtades viitas hageja, et ta ei vaidle vastu, et M. O ja A. K kohtusid 07.03.2017 korteris nr 43. Hageja vaidles vastu, et pooled oleksid koos otsustanud, et korteri nr 43 sisekliima tingimused ei vasta nõuetele ning et nõuetele vastavusse viimiseks reguleeritakse põrandakütte temperatuuri madalamaks ning võetakse kasutusele meetmed õhuniiskuse tõstmiseks.
66.Korteris nr 43 mõõdeti 07.03.2017 korteris nr 43 õhutemperatuuriks +24,5°C. Kostja väidab, et seega pidi olema põranda temperatuur „tunduvalt kõrgem.“ Käesolevas asjas omab tähtsust, kas temperatuur oli enam kui +28°C või mitte. 07.03.2017. a kell 11-12 oli välisõhu temperatuur Tallinnas vahemikus -3°C kuni -3,1°C.2 Hageja esitab Nordic Energy Solutions OÜ, mille tegevusalaks on sisekliima tagamise alane projekteerimine, ehitusprojekti ekspertiisid ja ehitise auditid spetsialisti I R 06.03.2020 arvutustulemused, mille kohaselt oleks õhutemperatuuri +24,5°C saavutamiseks pidanud olema põrandapinna temperatuur üle +28°C juhul, kui välisõhu temperatuur oleks olnud oluliselt madalam kui -3,1°C. Kuivõrd välisõhu temperatuur oli – 3 C, siis õhutemperatuuri +24,5°C saavutamiseks piisas toas nr 2 põrandapinna temperatuurist +25,5°C, toas nr 4 temperatuurist +27°C ning toas nr 8 temperatuurist +26,2°C. Põrandapinna temperatuur peaks korteris nr 43 õhutemperatuuri +24,5°C saavutamiseks olema enam kui +28°C juhul, kui välisõhu temperatuur oleks madalam kui -22°C.
67.Täiendava tõendina esitas hageja OÜ Expolio 05.03.2018 hinnapakkumise, kelle poole hageja samuti pöördus. Hageja esitas Tera Parkett OÜ ja Expolio OÜ pakkumist võrdluse, mille kohaselt oli esimene soodsam.
68.17.04.2020 seisukohtades leidis hageja, et ebaõige on kostja väide, mille kohaselt ei võtnud Nordic Energy Solution OÜ arvesse soojakadu suurendavaid asjaolusid. Nordic Energy Solution OÜ on kinnitatud, et eeltoodud aspekte on soojuskadude arvestamisel arvesse võetud. Kostja on esitanud Valofor OÜ esindaja R V arvamuse, kuid väljatrükk MTR-st ja kutseregistrist kinnitavad, et Valofor OÜ ei tegutse tegevusalal, mille sisuks oleks ehitustööde kvaliteedi hindamine.
69.07.09.2020 vaidles hageja vastu kostja esitatud Ü L arvamusele. Ü L arvamus tugineb tõendamata eeldustel ning eirab selles endas viidatud RYL-i nõudeid ja mõõtmistulemusi. Ü L arvamuses on põhjendusi esitamata jäetud tähelepanuta, et nii RYL kui ka Eliteja juhend nägid ette, milline pidi olema aluse paigaldamisaegne temperatuur, mida ei ole üheski korteris mõõdetud. Lisaks on L andnud õiguslikke hinnanguid ja asunud tuvastama, millised olid poolte kohustused lepingu alusel.
70.Pooltele on teada, et korteri nr 79 põranda võttis üles kostja ise. Kostjal olid kõik võimalused teha mistahes omapoolseid jäädvustusi korteris nr 79 põrandate ülesvõtmisest. Ebaõige on L
järeldus, et hoone projekteeriti valesti, sest eluruumidesse niisutussüsteemide projekteerimine ei ole nõutav ega tavaline. Poordi 3/5 korterelamu ehitamise ajal kehtis EVS –EN-15251:2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete enegiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“, mille kohaselt ruumid, kus kehtivad tavapärased nõudmised sisekliima kvaliteedile, kuulusid sisekliima klassi II, mida rakendatakse uutes ja renoveeritavates hoonetes. Kõrgemasse (sisekliima klassi I) kuuluvad üksnes sellised ruumid, kus on väga tundlikud, nõrga tervisega ja erinõuetega inimesed, näiteks puuetega inimesed, haiged, väga väikesed lapsed ning eakad inimesed. Soovituslikud niiskussisaldused sisekliima klassi II ruumides olid standardi kohaselt vahemikus 25-60% (tabel B.6).8 Seega projekteerimisnõuete kohane niiskustase korterites oli sõltumata aastaajast vahemikus 25-60%.
71.Korteris nr 43 mõõdeti 07.03.2017. a niiskustasemeks 29%. Ülejäänud korterites ehk korterites nr 71, 72, 73, 75, 76, 79 mõõdeti pärast põrandate kahjustuste avastamist ehk 12.02.2018 õhuniiskuse tasemeks 27-31%. Vastav suhtelise õhuniiskuse vahemik 27-31% vastas projekteerimisnormidega nõutud niiskustasemele. T S kinnitas 07.09.2020, et kõnealuste korterite puhul oli projekteerimisnõuetele vastav niiskustase vahemikus sõltumata aastaajast 2560%. Täiendavalt on seisukohtades selgitatud, et varasemalt kehtinud standardis EVS 839:2003 „Sisekliima“ oli niiskustase eristatud ka perioodide kaupa: ruumi siseõhu suhteline niiskus pidi jääma talvel piiridesse 25-45% ja suvel 30-70%. Viidatud kinnitab, et talveperioodil on madalam õhuniiskus tavapärane. Samastada ei saa optimaalset niiskuse taset ja lubatud taset.
72.EVS-EN-15251:2007 p-st 6.4 „Niiskus“ tuleneb ka see, et väga madalana käsitletakse niiskussisaldust vähem kui 15...20% (mis põhjustab kuivust ja silmade ning hingamisteede ärritust) ning siseõhu niisutamine ja kuivatamine ei ole tavaliselt vajalik. Seega on RYL p-s 752.6.1 „äärmuslikuna“ viidatud õhuniiskustase „alla 25%“ tegelikkuses samane selle õhuniiskuse tasemega, milline tase ei vasta projekteerimisnõuetele (olles sealjuures kõrgem sellest, mida käsitletakse kuivust põhjustava ehk määruse nr 85 § 4 lg 5 mõistes „inimese tervist kahjustavana“. Nii on ka nt sisekliima klassis III (olemasolevad hooned) lubatud EVS-EN15251:2007 järgi õhuniiskus vahemikus 20-70%).
73.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1100 eurot ja õigusabikulud 19 780,80 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus hageja muude mentluskulude ehk dokumentaalsete tõendite kuluna välja mõista 2070 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
74.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja kulud dokumentaalsetele tõenditele on osaliselt põhjendamatud. Rispeto OÜ seisukoha on andnud isik, kellel puudub vaidlusalustes küsimustes hinnangute andmiseks nõutav pädevus. Lisaks on seisukoha mahtu ja sisu arvestades tegemist ilmselgelt põhjendamatult suure kuluga. OÜ Ehitusekspert arvamus dubleerib kostja poolt juba varasemalt esitatud dokumentaalseid tõendeid. Tõendi saamise kulu on põhjendamatult suur.
KOSTJA VASTUVÄITED
75.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 10.03.2017 alltöövõtulepingu. Kostja nõustus, et ta andis tööd üle 26.07.2017 aktiga. Tööde üleandmise ajal parketil puudusi ei esinenud. Puudused olid tingitud puitparketi kasutamiseks ja säilimiseks vajalike tingimuste rikkumisest.
76.Rimer Konsult arvamusest nähtub, et parketi paigaldusjuhistes on nõue ekspluatatsiooni ajal hoida ruumis suhtelist õhuniiskust 40 kuni 65%, kuid ülevaatusel neis korterites mõõdetud suhtelise õhuniiskuse tase kõigest vahemikus 27-38%. Rispeto OÜ ehitusinsener ja ekspert M R
on 24. märtsi 2019 ekspertarvamuses tuvastanud, et Poordi 3 kortermaja korterites nr 43, 71, 72, 73, 75, 76, 77 ja 79 paigaldatud parketi puudused pole tekkinud paigaldusvigadest, vaid peale ehitusperioodi ruumides olnud liiga madalast õhuniiskusest ja ruumide liiga kõrgest põrandakütte temperatuurist.
77.Täiendavalt on kortermaja parketi kahjustuste tekkepõhjuste ja RIMER Konsult OÜ töö nr E1802 kohta riiklikult tunnustatud eksperdil P P. Riiklikult tunnustatud eksperdi P P 03. aprilli 2019 eksperthinnangust nähtub, et parkettpõrandate kahjustumised põhjustasid koosmõjus kasutusaegsed korterites olevad madalad õhuniiskused ning kõrged betoonpõranda temperatuurid. P P leidis, et Rimer Konsult OÜ töö fotodest nähtuv olukord, kus parketi ülesvõtmisel oli osa liimi parketi küljes ja osa liimi oli betoonpõranda küljes, viitab liiga kõrgele aluspõranda temperatuurile, mis on kahjustanud parketiliimi. Parketi paigaldus ja hooldusjuhendi järgi ei tohi aluspõranda temperatuur ületada +28 C.
78.Ekspertide väidete õigsust kinnitab asjaolu, et puudused parketis esinesid nendes korterites, mida ei müüdud.Teatavasti muutub korteri niiskus- ja temperatuurirežiim oluliselt peale inimeste sissekolimist ja korterisse elama asumist, mistõttu asjaolu, et parkett deformeerus ja eemaldus alusest üksnes tühjades mahamüümata korterites, kinnitab, et probleemi põhjuseks on olnud ebaõiged parketi hooldus-, ekspluatatsiooni- ja kasutustingimused. Liimitootja Wakol GmbH on
22.veebruari 2019 selgitanud, et pärast parketi paigaldamist ei võeta tihtipeale kõiki pindu või kortereid kasutusse. Need seisavad pikalt tühjalt ning ei ole piisavalt või üldse ventileeritud. Tühjalt seismisest võivad tekkida mitmed kahjustused. Samas on Wakol GmbH hinnangul võimalik tühjalt seisvate ruumides minimeerida parkettpõrandatele kahjustuste tekkimist näiteks ruume regulaarselt õhutades, hoides temperatuuri 17-18°C.
79.Paigaldusjärgsetele ebasoodsatele tingimustele juhtis kostja hageja tähelepanu 07. märtsil 2017, kui kostja esindaja M O käis objekti inspekteerimas ning mõõtis objektil liiga madala õhuniiskuse 29% ja liiga kõrge õhutemperatuuri +24,5°C. Lahendusena pakkus kostja küttevõimsuse vähendamist ning meetmete tarvitusele võtmist õhuniiskuse tõstmiseks. Samuti toimus 26. märtsil 2018 Poordi 3 kortermaja korterites hageja ja kostja esindajate juuresolekul objekti õhuniiskuse mõõtmine, mille tulemusena tuvastati, et kõikides korterites oli õhuniiskus tunduvalt madalam (23,7-34,7%) tamme- ja saarepuust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendis ja sisetööde RYL 2013 „Puit- ja plaattarinditööd“ alapunktis 752.4.1 esitatud nõudest. Selle kohta on 26. märtsil 2018 koostatud objekti mõõtmistulemuste protokollid, millele on pooled alla kirjutanud.
80.Täiendavalt on hageja mõõtnud objektil erinevatel aegadel põrandapinna temperatuuri, mis on püsinud vahemikus +29,4-32°C. See on oluliselt kõrgem, kui tamme- ja saarepuust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendis ette nähtud maksimaalne põrandapinna temperatuur 28°C. Hageja vastutab hooldus- ja kasutustingimuste rikkumise eest. Hageja ei ole tõendanud, et puudused olid tingitud kostja lepingu rikkumisest.
81.Ekspluatatsiooniks sobivate tingimuste puudumist on hageja tunnistanud. Hageja on möönnud, et parketi paigaldamise ruumis peab hilisema kasutamise käigus olema suhteline õhuniiskus 40-65% ja ruumi temperatuur +18°C kuni +24°C, kuid need tingimused ei olnud tagatud. Seega puudub vaidlus, et hageja ei ole taganud Poordi 3 kortermaja korterites nr 43, 71, 72, 73, 75, 76, 77 ja 79 puitparketi paigaldamise järgselt parketi ekspluatatsiooniks sobivaid tingimusi ja puudused ei tulenenud parketi paigaldamisest.
82.Kostja ei nõustunud, et kasutas parketi paigaldamisel ebaõiget liimimise tehnikat. Wakol GmbH on 27. veebruari 2019 teates leidnud, et parkett on kogu ulatuses piisavalt liimiga kaetud. Wakol GmbH lisas 27. veebruari 2019 vastuses, et nakkuvus on normaalne ja mõnes kohas on isegi aluspõranda elemendid liimiga nakkunud. Samas teates on Wakol GmbH leidnud, et
kahjustused on selgelt tingitud toa sisekliimast, mis on liiga kuiv. Õhuniiskus oli liiga madal ja temperatuur parketi pinnal liiga kõrge. Parketi paigaldaja liimi tootja hinnangul vigu ei teinud.
83.Riiklikult tunnustatud eksperdi P P 03.04.2019 eksperthinnang lükkab samuti hageja väited ümber. P P hinnangul nähtus RIMER Konsult OÜ fotodest, et parketi ülesvõtmisel oli osa liimi parketi küljes ja osa liimi oli betoonpõranda küljes. See viitas eksperdi arvates liiga kõrgele aluspõranda temperatuurile, mis on kahjustanud parketiliimi. Parketi paigaldus ja hooldusjuhendi järgi ei tohi aluspõranda temperatuur ületada +28 C. Hageja väiteid vale tehnika kohta ei kinnita ka asjaolu, et müüdud ja elanikega asustatud korterites parketiga probleeme ei olnud.
84.Ebaõige on hageja väide, et kostja kasutas parketi paigaldamiseks sobimatut Silanblok SM liimi. Hageja tugines üksnes Rimer Konsult OÜ arvamusele. Hageja eksperdi hinnang tugines kontekstist väljarebitud sõnaühendile tootelehe itaalia- ja venekeelsest versioonist. Kostja leidis, et Silanblok SM liim oli sobiv tammepuidust puitparketi paigaldamiseks. Seda kinnitab Silanblok SM parketiliimi tootja Recoll International s.r.l kiri, mille kohaselt on toode Silanblok SM sobilik massiivsest tammest 15×90×500 puitpõrandate jaoks, kui ülejäänud parameetreid järgitakse. Eksitav on tuginemine üksikutele lausetele tootelehtede erinevates keeltes.
85.Lausest, mille kohaselt oli liim sobiv mitmekihilisele parketile, ei saa järeldada, et see ei ole sobiv ühekihilise parketi paigaldamisele. Recoll International s.r.l koostatud Silanblok SM tehniliselt andmelehelt tuleneb, et liim on sobiv „kasutamiseks igat liiki ja suuruses puiduga“. Lisaks ei ole RIMER Konsult OÜ põhjendanud, kuidas on parketi puudused tingitud liimist. Ekspert on jätnud tähelepanuta, et korteris nr 76 kasutati parketi paigaldamisel hoopis WAKOL MS 260 liimi, mis on samuti laia kasutusvaldkonnaga.
86.Kostja leidis, et puudused tekkisid vaid müümata korterites. Korterites muutub niiskus ja temperatuur pärast sissekolimist. Kuna parkett deformeerus ja eemaldus alusest üksnes tühjades korterites, olid probleemi põhjuseks ebaõiged parketi hooldus-, ekspluatatsiooni- ja kasutustingimused ehk normist madalam õhuniiskus ning liiga kõrge temperatuur.
87.Kostja ei nõustunud, et ta rikkus lepingut, kuna ei dokumenteerinud töid nõuetekohaselt. Töövõtulepingu p 5.25 on üldsäte, mis ei näinud kostjale ette kohustust fikseerida parketi paigaldamise ajal kirjalikult betooni temperatuuri ning betooni ja parketi niiskust. Paigaldustööde töölehtedel puuduvad vastavad lahtrid. RIMER Konsult OÜ arvamuse lisaks olev tööleht kinnitab, et kostja töötaja on enne parketi paigaldamist kontrollinud nõudeid, mis tulenesid sisetööde RYL 2013 „Puit- ja plaattarinditööd“ alapunktist 752.4.1. Töölehelt nähtub, et kostja töötajad mõõtsid parketi paigaldamisel ruumi temperatuuriks 21°C ning õhuniiskuseks 43%, mis vastab tamme- ja saarepuust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendis ja sisetööde RYL 2013 „Puit- ja plaattarinditööd“ alapunktis 752.4.1 esitatud nõudele. Kostja esitas paigaldustööde töölehed ülejäänud vaidlusaluste korterite suhtes.
88.Kostja leidis, et ta ei ole garantiikohustust rikkunud, sest tegu ei ole garantiijuhtumiga. Hageja väited ei ole tõendatud. Hageja on kostjale ette heitnud, et paigaldatud parkett oli sobimatu, sest hoonesse ei olnud projekteeritud spetsiaalseid niisutus- ja kuivatussüsteeme. Hageja on jätnud arvestamata, et lepingu kohaselt tarnis parketi hageja, kes ostis selle Errare OÜ-lt. Kostja pidi parketi üksnes paigaldama. Kostja kinnitas, et Poordi 3 hoonesse oli laudparketti võimalik paigaldada. Parketi paigaldamise ja töö üleandmise ajal oli ruumides õige temperatuur ja niiskus.
89.Ebaõige on hageja väide, et ruumides ei saanud niiskust ega temperatuuri tagada ilma spetsiaalsete süsteemideta. Kostja leidis, et igas korteris oli võimalik sisetemperatuuri eraldi reguleerida, riputada akende ette kardinad või muul viisil takistada päikesevalguse langemist tuppa. Kui küttesüsteem töötab täie võimsusega ning päike langeb tuppa, läheb tühjas korteris
õhutemperatuur liiga kõrgeks ning õhuniiskus liiga madalaks. Samuti oli hagejal võimalik korteritesse paigaldada teisaldatavad õhuniisutajad.
90.Liimitootja Wakol Gmbh on 22. veebruari 2019 teates märkinud, et parkettpõrandatele kahjustuste tekkimist on võimalik tühjalt seisvates ruumides minimeerida ruume regulaarselt õhutades, talvisel perioodil aknaid kinni hoides ning võimalikult vähe küttes (17-18°C on piisav). Tühjalt seisvates ruumides on võimalik tagada vajalik õhuniiskus üksnes ruume õhutades, talvisel perioodil aknaid kinni hoides ning sundventilatsiooni madalal töörežiimil kasutades. Ebaõige on hageja väide, et kostja oleks pidanud kontrollima, kas parkett on paigaldamiseks sobiv. Hageja ei saa kostjale ette heita, et ta ise ei järginud kasutus- ja hooldusjuhiseid.
91.Hageja on varasemas kirjavahetuses tunnistanud, et puudused tekkisid paigaldamise järgsete tingimuste rikkumisest. Hageja garantiitööde projektijuhi P Pu 06. veebruari 2018 e-kirjas tehti kostjale ettepanek jagada kulud korteri osas pooleks. Samas e-kirjas on toodud, et korteri nr 72 parketi vahetuse kulud kannab hageja. Korterites 73 ja 75 soovis hageja proovida niisutamise kasutamist. Kostja ei nõustunud 07.02.2018 e-kirjas kulude pooleks jagamisega. Samuti oli kostja ja Capital Mill OÜ vahel kirjavahetus Poordi 3-79 korteri parketi paigalduse osas, kus Capital Mill OÜ oli valmis tellima parketi vahetuse omal kulul.
92.Kostja leidis, et talle ei olnud ka kahju ette nähtav. Kahju on üle paisutatud ning tõendamata. Kostja leidis, et parketi väljavahetamise asemel oleks saanud kasutada vähem kulukaid meetmeid. Kuna hageja lubas 06.02.2018 e-kirjas võtta tarvitusele paigaldusjuhendis toodud meetmed, ei olnud kahju kostjale ettenähtav. Kostja ei nõustunud korteris nr 79 parketi vahetamise kuluga 6 127,10 eurot, sest kostja saatis hagejale 08.02.2018 pakkumised nr 4279 ja nr 2646 kokku selles korteris parketi vahetamiseks summas 3 135,76 eurot. Hagiavalduses toodud kulu on ülemäärane.
93.Korteri nr 71 parketi asendamiseks ei ole hageja hagiavalduse kohaselt kulutusi veel kandnud. Kostja pidas arusaamatuks, miks peab selles korteris parketi välja vahetama ega saa kasutada vähem kulukaid meetmeid. Põhjendamatu on kulu projektijuhile ja kvaliteedijuhile. Hageja töötajad tegelesid parketi asendamise korraldamisega oma igapäevaseid tavapäraseid töökohustusi täites ning eeldatavalt tavapärasest tööajast, mistõttu ei ole kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ega kostjale ettenähtav.
94.05.07.2019 seisukohas jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja leidis, et tühjalt seisvates korterites oli küte keeratud maksimaalse peale, mistõttu korteri siseruumise temperatuur läks liiga kõrgeks. Igas korteris oli võimalik temperatuuri eraldi reguleerida. Kostja ka ei välistanud, et Poordi tn 3 hoone küttesüsteem võis olla projekteeritud ebaõigesti. Asjakohatud on hageja etteheited, et kostja ei teavitanud teda parketi sobimatusest. Need väited oleksid asjakohased, kui leiaks tuvatamist, et ühekihiline tammeparkett elamusse ei sobinud. Seda ei ole hageja tõendanud.
95.Ühekihilist täispuidust tammeparketti paigaldatakse igapäevaselt hoonetesse, kus ei ole projekteeritud erilist niisutus- ja kuivatussüsteemi ning nendes hoonetes ei ole tekkinud probleeme parketi säilimise või kvaliteediga. Enamikus hoonetes puudub eriline niisutus- ja kuivatussüsteem. Hoones, kus puudub eriline niisutus- ja kuivatussüsteem, on lihtsate vahenditega võimalik reguleerida tühja korteri temperatuuri ja niiskuse taset.
96.Kostja leidis, et parketi paigaldusjuhises toodud tingimused, mille kohaselt pidi hilisema ekspluatatsiooni käigus olema tagatud suhteline õhuniiskus 40-65% (ruumis ei võinud teostada märgi ehitustöid) ja ruumi temperatuur +18°C kuni +24°C tavapärased niiskuse ning temperatuuri vahemikud. Vastavaid tasemeid on võimalik tagada lihtsate vahenditega. Kui
korteris elavad inimesed, ei teki igapäevaelus probleeme nende tasemete saavutamisega. Probleeme võib tekkida tühjades korterites, kus igapäevaselt ei elata.
97.AS Lincona Konsult, kellelt hageja tellis uue materjali ja parandustöö, on artiklis „Praod puitpõrandas: miks see nii juhtub? Mida ette võtta“ selgitanud, et pragude tekkimine puitpõrandates köetavate aluspõrandate puhul on eriti tõenäoline ning kui õhuniiskus langeb alla 40%, on pragude tekkimise tõenäosus mistahes puitpõrandasse väga suur. Asjaolu, et suhteline õhuniiskus 40-65% on tavapärane ja optimaalne, kinnitab RIMER Konsult OÜ arvamusele lisatud väljavõte parketi nõuetest (Sisetööde RYL 2013). Kostja leidis, et puit on elav materjal, mis hakkab õhuniiskuse langedes kuivama ja kahanema. Kui õhuniiskuse tase langeb, hakkavad puidus tekkima praod ja kaardumine, seda eriti kütteperioodil.
98.Niisutus- ja kuivatussüsteemide projekteerimine korterelamutesse ei ole tavapärane ning enamik hooneid on ilma spetsiaalsete niisutus- ja kuivatussüsteemideta. Samas paigaldatakse analoogset täispuidust tammeparketti juba aastaid ilma niisutus- ja kuivatussüsteemideta korterelamutesse ning nendes hoonetes ei ole olnud probleeme seoses parketi säilimise või kvaliteediga. Kehtivates õigusaktides, RYL-is ja parketi paigaldus- ning kasutusjuhendis ettenähtud õhuniiskuse tase vahemikus 40-60% ja temperatuuri tase vahemikus +18°C kuni +24°C on tavapärane nõue. Õhku oleks saanud korterites niisutada käepäraste vahenditega ehk õhuniisutajaga, pesu toas kuivatamisega, toalillede ja söögi tegemisega.
99.Lisaks hagis märgitud korteritele on töövõtulepingu osaks oleva tabeli kohaselt samasugune ühekihiline täispuit tammeparkett ka korterites nr 46, 62, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 77, 81, 82, kuid nende korterite osas hagiavaldusest järelduvalt probleemid puuduvad. Seetõttu ei ole eluliselt usutavad hageja väited, et probleemi põhjuseks oli parketi, liimi vms materjali või töö mittesobivus või ebakvaliteetsus. AS Lincona Konsult arvete kohaselt on korterites nr 43, 72, 73, 75 ja 76 parkett ümber vahetatud samasuguse ühekihilise täispuidust parketi vastu, mistõttu oli parkett paigaldamiseks sobiv.
100.RIMER Konsult OÜ arvamusega on tõendatud, et korterites oli suhteline õhuniiskus alla eluruumi optimaalse õhuniiskuse ning paigaldusjuhises toodud määra ehk alla 40% ja täpsemalt vahemikus 19-31%, mistõttu hageja rikkus kasutamis- ja hooldusnõudeid. Olukorras, kus korteris nr 41 mõõdeti õhutemperatuuriks 25,4°C ja sama korteri magamistoa põranda temperatuuriks 30,9-32,1°C, pidi põrandaküttesüsteemis olema viga. Tamme- ja saarepuust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendi järgi ei tohtinud põrandapinna temperatuur ületada +28°C. Järelikult ei olnud tagatud kehtivates õigusaktides, RYL-is ja paigaldus- ja kasutusjuhendis ettenähtud kasutamis- ja hooldusnõuded. Põrandate ülekütmine tühjades korterites, kus ei elata, toob kaasa korterite liigkuivuse.
101.Põrandate ülekütmist tõendavad kostja esitatud fotod. Kostja on mõõtnud Poordi tn 3 korterelamu erinevates korterites erinevatel aegadel põrandapinna temperatuuri, mis on püsinud vahemikus +29,4-32°C. See on oluliselt kõrgem, kui tamme- ja saarepuust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendis ette nähtud maksimaalne põrandapinna temperatuur 28°C. Enne korterite põrandatega probleemide tekkimist andis kostja hagejale üle põranda paigaldus- ja kasutusjuhendi ja hageja pidi olema teadlik vajadusest tagada temperatuur ning õhuniiskus. Juhise andis üle Errare OÜ esindaja T S hageja projektijuhile A Kile pärast töö valmimist objekti kontoris paberkandjal.
102.Ebaõige on hageja väide, et kostja 07.02.2018 e-kirjas sisaldunud „OSMO. Õlitatud ja õlivahatatud puitpõrandate hooldusjuhend“ oli ainus juhis, mille kostja andis hagejale seoses tehtud töödega. Sobiva õhuniiskuse hoidmisele ja põrandate ülekütmise ohule on tähelepanu juhtinud ja hiljem lahendusi aidanud otsida ka kostja esindajad.
103.Kostja ei nõustunud, et temal lasub kohustus tõendada, mille tõttu tekkisid parketis garantiiajal ilmnenud puudused. Kuna hageja tugines lepingu rikkumisele, pida ta seda tõendama. Nõuded loodusliku täispuidust tammeparketi säilimisele, kasutamisele ja hooldamisele on sätestatud erinevates kehtivates õigusaktides ja RYL-is ning kostja arvates oli tegu üldiselt teadaoleva asjaoluga. Hageja pidi olema teadlik looduslike materjalide kasutus- ja hooldustingimustest ning asjaolust, et liiga kõrge temperatuuri ja liigse kuivusega võivad puitparketis tekkida praod ja kaardumised. Hageja ei saa väita, et ta ei teadnud puitparketi kasutus- ja hooldustingimusi.
104.Kostja ei nõustunud, et ta ei ole tõendanud vaidlusalustes korterites tegelikult esinenud tingimusi. Ebamõistlik on etteheide, et kostja ei ole teinud korterites niiskuse- ja temperatuuri mõõtmisi pärast tööde üleandmist ja enne puuduste tekkimist. Kostjal ei olnud mõistlikult võimalik neid tõendeid koguda. Kostjal ei olnud kohustust kontrollida ehitusobjektil õhuniiskust ja temperatuuri pärast tööde vastuvõtmist. Sellist kohustust ei tulene kostjale ei töövõtulepingust ega seadusest.
105.Alusetud on hageja viited korterite mõõdetud põrandatemperatuuridele 26.03.2018, sest selleks ajaks oli probleemiga juba tegeletud ja temperatuure reguleeritud. RIMER Konsult OÜ arvamusest nähtub, et 12. veebruari 2018 paikvaatluse ajaks oli kõikides korterites õhutemperatuur reguleeritud +18 kraadile. Samuti oli kostja selleks ajaks paigaldanud kriitiliselt madala õhuniiskusega korteritesse õhuniisutaja. Kohustus järgida pärast tööde vastuvõtmist korterites niiskust ja temperatuuri lasus hagejal.
106.Õhuniiskuse tase oli 06. veebruaril 2018 kõikides korterites tamme- ja saarepuust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendis toodud tingimusi arvesse võttes liiga madal. Korteris 73 oli vastusele lisatud fotolt nähtuvalt see vaid 19%. Seega 06. veebruaril 2018 on pooled fikseerinud korteris nr 73 õhuniiskuseks 19% ja RIMER Konsult OÜ arvamuse aluseks oleval 12. veebruari 2018 paikvaatlusel oli korteri nr 73 õhuniiskuseks arvamusest nähtuvalt 30%, oli 12. veebruari 2018 paikvaatluse ajal võrreldes 06. veebruari 2018 seisuga korterites reguleeritud temperatuuri ning õhuniiskust.
107.Kostja ei nõustunud, et tema ekspertide arvamused tuginevad kostja ette antud andmetel. Kostja ekspertarvamused on koostatud RIMER Konsult OÜ arvamuse fotode ja andmete põhjal. Rispeto OÜ ja OÜ Park Projekt hinnangud on viidatud RIMER Konsult OÜ tööle. Wakol GmbH
27.veebruari 2019 vastus tugineb kostja vaidlusaluste korterite kohta edastatud andmetele ja fotodele. Üksnes asjaolu, et erinevalt RIMER Konsult OÜ arvamusest on Rispeto OÜ ekspertarvamuses ning OÜ Park Projekt hinnangus võetud lisaks hageja esitatud andmetele arvesse kostja esitatud dokumentaalseid tõendeid, ei muuda järeldusi ebaõigeteks. Isegi kui Rispeto OÜ ekspertarvamuse koostanud eksperdil M R on kompetents omanikujärelevalve, mitte ehitise auditi teostamiseks, on tegemist diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneriga (tase 7), mis tähendab, et tal on erialased teadmised küttega seonduvate materjalide ja ehitusfüüsika kohta. Kostja osundas, et RIMER Konsult OÜ arvamuses ei ole käsitletud vaidlusalust korterit nr 43. Paikvaatlus ja mõõdistused toimusid korterites nr 46; 67; 68; 70; 71; 72; 73; 73; 75; 76; 79; 82.
108.Kostja leidis, et RIMER Konsult OÜ arvamus on ebausaldusväärne ja/või koostatud ebapädeva isiku poolt. Vastupidiselt arvamuse väidetele seisnes probleem selles, et hageja ei jälginud kütteperioodil tühjade korterite temperatuuri ja niiskust ega taganud kasutus- ja hooldusjuhendites ettenähtud tingimuste täitmist. Võib eksisteerida ka olukord, et Poordi tn 3 hoone projekteerimisel on tehtud küttesüsteemi lahenduses ehitustehnilisi vigu.
109.Kuna hageja on kostja juuresolekuta vaidlusalused põrandad üles võtnud ning ära vahetanud, puudub kostjal võimalus esitada kohtule tõendeid, mis tuginevad vahetule vaatlusele
kohapeal. Kahju suurus on üle paisutatud, sest kostja pakkumises oli liistparketi paigaldus kaks korda soodsam ning soodsam oli ka lihvimine, õlitamine ning põrandaliistu paigaldus. Kostja leidis, et hageja ei saa üksnes oma projektijuhi koostatud lihtkirjaliku tööaja-arvestustabeliga tõendada, et hageja kvaliteedijuht, projektijuht ja garantiitööde insener on vaidlusalustes korterites mõõtmisele, alltöövõtjatele objektide näitamisele ja töö ülevaatamisele kulutanud 160 tundi. Lihtkirjalik tabel ei vasta dokumentaalse tõendi nõuetele ega kvaliteedile.
110.24.01.2020 seisukohas ei nõustunud kostja RIMER Konsult OÜ täiendava arvamusega, et praod parketis võivad tekkida ka madala õhuniiskuse korral ning kaardumise peaks ära hoidma nõuetekohane liimimine. Sellega on ekspert kinnitanud, et praod tekkisid niiskustaseme muutusest. Erialases kirjanduses on selgitatud, et kaardumine ja kõmmeldumine on puidu kuivamisest tingitud kahjustus. Sarnaselt on erialase kirjanduse kohaselt kuivamisest tingitud kahjustuseks pragude tekkimine. Kostja esitas väljavõtte õppematerjalist.
111.Täispuidust parketilipis ei toimu deformeerumist iseenesest, vaid üksnes mingisuguse keemilise, füüsikalise või muu mõjuteguri toimel. Üheks selliseks mõjuteguri toimel deformeerumise viisiks on parketilipi kaardumine ja kõmmeldumine. Kostja pidas alusetuteks T Si järeldusi, et parketilipi kaardumise ja kõmmeldumise põhjusteks võiksid olla puudused paigaldustehnikas või liimis.
112.Parketiliimi funktsiooniks on hoida aluspinna küljes kinni vaid deformeerumata parketilippi. Kui kõrge temperatuur aluspinnast ja/või liiga madal õhuniiskus tingivad juba parketilipi deformatsiooni, siis kaardub ja kõmmeldub parketilipp sõltumata liimist või paigaldamise tehnikast. Kostja ei nõustunud ka hageja väitega, et parketi liimimine oli ebakvaliteetne. Kuna parketi deformatsioonid olid tingitud temperatuurist ja õhuniiskusest, ei oma kasutatud liim ega paigaldustehnika tähtsust. Kostja on kooskõlas Sisetööde RYL 2013 punktiga 752.4.1.2 kandnud liimi aluspõrandale, mitte igale parketi lipile.
113.Kostja pidas arusaamatuks T Si väidet, et kohati on parketilipid ilma liimita. Fotodest see ei nähtu. Fotodest nähtub, et aluspinna külge jäänud liim moodustab ühtlase joonelise mustri, mis on tekkinud liimi aluspõrandale laiali ajamisest. Kõikidelt fotodelt on tegelikult selgelt eristuvalt näha liimikammi kasutamisest aluspinnale jääv omalaadne muster ehk kammi hamba jooned. Millegi muuga ei saanud kostja betoonpinnale kantud liimi laiali ajada ja sellise mustri liimile tekitada. RIMER Konsult OÜ fotodest ei saa tuvastada liimi katvust kontaktpinnal. Vaid nelja foto alusel võib teha järeldusi liimi katvuse kohta. Ülejäänud fotod on tehtud aluspõranda küljest lahti rebitud suvalistest lippidest. Kostja leidis, et liimitud parketilipi lahti rebimisel jääbki osa liimist lipi külge ja osa aluspõranda külge. Ekspert P P kinnitas, et fotod ei ole tehtud nõuetekohaselt. Lisaks toetab kostja väiteid Wakol GmbH vastus.
114.Tavapärase paigaldusmeetodi kohaselt paigaldatakse esmalt ruumi keskele üks rida ehk juhtliin ja lastakse liimil kuivada. Seejärel jätkatakse külgedele parketiridade paigaldamist, kus liim kantakse betoonile. Ilma liimita kolmnurkadesse ei ole võimalik kammiga liimi kanda ja seepärast kantakse väike kogus liimi katmata kolmnurkade ulatuses parketi tagakülje otsale, et juba paigaldatud pealiin ei määrduks.
115.Silanblok SM liimi tootja on kinnitanud, et liim on sobilik. Sisetööde RYL 2013 punktist 752.4.1.2 tuleneb, et valimisel ja paigaldamisel järgitakse liimi ja parketi tootja juhiseid. Ükski liim ei oleks üleköetud põrandal ja liigkuivas keskkonnas deformatsiooni suutnud ära hoida. Hageja väited paigaldatud parketi sobimatuse kohta on paljasõnalised. RM Stock OÜ ja Errare OÜ kinnituskirjas on märgitud, et sama parketti on Tallinnas paigaldatud mitmetesse korteritesse, mis ei jäänud tühjalt ebasobivatesse sisekliima tingimustesse seisma.
116.Elitéja tamme- ja saarepuust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendis seatud tingimused parketi ekspluatatsiooniks on tavapärased ja optimaalsed. Hageja ekspert T S on asunud moonutama tegelikke asjaolusid ning tõlgendatud Sisetööde RYL 2013 nõudeid meelevaldselt. Üldteadaolevalt ei sobi puidust põrand liigniisketesse tingimustesse. Elitéja tamme- ja saarepuust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendis toodud täispuidust parketi säilimiseks vajalik suhteline õhuniiskus ühtib õigusaktidest tuleneva eluruumi optimaalse õhuniiskuse tasemega ja Sisetööde RYL 2013 nõuetega.
117.26. märtsil 2018 teostatud mõõtmistulemustest ja RIMER Konsult OÜ ekspertiisist nähtub, et Poordi tn 3 eluruumiks ehitatud korterite siseõhk ei vastanud Majandus- ja taristuministri 02. juuli 2015. a nr 85 määrusest tulenevalt nõudele, mille kohaselt on eluruumis optimaalne suhteline niiskus 40–60 protsenti. Samuti ei olnud AS YIT Eesti poolt Poordi tn 3 tühjalt seisnud korterites tagatud Sisetööde RYL 2013 punktist 752.4.1 toodud tingimus, mille kohaselt peab parkettkatte kinnitamise järel ruumi õhu suhteline niiskus olema 35...60%. Vastupidiselt T Si väidetele nähtub Sisetööde RYL 2013 punktist 752.4.1, et parkettkatte kinnitamise ajal ja selle järel peab ruumi õhu suhteline niiskus olema 35...60% ja temperatuur +18...24 °C.
118.Enne tööde vastuvõtmist saadeti hagejale Eliteja vastavusdeklaratsioon, millest samuti nähtub nõutud õhuniiskues vahemik. Hageja sai teada Elitéja täispuidust tammeparketi paigaldamisel ja ekspluateerimisel kehtivast õhuniiskuse nõudest juba 24. mail 2017, mil parketi tarnija edastas elektronkirjaga hagejale Elitéja vastavusdeklaratsiooni. Vastavusdeklaratsioonis on alla joonitult rõhutatud Elitéja täispuidust tammeparketi paigaldamisel ja ekspluateerimisel nõutud õhuniiskuse vahemik 40-60%.
119.Kostja esitas kohtule võrdleva tabeli, milles on ära toodud Poordi tn 3 parandustööd vastavalt kostja pakkumisele nr 2725 ja vastavalt hageja esitatud TERA Parkett OÜ arvetele ja aktidele. Võrdlusest nähtub, et kui TERA Parkett OÜ parandustööde kuluks on 25 640,94 eurot, oleks kostja pakkumise nr 2725 järgi olnud sama töö maksumuseks 16 831,80 eurot. Hageja on valinud parandustöödeks põhjendamatult 8 809,14 euro võrra kallima lahenduse. Lisaks ei ole hageja esitanud akti 5, esitatud on vaid aktid 1, 2, 3, 4 ja 6. Koos aktiga 5 oleks kulu veelgi suurem.
120.06.04.2020 seisukohas leidis kostja, et vaidlus puudub 18.08.2017 tööde vastuvõtmises ja sellel ajal töödes puudusi ei olnud. Kuna puudused ei saa olla tingitud muust kui ebasoodsast temperatuurist ja niiskustasemest, ei oma tähtsust Nordic Energy Solutions OÜ 06. märtsi 2020. arvutustulemused. M O 09. jaanuari 2020 kinnituskirja ja ajatempliga fotoga on tõendatud, et Poordi tn 3-43 korteris oli 07. märtsil 2017 suhteliseks õhuniiskuseks 29% ja õhutemperatuuriks +24,5°C. Nordic Energy Solutions OÜ arvutustulemused ei ole asjakohased ka põhjusel, et need on esitatud vaid 07. märtsi 2017 kohta ehk ajal, mil praod korter nr 43 parketiks olid juba tekkinud.
121.Kostja leidis, et erinevalt T Si arvamusest ei tulene RYL-st nõuet, et kogu lipist peaks olema liimiga kaetud 90%. RYL 2013 punkt 752.5 näeb ette, et üksikruumi alusele liimitud laudvõi kihtparketi nake peab olema üle 90% põrandapinnast. Ülejäänud 10% võib olla üksikkohtade kobisemist (mitte ühtne aluspind). Antud punkt tähendab, et põrandad peavad pealtpoolt kontrollides olema kinnitatud (nakkunud) 90% ulatuses ning ülejäänud 10% ulatuses võib olla üksikutes kohtade kobisemist. Kostja esitas selle kohta R K 28.01.2020 kirja.
122.Kostja esitas ka Valoflor OÜ kirjaliku arvamuse, et parketi paigaldamisel vigu pole tehtud. Kostja esitatud tõendid tõendavad kogumis, et T Si järeldused ei ole õiged. Kostja paigaldas identset liimi ning samasugust liimimistehnikat kasutades parketi ka teistes Poordi tn 3 korterites, mistõttu asjaolu, et parketikahjustused tekkisid üksnes tühjades korterites, tõendab paigaldusvigade puudumist.
123.Hageja esitatud OÜ Expolio 05.03.2018 hinnapakkumine on tõendina asjakohatu, sest see on kallim kostja 27.03.2018 parandustööde pakkumisest. Kostja oleks parandustööd teinud 30% soodsamalt võrreldes hageja esitatud pakkumistega. Võrreldes hageja pakkumistega sisaldas kostja pakkumine ka liimi, õlivaha, lihvimist ja vana põranda utiliseerimist, mis OÜ Expolio ja Tera Parkett OÜ puhul tuli eraldi juurde tellida. Kostja esitas kohtule võrdleva tabeli. Hageja ei ole tõendanud, miks ei saanud põrandate parandamisel kasutada alternatiivseid ja odavamaid meetodeid
124.03.08.2020 esitas kostja kohtule Ü L arvamuse, kes ei nõustunud RIMER Konsult OÜ arvamusega. Ü L hinnangul ei ole parketi kahjustuste tekkepõhjuseks paigaldaja töö ebakvaliteetsus, vaid parketi paigaldusjärgsed ehk valminud ehitise ebaõiged haldus- ja hooldustingimused. Kostjale on osutatud õigusabi 88 tundi 30 minutit, mis arvestades keskmist tunnitasu 140 eurot/tund (käibemaksuta), on kokku 12 390 eurot (käibemaksuta). Täiendavalt on kostja kandnud dokumentaalsete tõendite saamise kulusid kokku summas 4 800 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 17 190 eurot ja viivise.
125.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Kostja leidis, et õigusabi osutamise ajakulu 123,63 tundi oli üle paisutatud. Paljude toimingute vajalikkust ei ole võimalik toimiku põhjal kontrollida. Kostja vastuse analüüsiks ei saanud kuluda 23,33 tundi, vaid mõistlik aeg on 9 tundi. Positsiooni kujundamisele ja 09.12.2020 seisukoha koostamisele sai aega kuluda 2 tundi, mitte 6,34 tundi. 04.02.2020 seisukoha koostamisele ei saanud kuluda 17,07 tundi, vaid mõistlik aeg on 5 tundi. Istungi materjalidega tutvumisele ja 07.09.2020 seisukoha koostamisele ei saanud kokku kuluda 17,86 tundi, vaid mõistlik aeg on 7 tundi. Alusetu on RIMER Konsult OÜ arvamuse kulu, sest arvamus on koostatud aasta enne kohtumentluse algust.
KOHTU PÕHJENDUSED
126.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
127.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid alltöövõtulepingu, mille aluse pidi kostja paigaldama Tallinnas Poordi 3 aadressil asuvasse korterelamusse puitparketi; 2) kostja võttis endale alltöövõtulepinguga töövõtugarantiist tuleva kohustuse; 3) kostja andis hagejale valmis tööd üle 18.08.2017 aktiga ning tööde üleandmisel nendes puudusi ei tuvastatud; 4) 2018. jaanuaris ilmnesid puudused korteri nr 79 parketis, misjärel ilmnesid puudused ka mitmete teiste korterite põrandates; 5) hageja esitas kostjale töövõtugarantiis tuleneva puuduste kõrvaldamise nõude, kuid kostja keeldus selle täitmisest.
128.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu töövõtugarantiist tulenev nõue. Sealhulgas vaidlevad pooled selle üle, millest olid tingitud Poordi 3 korterelamu osades korterites ilmnenud parketi puudused. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtugarantiist tuleneva kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju 57 370,24 eurot ja viivist. Pooltevahelise vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt, kas kostja on rikkunud töövõtugarantiist tulenevat kohustust. Seejärel asub kohus hindama, kas või millises ulatuses on põhjendatud hageja kahju hüvitamise nõue.
129.Hageja leidis, et tal on õigus esitada kostja vastu töövõtugarantiist tulenev nõue, sest puudused parketis olid tingitud paigaldusvigadest. Kostja kasutas ebaõiget liimimise tehnikat ja
ebaõiget liimi. Kostja ei teavitanud hagejat enne probleemide ilmnemisest, et paigaldatud parkett vajab ebatavalisi kasutustingimusi korterite niiskuse ja temperatuuri osas. Kostja oleks seetõttu pidanud kontrollima, kas paigaldatud parkett on sobiv elamusse, kuhu ei ole erilisi niiskusseadmeid projekteeritud. Puudused parketis ületasi lubatud norme ning puudused seisnesid lubatust suuremas kaardumises ja lubatust suuremates pragudes. Lisaks ei dokumenteerinud kostja töid nõuetekohaselt ja jättis enne parketi paigaldamist dokumenteerimata betooni temperatuuri ning niiskuse. Kuna kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest, rikkus ta töövõtugarantiist tulenevaid kohustusi. Lisaks ei nõustunud hageja kostja väitega, et puudused parketis esinesid vaid tühjades müümata korterites.
130.Kostja leidis, et puudused parketis olid tingitud selle kasutamiseks vajalike tingimuste rikkumisest. Puudused esinesid vaid tühjades elaniketa korterites, kus oli liiga madal õhuniiskus ja liiga kõrge põrandakütte temperatuur. Parketi kasutamise juhise kohaselt tuli ruumides hoida pidevalt õhuniiskust vahemikus 40-65%, mida sai teha lihtsate käepäraste vahenditega, nagu lillede kastmine, pesu kuivatamine toas või söögi tegemine. Põranda temperatuur ei tohtinud ületada + 28 kraadi. Kostja leidis, et tema lepingu rikkumist peab tõendama hageja. Parketi paigaldamise vigu kostja eitas. Kostja leidis, et hageja on ise tunnistanud ekspluatatsiooniks sobivate tingimuste puudumist.
131.Kohtu hinnagul on kostja ekslikult eeldanud, et olukorras, kus hageja on tõendanud parketi puuduste tekkimist töövõtugarantiiperioodi ajal, on hageja esmaseks kohutuseks tõendada, et puudused tekkisid põhjusel, mille eest kostja vastutas. Selline käsitlus ei ole kooskõlas kehtivate õigusnormidega. VÕS § 650 lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. VÕS § 230 lg 3 sätestab nõude, mille kohaselt eeldatakse, et garantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused.
132.Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui tellija on tõendanud garantii kehtivuse ajal puuduste olemasolu, tuleb esmalt eeldada, et puudused on garantiiga hõlmatud. Vastupidist ehk seda, et töövõtja ei vastuta garantiiajal ilmnenud puuduste eest, tuleb tõendada töövõtjal ehk antud asjas kostjal. Kostjal lasus kohustus tõendada, et puudused olid tingitud põhjusest, mille eest kostja ei vastutanud ega saanud vastutada.
133.Olukorras, kus kostja väitis, et puudused olid tingitud ebaõigetest parketi kasutamise tingimustest, tuli kostjal vastavat väidet tõendada. Lisaks tuli kostjal tõendada, et ta on õigeaegselt juhtinud hageja tähelepanu vastavatele kasutustingimustele ning on enne parketi paigaldamist kontrollinud, kas soovitud parkett on sobiv paigaldamiseks hoonesse, kus vajalikud kasutustingimused ei pruugi iseenesest olla tagatud, vaid vajavad teatud eriliste meetmete tarvitusele võttu. VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Seega lasus kostjal kohustus kontrollida materjali sobivust.
134.Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 85 on kehtestatud Eluruumile esitatavad nõuded. Antud määruse §-s 4 on reguleeritud nõuded sisekliimale. Määruse § 4 lg 5 näeb ette, et eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti. Seega on õigusaktis kehtestatud eluruumi optimaalne niiskustase, kuid ei ole reguleeritud, milline peab olema minimaalselt tagatav niiskustase. Õigusaktidest ei tulene eluruumide ehitajale kohustust tagada teatud suurusele vastavat minimaalset niiskustaset. Hageja esitatud tõenditest standardi EVS-EN 15251:2007 kohta (toimiku 3. kd, lk 107-110) nähtub, et eluruumides ei ole nõutav niisutussüsteemide
projekteerimine ning soovituslik niiskuse sisaldus eluruumides on 25-60%. Kohus leiab, et kui kostja hinnangul tulenes hagejale aga poolte vahel sõlmitud lepingust kohustus tagada vastav niiskustase parketi kvaliteedi säilitamiseks, oleks tulnud kostjal neid väiteid tõendada.
135.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 10.03.2017 alltöövõtulepingu (toimiku 1. kd, lk 7-24), mille kohaselt pidi kostja paigaldama Poordi 3 kortermajja laudparketi. Hageja pidi ostma OÜ-lt Errare materjali ja selle tarnima, kostja pidi parketi paigaldama. Lepingu punkti 2.1. järgi pidi kostja enne tööde algust kontrollima tööprojekti, töö tegemise aluseks oleva lähtematerjali, tööfronti ja hageja antud juhiseid. Seega tulenes kostjale lepingust kohustus kontrollida parketi sobivust enne selle paigaldamist.
136.Lepingu punkt 5.3 nägi ette, et kui projekt ega leping ei määra teisiti, peab töö vastama ViimistlusRYL 2013 esitatud I klassi kvaliteedinõuetele ja heale ehitustavale. Lepingu punkt 5.25 nägi ette, et töövõtja kohustub täitma ehituse dokumenteerimise nõudeid, sh esitama tellijale töö teostamise käigus ja/või vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid. Seega tuli kostjal parketi paigaldmisel lähtuda lepingust tulevatest kvaliteedinõuetest.
137.Lepingu punkt 11 reguleeris garantiid ning selle punkti 11.1 järgi võttis kostja garantiikohustuse ja kohustuse kõrvaldada kõik 39 kuu jooksul alates objekti üleandmisest tellijale ehk 30. juulist 2017 kuni 30.10.2021 ilmnevad töö lepingutingimustele mittevastavused. Garantiitööde tähtajaks oli lepingu punkti 11.3 järgi kolm päeva alates vastava teate saamisest. Seega tulenes lepingust kostjale garantiikohustus.
138.Lepingule oli lisatud kostja pakkumine (toimiku 1. kd, lk 23). Lepingu lisadega muudeti tööde maksumust (toimiku 1. kd, lk 24-25). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ostis paigaldatava materjali RM Stuudiolt, mille kohta viimane esitas hagejale 07.04.2017 arve (toimiku 1. kd, lk 36) tammeparketi eest ja 09.03.2017 liistparketi eest (toimiku 1. kd, lk 37). Hageja võttis tööd kostjalt vastu aktiga 18.08.2017 (toimiku 1. kd, lk 26). Aktis oli muuhulgas märgitud, et üleandmisdokumentatsioon oli üle antud digitaalsel kujul. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde üleandmise ajal parketis puudusi ei tuvastatud. Kohus leiab, et seega algas 18.08.2017 kostja jaoks garantiitähtaeg.
139.01.02.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 27), milles tegi seoses garantiitöödega ettepaneku objektil kohtuda. Järelikult teatas hageja kostjale garantiitähtajal puuduste ilmnemisest. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja tunnistas garantiipuuduste ilmnemisel, et ta ei järginud vajalikke ekspluatatsioonitingimusi. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega, et on tõendatud liialt madala õhuniiskuse ja liialt kõrge põrandatemperatuuri ilmnemine korterites, kus parketi puudused esinesid. Väidet, mille kohaselt esinesid puudused üksnes tühjades elaniketa korterites ei ole kostja ühegi tõendiga tõendanud.
140.Kostja esitas kohtule tema 26.03.2018 koostatud mõõtmistulemuste protokollid (toimiku 1. kd, lk 157-160) korterites 73, 68, 76, 75, 43, 71, 72. Protokollidest nähtub, et korterite temperatuurid olid vahemikus 17 kuni 24 kraadi ja õhuniiskus vahemikus 23% kuni 34%. Kostja esitas ka fotod näidikute kohta (toimiku 1. kd, lk 161-162), kuid neist ei nähtu, kus on fotod tehtud. Kostja 28.03.2018 kirjale olid samuti lisatud fotod näidikutega (toimiku 1. kd, lk 48-49), kuid fotodest ei nähtu, kus need on tehtud. Tegemist ei ole samade fotodega, mis on ilmselt tehtud 26.03.2018. Kohus leiab, et mõõtmistulemustest ei saa järeldada, et elamu korterites oleksid põrandakütte temperatuurid olnud liiga kõrged ja sellest tulenevalt korterite endi sisetemperatuurid liialt kõrged. Kohus leiab, et fotod ei tõenda usaldusväärselt seda, kus ja mida on mõõdetud.
141.Hageja esitas kohtule infrapunatermomeetri töötamise põhimõtted ja näidisfoto (koos osalise tõlkega, toimiku 2. kd, lk 19-29), millest nähtub, et kui kaugus objektist suureneb,
suureneb seadme mõõdetava ala suurus. Hageja soovis tõendada, et kostja esitatud fotodest ei saa tuvastada mõõtmiste objekti ega seda, kas mõõtmistulemused on moonutatud või mitte. Tõenditest nähtub, et termomeeter mõõdab uuritava objekti erinevate temperatuuriväärtuste keskmist teatud diameetriga ringis, mis sõltub objekti kaugusest. Kohus nõustub nende hageja väidetega. Ühtegi täiendavat tõendit, millega kostja oleks tõendanud korterites liialt kõrgete põrandate temperatuuride ja liialt madala õhuniiskuse olemasolu, kostja ei esitanud.
142.Kohtumenetluse käigus ei nõustunud hageja kostja väitega, et korterites ei järgitud ekspluatatsioonitingimusi. Ainus tõend, millele kostja viitas, oli hageja esindaja 06.02.2018 ekiri, kui selles ei ole hageja nõustunud ekspluatatsioonitingimuste järgimata jätmisega. Nimelt tegi hageja kostjale 06.02.2018 saadetud e-kirjas (toimiku 1. kd, lk 171) ettepaneku jagada pooleks kulud parketi vahetamiseks korteris nr 79. Samuti palus hageja saata hooldusjuhendi, milles oleks kirjas niiskuse protsent. Samuti viitas hageja, et kulud parketi vahetamisele korteris nr 72 kannab hageja ja korterites nr 73 ja 75 püütakse niisutada ja lahtised kohad uuesti liimida. Kostja keeldus kulude jagamisest ning saatis lingi kasutus- ja paigaldusjuhendi kohta.
143.Kohtu hinnangul võib hageja esindaja 06.02.2018 e-kirjast järeldada, et selle saatmise ajal ei olnud hagejale teada, millised pidid kostja arvates olema nõutavad ekspluatatsioonitingimused. Hageja e-kirjast võib järeldada, et hageja soovis leida probleemile kiiret ja mõlemat poolt rahuldavat lahendust, kuid kostja ise sellega ei nõustunud. Hageja ei ole e-kirjas avaldanud, et parketi probleemide põhjuseks oleksid olnud kostja viidatud tingimused ehk liialt kõrge põrandatemperatuur ja liialt madal õhuniiskus.
144.Parketi kasutusnõuete eiRse väite esitamisel tugines kostja Eliteja tamme- ja saarepuidust põranda paigaldus- ja kasutusjuhendile (toimiku 1. kd, lk 38-40). Selles juhendis on märgitud, et ruumi kõrge õhuniiskuse korral võivad parketilauad muutuda laineliseks ja kütteperioodi ajal, kui ruumis on liiga kuiv õhk, võivad parketilaudade vahele tekkida juuspraod. Selleks, et parketi ilme säiliks, tuli ruumis hoida suhtelist õhuniiskust aastaajast sõltumata 40-65%. Samas nähtub juhisest, et alus, kuhu parketti paigaldati, pidi olema kuiv ja betooni niiskus ei tohtinud ületada 2,8% cm.
145.Juhendis on märgitud, et puitpõrand paisub ja tõmbub kokku sõltuvalt õhuniiskusest, temperatuurist ja puidu niiskusest. Kui küte oli sisse lülitatud, ei võinud selle temperatuur ületada + 28 kraadi ja betoonaluse niiskus 1,5% cmPragude tekkimise riski vähendamiseks soovitati juhises hoida püsivat suhtelist õhuniiskust 40-65% ja temperatuuri + 18 kuni + 24 kraadi. Suhtelise õhuniiskuse hoidmist peeti vajalikuks kogu parketi kasutamise ajal. Õhuniiskuse hoidmiseks soovitati ruume tuulutada ning kasutada õhuniisutajaid. Seega nägi juhis kohtu hinnangul ette tavapärasest erinevad püsiva õhuniiskuse hoidmise nõuded. Erinevalt tavapärasest tuli selle juhise kohaselt hoida sama õhuniiskust korterites aastaringselt ja kasutada vajadusel õhuniiskuse hoidmiseks lisaseadmeid. Kohus osundab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vastava kasutusjuhendi edastanud hagejale pärast lepingu sõlmimist ja enne parketi puuduste ilmnemist. Kostja ei ole seega tõendanud, et ta teavitas hagejat sellest, et viimasel tuleb vajadusel kasutada lisaseadmeid, et tagada ruumides pidev ja muutumatu õhuniiskus.
146.Menetluse käigus asus kostja väitma, et kuigi üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitu kohaselt anti kogu dokumentatsioon üle digitaalselt, anti eelviidatud kasutusjuhis hagejale üle paberkandjal ehk täpsemalt andis Errare OÜ töötaja T S juhise üle hageja töötajale A Kile. Vastavat väidet kostja menetluse käigus ei tõendanud. 07.04.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja töötaja A K (toimiku 3. kd, lk 134-135) kinnitas, et hageja ei võta vastu paberkandjal dokumente, sest nende maht läheks liialt suureks. Tunnistaja ei pidanud võimalikuks ega mäletanud, et T S oleks talle kasutusjuhendi paberkandjal üle andnud. Tunnistaja ütluste kohaselt anti hagejale parketi juhend üle alles siis, kui tekkisid probleemid. Samal istungil tunnistajana ütlusi andnud Errare OÜ juhatuse liige T S (toimiku 3. kd, lk 135)
väitis, et viis paigaldus- ja hooldusjuhendi objektile, kuid ta ei mäletanud, millal see toimus. Tema sõnul võis see toimuda enne lepingu sõlmimist tootenäidiste esitamisel. Üleandmisevastuvõtmise aktis tehtud märget dokumentide digitaalsel kujul üleandmise kohta ta kommenteerida ei osanud. Samuti ei osanud tunnistaja kinnitada, kas ta andis hagejale üle just toimiku 1. kd, lk 39 asuva juhendi. Juhendi üleandmist hageja töötajale A Kile tunnistaja ei mäletanud. Seega ei tõenda ka asjas ülekuulatud tunnistajate ütlused kostja väiteid.
147.Lisaks soovis kostja hageja nõustumist kasutusjuhendist tulenevate nõuete järgimata jätmisega tõendada M O kinnituskirjaga (toimiku 2. kd, lk 222-223). Selle kirja kohaselt vaatas M O koos hageja esindaja A Kiga 07.03.2017 üle korteri nr 43. Kinnituskirja kohaselt mõõdeti ülevaatusel korteri suhteliseks õhuniiskuseks 29% ja õhutemperatuuriks + 24,5 kraadi. M O kinnituse kohaselt ei vastanud need sisekliima tingimused kehtestatud nõuetele ja vajasid korrigeerimist. Kohapeal leppis ta A Kiga kokku, et põrandakütte temperatuuri reguleeritakse madalamaks ning võetakse kasutusele meetmed õhusniiskuse tõstmiseks.
148.Tunnistajana ütlusi andnud A K (toimiku 3. kd, lk 134-135) aga kinnitas, et kuigi ta vaatas koos M Oga üle korterit nr 43, ei sõlmitud ühtegi kokkulepet, mille kohaselt pidi hageja asuma õhuniiskust tõstma. Tunnistaja A Ki ütluste kohaselt ei olnud tegemist parketi juuspragudega. Tunnistaja ka osundas, et probleemid parketis ei saanud olla tingitud põrandaküttest, sest kõikides korterites probleeme ei esinenud. Kohus loeb A Ki ütlustega tõendatuks, et hageja ei sõlminud kostjaga kokkuleppeid õhuniiskuse tõstmiseks ega nõustunud kostja väitega ekspluatatsioonitingimuste järgimata jätmise kohta. Kohus loeb usutavaks A Ki ütlusi seetõttu, et need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Olukorras, kus hagejale ei olnud enne puuduste ilmnemist tehtud teatavaks kasutusjuhendit, mis nõudis pideva õhuniiskuse järgimist, ei saanud hageja ka objektiivselt teha midagi sellise kohustuse täitmiseks.
149.Kostja väitis, et vajadus hoida korterites pidevalt ühesugust õhuniiskust tulenes ka hagejale saadetud parketi vastavusdeklaratsioonist, kuid selle väitega kohus ei nõustu. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 24.05.2017 e-kirjaga saatis RM Stuudio OÜ hagejale liistparketi vastavusdeklaratsiooni (toimiku 2. kd, lk 220-221). Selle dokumendi kohaselt ei tohtinud niiskustase ruumis, kuhu parkett paigaldatakse, olla suurem kui 40-60%. Kohus osundab, et vastavusdeklaratsioon ei näinud järelikult ette, et niiskustase ei võinud olla alla 40%. Vastavusdeklaratsioon nägi ette nõude maksimaalsele õhuniiskusele.
150.Kohus leiab, et ainuüksi eelviidatud tõendeid arvestades, vastutab kostja garantiiajal ilmnenud puuduste eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta teavitas hagejat vajadusest järgida enda väidetud kasutustingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta teavitas hagejat enne parketi paigaldamist, et paigaldatud materjali puhul on pidevalt vaja järgida kindlaid põrandatemperatuuri ja õhu niiskustaseme vahemikke. Kuna kostja ei ole neid väiteid tõendanud, vastutab ta puuduste eest sõltumata sellest, kas puudused olid tingitud kasutamistingimuste järgimata jätmisest või millestki muust. Samas leiab kohus, et kostja ei ole veenvalt tõendanud ka seda, et korterites tekkinud puuduste põhjuseks võis olla üksnes kasutusjuhendis ette nähtud temperatuuri ja niiskustingimuste järgimata jätmine.
151.Riiklikult tunnustatud ekspert T S koostas veebruaris 2018 ekspertarvamuse (toimiku 1. kd, lk 28-32, lisad lk 33-44). Ekspertarvamuse kohaselt oli mitmetes korterites parkett kaardunud, krõbises käimisel ja kobises koputamisel. Seega ei olnud tegemist üksnes juuspragude tekkimisega. 12.02.2018 teostati paikvaatlus korterites 46, 67, 68, 70, 71, 72, 73, 75, 76, 79 ja
82.Korterites mõõdeti parketi niiskust ja õhu suhtelist niiskust, ruumide siseõhu temperatuure. Kõikides korterites oli õhutemperatuur reguleeritud 18 kraadile. Kolmes vaadeldud korteris vastas parkett nõuetele. Järelikult ei esinenud puudusi mitte kõigis korterites ja järelikult ei saanud puudused olla seotud üksnes õhuniiskuse ja põrandakütte temperatuuriga.
152.Ekspertarvamuse kohaselt oli Silanblok SM liim mõeldud tootja juhiste järgi kasutamiseks mitmekihilisel parketil, kuid oli kasutatud kahekihilise parketi liimimiseks. Ekspert tuvastas, et esines parketi lubamatut kaardumist, lubamatult suuri pragusid lippide vahel, samuti tolmu eraldumist ja lihvimise jälgi. Puuduste ulatused olid erinevates korterites erinevad, mis kohtu hinnangul näitab samuti loogiliselt, et puudused ei saanud olla tingitud üksnes põrandakütte temperatuurist või õhuniiskusest.
153.Korteris nr 79 võeti omaniku nõudel parkett üles. Parketi ülesvõtmisel avaldusid ühes toas paigalduse erinevused. Eksperdi hinnangul oli paigalduse tase ebaühtlane. Ekspertaktile lisatud fotodest nähtub, et parketiliimi ei olnud paigaldatud kammiga ja lippidel oli liimi vähem kui 50% lipi pindalast. Kohati oli näha täiesti ilma liimita osi ja kammiga paigaldatud liim ei olnud kõikjale laiali vajutatud. Liimi jälgedest nähtus eksperdi hinnangul ebakorrektne liimimine. Jälgedest järeldas ekspert, et veel kuivamata liim oli lahti tõmbunud, millest võis omakorda järeldada, et ei kasutatud raskusi või raskusega rullimist.
154.Ekspert T S osundas, et paigaldusjuhiste kohaselt tuli ekspluatatsiooni ajal tagada ruumis suhteline õhuniiskus 40-65%. Inimesele optimaalseks loetakse 30-70%. Erialakirjanduse kohaselt on ruumi suhteliseks õhuniiskuseks talvel 25-40% ja suvel 30-70%. Seega leidis ekspert, et esines vastuolu materjali nõuete ja reaalsete tingimuste vahel. Kütteperioodil paratamatult õhuniiskus väheneb, kuid suvel võib suureneda. Lisaks leidis ekspert, et parketi paigalduslehel oleks pidanud olema märgitud betooni temperatuur, betooni ja parketi niiskuse mõõtmistulemused ja põranda tasanduse segu dokumendid, mida märgitud ei olnud. Lõppastmes leidis ekspert, et parketi paigaldus ei vastanud nõuetele. Kuna vead olid ulatuslikud, ei pidanud ekspert võimalikuks kohtparanduste tegemist.
155.Ekspertarvamusele lisatud paigaldustööde töölehest (toimiku 1. kd, lk 33) nähtub, et selles olid märgitud tehtud tööd ning Silanblok liimi kasutamine. Erinevalt kostja väidetest olid lehel lahtrid „temperatuur“ ja „niiskus“, kuid eraldiseisvalt ei ole märgitud betooni temperatuuri ega betooni niiskusandmeid. Järelikult kostja neid eeltingimusi ei kontrollinud. Kostja esitas kohtule täiendavalt paigaldustööde töölehed (toimiku 1. kd, lk 168-170) parketi paigaldamise kohta korterites 43, 71, 72, 73, 75 ja 76. Kolmel töölehel on märgitud, et kasutati Silanblok liimi. Ülejäänutel kasutatud liimi märgitud ei ole. Osadel lehtedel on mõõdetud betooni niiskust ja märgitud selleks vastavalt 61% ja 63%. Muudel juhtudel betooni niiskust mõõdetud ei ole. Seega tõendavad kostja esitatud tõendid, et kostja ei järginud parketi paigaldamisel kõiki vajalikke nõudeid. Kuna kostja ei ole nõuete järgimist tõendanud, ei ole kostja ümber lükanud ekspert T Si järeldusi ebakorrektse paigalduse ja sellest tulenevate puuduste kohta.
156.Hageja esitas kohtule ka riiklikult tunnustatud eksperti T Si täiendavad seisukohad detsembrist 2019 (toimiku 2. kd, lk 117-123). Muuhulgas hindas ekspert kostja esitatud artikleid ja rõhutas, et tegu ei ole teadusartiklitega. Ekspert viitas RYL2013 punktile 752.6.1, mille kohaselt võivad äärmuslikud niiskustingimused ehk õhu suhteline niskus alla 25% või üle 70% põhjustada nähtavaid pragusid või deformatsioone. Seega leidis ekspert, et vajalik ei ole suhteline niiskus 40%-60%, nagu artiklis väidetakse. Samuti viitas ekspert, et põranda maksimaalne temperatuur peaks olema maksimaalselt +27 kraadi, viitega RYL2013 punktile
157.Ekspert rõhutas, et kvaliteedi hindamisel peab ebaõnnestumise korral lähtuma kokku lepitud kvaliteedi nõuetest, mitte Interneti artiklitest. Ekspert märkis uuesti, vaidlusalusel objektil ei olnud liimimine nõuetekohane. Ekspert selgitas, et sõltumata sellest, kas liimi kallati betoonile või paigaldati lipile, oli tegemist paigaldusveaga. Väite põhjendamisel viitas ekspert fotodele, kust nähtusid lipid, mis olid liimiga kaetud äärmiselt ebaühtlaselt või kohati üldse liimiga katmata. Fotodelt nähtub, et liimi kontaktpind oli kohati lipist 30%, aga oleks pidanud olema 90%. Terve rea lippide otses liim puudus, mis oli paigaldusviga, sest liim oleks tulnud kanda
kogu põrandale ühtlaselt. Lisaks osundas ekspert, et Silanblok SM liim oli mõeldud kasutamiseks mitmekihilisele parketile, mitte korterites kasutatud ühekihilisele parketile.
158.Kohus loeb ekspert T Si järeldusi veenvateks, sest need on põhistatud ja kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Nii nähtub RYL kvaliteedinõudest 752 (toimiku 1. kd, lk 41-42), et selle punkti 75.2.4.1 järgi pidi parketi kinnitamise ajal ruumi suhteline õhuniiskus olema 35-60% ja temperatuur + 18 kraadi kuni + 24 kraadi. Vastavalt punktile 752.3 pidi üksikruumi alusele liimitud laud- või kihtparketi kane ületama üle 90% põrandapinnast. Ülejäänud 10% võis olla üksikohtade kobisemist. Eksperdi järeldused on kooskõlas kokku lepitud kvaliteedinõudega ning ekspertarvamusele lisatud fotodega.
159.Kostja esitas kohtule e-kirjade vahetuse R K nimelise isikuga (koos tõlgetega toimiku 3. kd, lk 57-58). Kostja soovis saada antud isikult selgitust RYL 2013 punkti 752.5 kohta. R K on vastanud, et 90% viide puudutab kogu tuba. Kohus osundab, et kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud kirja saatja pädevust. Kohus leiab, et e-kirjas toodud arvamus ei lükka ümber ekspert T Si järeldusi.
160.Kostja esitas kohtule samuti veebilehelt xxx pärineva artikli „Praod puitpõrandas: miks see nii juhtub? Mida ette võtta?“ (toimiku 2. kd, lk 60). Artiklis on leitud, et kuna puit on elav materjal, kahaneb põrand õhuniiskuse langedes ja tulemuseks võivad olla ootamatult suured praod. Eriti tõenäoliseks on artiklis peetud pragude tekkimist puitpõrandates köetavate aluspõrandate puhul ehk põrandakütte paigaldamisel. Samuti on artiklis toodud, et ilma täiendava niisutamiseta hakkab puit poole aasta kuivatamise järel pragunema. Artiklis on märgitud, et kui eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aastaringselt olema vahemikus 40-60%, siis talvised kütmised muudavad õhu oluliselt kuivemaks. Kui õhuniiskus langeb alla 40%, on pragude tekkimise tõenäosus väga suur ja köetava parketi pealispinna temperatuur ei tohiks ületada 27 kraadi.
161.Kostja esitas kohtule ka veebilehel xxx ilmunud artikli (toimiku 2. kd, lk 61) „Talvine kuiv õht lõhub puitpõrandaid ja mööblit“. Selles on märgitud, et kui õhuniiskus langeb 20%-ni, kuivab ja kahaneb puit juba liiga ja tekivad pöördumatud praod või kaardumine. Artikli kohaselt tuleb talvel õhku niisutada mistahes käepäraste vahenditega. Kohus osundab, et kummastki artiklist ei nähtu selle koostajat ega koostaja pädevust. Kummastki artiklist ei nähtu, millistele algandmetele tuginedes on järeldused tehtud. Kohus nõustub ekspert T Si järeldustega, et tegemist ei ole teadusartiklitega. Pooltevahelises lepingulises suhtes pidid pooled tõepoolest järgima kokku lepitud kvaliteedi- ja kasutamise tingimusi, mitte mistahes Interneti teel kättesaadavat materjali.
162.Ühtlasi esitas hageja kohtule T Si täiendava kinnituse koos fotodega (toimiku 3. kd, lk 1233). T S kinnitas, et esitatud 20 fotot on vaid osad nendest, mis ta tegi korteris nr 79 põrandate ülesvõtmisel. Samuti kinnitas ekspert, et ta on andnud veel kaks ekspertarvamust, kus põrandate paigaldus on tellitud RM Stuudiost ning kus on esinenud samasugused vead. Lisaks selgitas ekspert, et kõrge õhutemperatuuri ja madala õhuniiskuse puhul tekivad juuspraod, mitte parkett ei löö alusest lahti. T S kinnitas, et temperatuur ei muuda seda, millises ulatuses ja kuidas on liim pandud, sest liimi kogus ega paiknemine nende mõjurite tulemusena ei muutu. T Si 07.09.2020 seisukohtades (toimiku 3. kd, lk 111-114) on märgitud, et samastada ei või optimaalset niiskuse taset ja lubatud niiskuse taset. T S kinnitas, et projekteerimisel lähtutakse muuhulgas asjakohastest standarditest ning eluruumides on soovituslik niiskustase vahemikus 25-60% sõltumata aastaajast. Vaidlusalustes korterites mõõdetud õhuniiskuse tasemed vastasid seega projekteerimisnormides toodule.
163.Kohus loeb T Si järeldusi põhistatuteks ja usutavateks. Esitatud fotodest nähtub selgelt, et liim on olnud aluspinnale kantud ebaühtlaselt ja kohati esinevad suured liimiga katmata laigud.
Samuti on suur osa parketi lippidest liimiga kaetud ebaühtlaselt või enam kui pooles ulatuses üldse katmata. Seega tõendab T Si ekspertarvamus, et parkettides tekkinud puudused olid tingitud ja pidid olema tingitud kostja paigaldusvigadest. Kostja ei järginud kvaliteedinõuetes ette nähtud tingimusi liimi paigaldamisel. Kostja ei kontrollinud paigalduseks vajalike eeltingimuste täidetust ehk betooni temperatuuri ja niiskust. Kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud ka seda, et kasutas kahekihilise parketi jaoks sobivat liimi. Kuna kostja ei ole tõendanud parketi paigalduse nõuetekohasust, ei ole ta tõendanud, et ei vastuta garantiiajal ilmnenud puuduste eest.
164.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja kasutas parketi liimimisel Silanblok liimi. See nähtub õiendist nr 5 (toimiku 1. kd, lk 145) ja mitmetest paigalduse töölehtedest. Wakol nimelise liimi kasutamist ei ole kostja tõendanud. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendites ei saa järeldada, et Silanblok liim sobis kasutamiseks paigaldatud ühekihilise parketi jaoks.
165.Recoll International SRL saatis kostjale 05.04.2018 kinnituse (toimiku 1. kd, lk 166-167), mille kohaselt sobib SILANBLOK SM täispuidust tamme paigaldamiseks. Kirjast ei nähtu, kas liim sobib ühe- või mitmekihilise parketi paigaldamiseks. Hageja esitas täiendava väljavõtte Recoll kodulehest koos liimi tootelehege itaalia keeles (toimiku 2. kd, lk 124). Selles tõendis on hageja eraldi alla jooninud itaaliakeelse lause, mille kohaselt on Silanblok liim mõeldud vaid kahekihilise parketi jaoks. Nimelt tuleneb Silanblok SM liimi tehnilisest andmelehest (toimiku 1. kd, lk 34-35, itaalia keeles 1. kd, lk 77-78, inglise keeles lk 79-80), et ka selle itaaliakeelses versioonis on sama lause „di parquet prefinito mutlistrato“. See lause tähendab, et liim oli mõeldud mitmekihilise parketi jaokskasutamiseks. Selle tõenduseks esitas hageja sama dokumendi väljavõtte vene keeles (koos osalse tõlkega toimiku 1. kd, lk 102-104, lk 107). Kostja esitas aga hagejale sama dokumendi inglise keeles (toimiku 1. kd, lk 51-53), kus vastav lause ehk märge selle kohta, kas liim sobis kasutamiseks ühe- või mitmekihilise parketi jaoks, puudub. Kostja ei ole selgitanud põhjuseid, miks tema esitatud inglisekeelne tooteleht erines tootelehest teistes keeltes. Kostja ei ole tõendanud, et ta kasutas parketi paigaldamiseks sobivat liimi.
166.Kostja esitas ise menetluses mitme asjatundja arvamusi, kuid kohtu hinnangul ei tõenda need kostja väiteid ehk seda, et puudused parketis olid tingitud ebasobivatest kasutustingimustest. Nii esitas kostja kohtule M R koostatud Rispeto OÜ ekspertarvamuse (toimiku 1. kd, lk 146-150). Arvamuses on märgitud, et M R tugines selle koostamisel RIMER Konsult OÜ hinnangule, kostja esitatud dokumentatsioonile ning tööde käigu ja objekti üleandmisele järgnenud siseklimaatilisele ülevaatele. Samas ei saa arvamusest järeldada, millise konkreetse dokumentatsiooni andis arvamuse koostajale kostja ja kes või millal koostas selles viidatud siseklimaatilise ülevaate.
167.M R on kostja väidetele tuginedes leidnud, et pärast objekti valmimist jäid osad korterid tühjalt seisma ning probleemid tekkisid vaid tühjalt seisnud korterites. Lisaks on viidatud, et paigaldajad mõõtsid põranda pinnalt temperatuuri, mis oli üle normi. Arvamusele on lisatud tabel korterite õhuniiskuse ja –temperatuuri kohta, kuid arvamusest ei nähtu, kes ja millal neid mõõtmisi tegi. M R leidis, et puudused tekkisid pärast ehitusperioodi ruumides olnud liiga madalast õhuniiskusest ja liiga kõrgest põrandaküttetemperatuurist.
168.Kohus ei loe M R järeldusi usaldusväärseteks, sest puuduvad selged viited kasutatud algandmetele ja nende allikatele. Järeldustele jõudmist ei ole M R põhistanud. Hageja esitas kohtule väljavõtte kutseregistrist (toimiku 2. kd, lk 30), millest nähtub, et M Rl on diplomeeritud inseneri kutse hoonete ehituse, veevarustuse- ja kanalisatsiooni alal. Pädevust eksperthinnangute koostamiseks või põrandakatete või põrandakütte alal tal ei ole. Hageja esitas ka väljavõtte kutsestandardist (toimiku 2. kd, lk 102-103), millest nähtub, et diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneril on oskused kütte- ja jahutussüsteemi ehitamisel, samuti ventilatsioonisüsteemide ehitamisel. Seega nähtub esitatud tõenditest selgelt, et M Rl puudus
pädevus eksperthinnangute koostamiseks parketi paigalduse osas. Kuivõrd asjatundjal puudub vastava valdkonna pädevus, ei saaks kohus tema järeldusi pidada usaldusväärseteks ka siis, kui need oleksid põhistatud ja tugineksid arusaadavatele algandmetele.
169.Kostja esitas kohtule ka kahe riiklikult tunnustatud eksperdi arvamused. Riiklikult tunnustatud ekspert P P (toimiku 1. kd, lk 151-152) koostas 03.04.2019 arvamuse, milles ta tugines muuhulgas 26.03.2018 tehtud mõõtmistele ja kostja esitatud dokumentidele. P P leidis, et üheks kahjustuste tekkepõhjuseks oli korterite madal õhuniiskus. Samuti leidis ta fotodele viidates, et liimi purunemispilt viitab liiga kõrgele alustemperatuurile. P P ei ole seda arvamust põhistanud ega selgitanud, kuidas saab sellisel juhul tekkida olukord, kus osadelt lippidelt ja aluspinnalt liimi paigaldamist üldse ei nähtu.
170.Täiendavas arvamuses RIMER Konsult OÜ ekspertiisile (toimiku 2. kd, lk 206-211) ei nõustunud P P T Si väitega, et kvaliteedi hindamisel tuli lähtuda RYL2013 nõuetest, vaid tema hinnangul tuli lähtuda hoopis parketitootja juhenditest. P P viitas RYL punktile 752.6.1, mille kohaselt tuli enne tööde alsustamist kontrollida muuhulgas parketi tootja kirjalikke juhiseid. Kohus osundab, et iseenesest on ekspert teinud siinkohal õigusliku järelduse ja on asunud hindama, millised kvaliteedinõuded omavad lepingu tõlgendamisel primaarset tähendust. Eksperdi väited ei ole asjakohased juba ainuüksi seetõttu, et kostja ei ole parketi tootja juhiste üleandmist hagejale tõendanud.
171.Edasi viitas P P parketi paigaldusjuhistele üldisemalt ning sellele, et defektid tekkisid mitu kuud pärast paigaldamist. Ekspert on leidnud, et defektide iseloomu ja ajalist teket arvestades põhjustas nende tekke koosmõjus liiga kõrge põrandakütte temperatuur ja liiga madal õhuniiskus. Seda järeldust ei ole ekspert põhistanud, vaid on asunud RIMER Konsult OÜ arvamusele lisatud fotode pinnalt üldsõnaliselt väitma, et ebakvaliteetset liimimist järeldada ei saa, sest enamikel fotodel on lipid üles võetud ja ladustatud hunnikusse. Kohus ei nõustu sellise üldsõnalise järeldusega. T S tegi vaidlusalustest puudustest hulgaliselt fotosid ja neist nähtub selgelt, kuidas suur osa lippe oli märkimisväärses osas liimiga katmata. Enamikel fotodel ei ole lippe kuhugi ladustatud. Lisaks esitas P P oma arvamuses ühe foto korteri vannitoa põrandast ning on väitnud, et termokaamera piltidest nähtuvalt on põranda pinnatemperatuur 28-29 kraadi. Arvamusest ei nähtu, kus ja millal on see foto tehtud ning kas tegemist on üldse fotoga mõnest vaidlusalusest korterist või mitte. Kohus leiab, et P P ekspertarvamus ei tõenda, et kostja paigaldas parketi nõuetekohaselt.
172.Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kolm liimitootja Wakol GmbH kirja, kuid need ei saa kohtu hinnagul tõendada parketi paigaldamise nõuetekohasust. Kostja ei ole tõendanud, et ta kasutas parketi liimimisel Wakol liimi. Lisaks ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, milline on liimi tootja pädevus paigaldustööde kvaliteedi hindamisel või teiste tootjate liimi paigalduse nõuete hindamisel.
173.Wakol GmbH saatis kostjale kirja (toimiku 1. kd, lk 154, tõlge lk 155), milles on leitud, et parketi ühenduskohad võivad deformeeruda ja põhjuseks on liiga kõrged küttetemperatuurid, liigne õhukuivus ja pidevalt avatud aknad. Kirja kohaselt tuli vajaduse korral tõsta talvel õhuniiskust vähemalt 30%-ni ja kütta võimalikult vähe. Kohus osundab, et tegemist on üldise vastusega, mis ei arvesta konkreetseid puudusi ega nende iseloomu. Seega ei saa kiri tõendada parketi paigaldamise nõuetekohasust.
174.Wakol GmbH teises kirjas (toimiku 1. kd, lk 163, tõlge lk 164-165) on viidatud tootjale saadetud aruandele ja fotodele ning on leitud, et parkett on kogu ulatuses piisavalt liimiga kaetud ja kahjustused on tingitud sisekliimast. Kuidas on sellise järelduseni jõutud, kirjast ei selgu. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millised fotod ja aruanne kirja tootjale saadeti. Seega ei saa kiri tõendada, et parkett paigaldati vaidlusalustes korterites nõuetekohaselt.
175.Kolmandas kirjas vastas Wakol GmbH kostja küsimustele (koos tõlkega toimiku 2. kd, lk 212-213). Kostja saatis Wakol GmbH-le hinnangu andmiseks kolm RIMER Konsult OÜ arvamusele lisatud fotot ja on soovinud teada, kas lipid on piisavalt liimiga kaetud. Esitatud fotode alusel on liimi tootja pidanud kattuvust piisavaks ja leidnud, et liim on kantud aluspõrandale kammiga. Kohus leiab, et kostja on esitanud kohtule eksitava tõendi, sest ta ei ole Wakol GmbH-le saatnud enamikku RIMER Konsult OÜ arvamusele lisatud fotodest. Kokkuvõttes ei tõenda liimi tootja kirjad kostja väiteid.
176.Lisaks nähtub väljavõttest RM Stuudio kodulehelt (toimiku 2. kd, lk 31), et nimetatud ettevõte esindab Osmo kaubamärki ja Wakol kaubamärki. Väljavõtted RM Stuudio kodulehelt ja äriregistrist (toimiku 2. kd, lk 9-17) tõendavad kostja ja RM Stuudio omavahelisi seoseid. Nimelt on RM Stuudio Tallinna salongi pidaja RM Stock OÜ ja Tartu salongi pidaja Errare OÜ. Kostja, RM Stock OÜ ja OÜ Errare tegelikuks kasusaajaks on Kalev Vist, kes on ka kostja juhatuse liige. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates ei saa Wakol GmbH kirjalikke vastuseid lugeda ka erapooletult koostuteks, sest liimi tootjal on kostjaga ühised majanduslikud huvid.
177.Kostja esitas kohtule Valoflor OÜ arvamuse põrandakatete paigalduse kohta. Tegemist on ettevõttega, mis tegeleb põhitegevusalana elamute ja mitteeluhoonete ehitusega (äriregistri väljavõte toimiku 3. kd, lk 59) ning enda kodulehel avaldatu kohaselt põrandatöödega (toimiku
3.kd, lk 60). Esitatud tõenditest ei nähtu, et ettevõttes töötaks mõni vastavas valdkonnas ehitusalast kutset omav isik või isik, kellel on pädevus ekspertarvamuste koostamiseks. Seega ei saa arvamust pidada pädeva asjatundja koostatuks.
178.Valoflor OÜ on kolme kostja esitatud foto (toimiku 3. kd, lk 61-63) pinnalt leidnud, et parketi paigaldamisel on kasutatud liimkammi, aluspõrand ja parkett on ühtlaselt liimiga kaetud. Kohus leiab, et kuna kostja on esitanud vaid kolm fotot, millest ei nähtu liimiga katmata põranda ja liimiga katmata lippide tegelik ulatus, ei ole arvamuse koostajale antud piisavat teavet objektiivse arvamuse koostamiseks. Lisaks ei ole kostja tõendanud arvamuse koostaja pädevust. Hageja esitas täiendava tõendi arvamuse koostanud isikul pädevuse puudumise kohta (toimiku 3. kd, lk 67-68). Seega ei tõenda Valoflor OÜ arvamus kostja väidet, et parkett paigaldati nõuetekohaselt.
179.Lõpuks esitas kostja kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi Ü L arvamuse (toimiku 3. kd, lk 85-95). Ü L on arvamuse koostamisel arvesse võtnud RIMER Konsult OÜ, P P, M R arvamusi, Wakol GmbH kirju ja teisi kostja käesolevas menetluses esitatud dokumente. Ü L hinnangu koostamisel muuhulgas aluseks võtnud kostja tõendamata väite, et pärast hoone valmimist jäid vaidlusalused korterid tühjalt seisma ja nimelt tühjades korterites tekkisid parketiga probleemid. Järgnevalt on Ü L väitnud, et selleks, et puitpõrand säiliks, tuleb ruumis hoida aasta ringselt õhuniiskust vahemikus 40-60% sõltumata sellest, milline on aastaeg. Millele tuginedes on Ü L vastava nõude kehtivuse tuvastanud, arvamusest järeldada ei saa ja õigusaktidest või standarditest selline nõue ei tulene. Ü L on ka tuginenud kostja tõendamata väidetele, et pärast mõõtmisi korteris nr 43 nõustus hageja põrandakütte temperatuuri reguleerimisega ning Silanblok liim oli sobiv vaidlusaluse parketi liimimiseks. Kohus leiab, et ainuüksi korduv tuginemine kostja tõendamata väidetele muudab eksperdi järeldused ebausaldusväärseteks.
180.Ü L on T Si tehtud fotode alusel leidnud, et ei saa väita liimimise ebakorrektsust, sest parketi lahtitulekul jääb osa liimist aluse ja osa parketilipi külge. Kuidas täpselt ekspert sellisele järeldusele jõudis, arvamusest ei nähtu. Kohus ei pea eluliselt usutavaks eksperdi väidet, et põranda lahtivõtmisel jääb liim osalselt kas aluspõranda või lipi külge viisil, et sellest lipile endale või vastavalt aluspõrandale ühtegi jälge ei jää. Konkreetsetele andmetele tuginemata on ekspert seejärel lugenud tuvastatuks, et aluspõrandate temperatuur oli liiga kõrge ja korterite sisekliima oli liiga kuiv. Ekspert on siinkohal rõhutatult tuginenud kostja tõendamata väitele, et
kahjustused tekkisid vaid tühjades korterites.
181.Kohus nõustub hageja väidetega, et Ü L arvamus ei põhine tema enda uuringutel, vaid talle kostja valikuliselt esitatud dokumentidel ning kostja tõendamata väidetel. Ainuüksi seetõttu ei ole eksperdi järeldused kohtu hinnangul usaldusväärsed. Ü L viidatud mõõtmisi erinevates korterites 2018. a veebruaris ei nähtu kohtuasjas kogutud tõenditest.
182.Alusetud on Ü L viited sellele, et korteris nr 79 toimunud parketi ülesvõtmise juurde jäeti alusetult kutsumata kostja esindajad. Kostja osales põranda lahtivõtmisel, mida tõendavad kaetud tööde akt 19.02.2018 (toimiku 3. kd, lk 104), kostja pakkumine korteri r 79 kohta ja parketi lahtivõtmise eest esitatud arve (toimiku 1. kd, lk 173-175), hageja juristi 29.03.2018 e-kiri kostjale (toimiku 3. kd, lk 105) ja hageja garantiitööde projektijuhi Peep Pu e-kiri (toimiku 3. kd, lk 106). Seega on ekspert tuginenud arvamuse koostamisel asjaoludele, mida ei eksisteerinud.
183.Kohus nõustub hageja etteheitega, et Ü L arvamuse järgi oleks paigaldusaegne temperatuur olema korterites langetatud kuni +21 kraadini, kuid paigalduse töölehtedelt nähtuvalt oli see tegelikult +22 kuni + 23 kraadi. Seega ei oleks ainuüksi Ü L enda arvamuse kohaselt paigaldus saanud olla nõuetekohane. Samuti on Ü L viidanud paigaldusaegsetele betooni niiskuse mõõtmisandmetele, mida töölehtedelt tegelikult ei nähtu. Seega on Ü L hinnangud tervikuna kohtu jaoks ebausaldusväärsed. Ü L on arvamuse koostamisel tuginenud valdavalt kostja tõendamata väidetele ning on esitanud sisuliselt põhistamata järeldusi.
184.Oma väidete tõendamiseks esitas kostja akti Poordi 3 korteri nr 41 kohta (toimiku 2. kd, lk 93-96). Aktist nähtub, et korteri esikus oli suhteline õhuniiskus 41,4%, teistes tubades 39% kuni 35%. Ühe magamistoa põranda temperatuuriks mõõdeti + 30,9 kuni + 31,1 plusskraadi. Aktis on märgitud, et tellija seadistab vastavalt põrandakütte. Kohus ei nõustu kostja väitega, et ainuüksi see akt tõendab elamu kõigis korterites liialt kõrge põranda temperatuuri olemasolu. Tegemist on korteriga, milles esinevate kahjustuste tõttu hageja kostja vastu nõuet ei esitanud. Üksnes ühes toas esinenud kõrgest põranda temperatuurist ei saa ilma täiendavate tõenditeta järeldada, kas või millised olid pärast tööde lõpetamist põrandate temperatuurid nendes korterites, kus parketi puudused esinesid.
185.Hageja selgitas seoses korteris 43 toimunud mõõtmistega, et 07.07.2017 oli Talinnas kell 11.00 kuni 12.00 välisõhu temperatuur ligikaudu -3 kraadi (toimiku 3. kd, lk 41). Hageja esitas Nordic Energy Solutions OÜ (toimiku 3. kd, lk 45-48) arvutused korteri nr 43 põrandaküttte soojuslevi kohta. Tegemist on ettevõttega, kellel on pädevus ehitusprojektide ekspertiisiks sisekliima valdkonnas, projekteerimiseks ja ehituse auditite tegemiseks (toimiku 3. kd, lk 42-44). Nordic Energy Solutions OÜ arvutuste kohaselt tõusis korteris 43 põranda pinnatemperatuur üle kriitilise +28 kraadi ainult kõige suurema soojuse erikaoga ruumis. Täiendavalt kinnitas Nordic Energy Solutions OÜ (toimiku 3. kd, lk 66), et arvamuse koostamisel on arvestatud korteri nr 43 lagede kõrgusi ja akanaavade suurusi.
186.Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud, et ta paigaldas parketi vaidlusalustes korterites nõuetekohaselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei vastuta garantiiajal ilmnenud puuduste eest. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid puuduste tekkimise põhjuste kohta ega selle kohta, et hageja oli teadlik vajadusest järgida korterites kostja viidatud nõudeid põrandatemperatuuri ja õhuniiskuse osas. Tegemist ei ole tavapäraste ega õigusaktides või standardites ette nähtud nõuetega. Kostja ei ole tõendanud isegi seda, et puudused esinesid vaid tühjades korterites ning et kostja viidatud temperatuuri ning õhuniiskust oleks saanud saavutada kergelt käepäraste vahenditega. Kuna kostja vastuväited on jäänud tõendamata, vastutab kostja garantiikohustuse rikkumise eest.
187.VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kostja rikkus garantiist tulenevaid kohustusi, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist.
188.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
189.Kostja väitis kahju nõudele vastu vaieldes, et talle ei olnud kahju ette nähtav, sest hageja lubas 06.02.2018 e-kirjas võtta tarvitusele paigaldusjuhendis toodud meetmed. Kohus sellega ei nõustu. Ainuüksi hageja e-kiria ei muutnud kahju tekkimist kostjale ette nähtamatuks. Majandusja kutsetegevuses tegutseva ettevõtjana garantiid andes pidi kostjale olema mõistetav, et tema kohustuseks on kõrvaldada garantii ajal ilmnenud vead tasuta. Vastupidisel juhul oleks garantii andmisel puudunud mõte ja sisu. Lepingulise kohustuse rikkumisel pidi olema kostjale mõistetav, et hageja võib lasta puudused kõrvaldada kolmandal isikul ja nõuda kostjalt sellest tuleneva kahju hüvitamist. Lisaks ei ole hageja esindaja lubanud 06.02.2018 e-kirjas järgida paigaldusjuhendis toodud meetmeid. Hageja esindaja ei saanudki seda lubada, sest kostja ei olnud e-kirja saatmise ajaks hagejale vastavat juhendit teatavaks teinud.
190.VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1.
191.Hageja väitis, et puudusi sai kõrvaldada üksnes parketi ülesvõtmisega, mitte muul moel. Hageja väiteid tõendab ekspert T Si arvamus. Hageja selgitas, kui palju ta tellis uut materjali ja millised olid tema kulud iga korteri osas. Hageja selgitas, et tema kulud töödele, materjalidele, viimistlusele ja koristusele olid korterites nr 43, 72, 73, 75, 76 kokku 37 519,14 eurot. Korteri nr 79 osas tellis Poordi 3 OÜ kui arendaja kolmandatelt isikutelt uue materjali ja tööde tegemise. Arendusettevõte nõudishagejalt kulude hüvitamist summas 6007,10 eurot ja hageja ise kandis koristukulud 120 eurot. Seega on korteri nr 79 puuduste kõrvaldamise kulud kokku 6127,10 eurot. Korteris nr 71 parketi asendamiseks ei ole hageja veel kulutusi kandnud, kuid peab seda tegema tulevikus summas 7224 eurot. Hageja pidi ise korraldama puuduste likvideerimise ja kandma projektijuhi ning kvaliteedijuhi ajakulu 160 tundi. Kuna mõlema spetsialisti töö kulu hagejale on 40 eurot, on hageja täiendav kulu 6500 eurot. Kokku kandis hageja kostja rikkumise tõttu varalist kahju 57 270,24 eurot. 04.07.2018 saatis hageja kostjale nõude ja palus kahju hüvitada hiljemalt 15.07.2018, mistõttu palus hageja kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivise alates 16.07.2018. Lisaks osundas hageja, et tema kulud ei olnud ebamõistlikult suured, arvestades kostja enda pakkumisi.
192.Kostja leidis, et hageja oleks saand kasutada vähem kulukaid meetmeid. Kostja pidas kulusid ülepaisutatuteks. Kohus selgitas 16.10.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 110-112) kostjale vajadust tõendada väiteid, et kahju oleks saanud kõrvaldada oluliselt väiksemate kuludega. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja ühtegi selgituste ega tõendit selle kohta, milliste muude vähem kulukate meetmetega oleks saanud hageja kõrvaldada vaidlusalustes korterites esinenud parketi puudused.
193.Hageja on esitanud kohtule tõendid, mis tema väidetud kahju suurust tõendavad.
AS Lincona Konsult (toimiku 1. kd, lk 60-61) esitas hagejale arved liistparketi eest summades 1058,40 eurot, 2 540,16 eurot ja 5 715,36 eurot. Ärikoda OÜ esitas hagejale arve summas 2 160 eurot viimistluse paranduste eest pärast parketi paigaldamist (toimiku 1. kd, lk 62). Pro Rama OÜ esitas hagejale arved ehitusjärgse puhastuse eest (toimiku 1. kd, lk 63-64, lk 70) summades 192 eurot, 480 eurot, 360 eurot ja 144 eurot. Tera Parkett OÜ esitas hagejale arve summas 11 439 eurot, viidates aktidele 1 ja 2 (toimiku 1. kd, lk 65-66), arve summas 15 172,90 eurot viidates aktidele 3-5 ja arve summas 8353,87 eurot viidates aktile 6. Hageja esitas kohtule aktid nr 6, 4, 3, 2 ja 1 (toimiku 1. kd, lk 67-69) parketi paigaldamise tööde eest. Poordi 3 OÜ esitas hagejale arved parketi paigalduse eest summades 5060,52 eurot ja 2 148 eurot (toimiku 1. kd, lk 70 pöördel – 71). Eelviidatud tõendid tõendavad hageja kulusid parketi vahetamisele.
194.Hageja esitas kohtule ka enda koostatud arvestuse (toimiku 1. kd, lk 82) selle kohta, millised kulud olid seotud millise korteriga. Samuti koostas hageja hinnakalkulatsiooni parketi vahetamiseks korteris 71 (toimiku 1. kd, lk 83). Hageja esitas fotod vaidlusalustest korteritest (toimiku 1. kd, lk 84-95), millest nähtuvalt esines suuri puudujääke parketilippide liimiga katmisel.
195.Hageja esitas väljavõtte oma 2018. aasta kalendaarsest tööaja fondist (toimiku 2. kd, lk 33), millest nähtub, et sellel aastal oli igas kalendrikuus 21 tööpäeva ja 168 töötundi. Töötaja töötas keskmiselt 18 päeval kalendrikuus ja 144 töötundi kuus. Hageja juhatuse liige esitas kohtule kinnituse (toimiku 2. kd, lk 34-35), milles ta kinnitas, millised olid 2018. aastal hageja kolme töötaja põhipalgad ja töökoormused. Palgakalkulaatori väljavõtete järgi (toimiku 2. kd, lk 36-37) on hageja arvutanud välja oma töötajate keskmised töötundide hinnad, mis olid 21,4 eurot, 24,2 eurot ja 12 eurot. Hageja on esitanud kohtule oma töötajate töötundide arvestuse (toimiku 2. kd, lk 38-40). Lisaks on hageja esitanud kohtule oma 2017. a majandusaasta aruande väljavõtte, mille lisas 15 on kajastatud üldhalduskulud (toimiku 2. kd, lk 41).
196.Hageja esitas kohtule P Pu kinnituse (toimiku 2. kd, lk 104), mille järgi ta koos R M ja A Jga tegeles 09.01.2018 kuni 06.06.2018 kokku 174 tunni ulatuses Tallinnas Poordi 3 korteritesse 43, 72, 73, 75, 76 ja 79 parkettpõrandates ilmnenud puuduste parandamise organiseerimise ja kontrollimisega. Kinnituse juurde oli lisatud tööaja tabel (toimiku 2. kd, lk 105-108). Hageja esitas kohtule täiendavalt HGL Projekt OÜ pakkumuse (toimiku 3. kd, 3-4) järelevalve ja tööde juhtimise kohta. Pakkumine sisaldas korterite ülevaatusi, kontrolle erinevate tööde etappides ja ülevaatusi. Arvestuslikuks töötundide mahuks loeti 180 tundi hinnaga 38 eurot tunnid. Kokku oli pakkumuse summaks 6840 eurot, millele lisandus käibemaks.
197.Eelviidatud tõendid tõendavad kohtu hinnangul kogumis usutavalt, millised olid hageja kulud tema töötajatele seoses sellega, et töötajad pidid tegelema puuduste kõrvaldamisega ega saanud teha muid töid. Hageja on tõendanud, et rahaliselt oli soodsam oma töötajate kasutamine, mitte teenuse sisseostmine. Kostja ei ole tõendanud vastupidist.
198.Kostja tegi hagejale hinnapakkumise puuduste kõrvaldamiseks (toimiku 1. kd, lk 50, lk 54) summas 98,40 eurot. Pakkumine ei näinud ette parkettide väljavahetamist. Kohus juba osundas, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, milliseid muid meetmeid peale parketi vahetamise oleks hageja saanud kasutada. Kostja ei ole tõendanud, et töid oleks saanud teha oluliselt väiksemate kuludega. Kostja on esitanud kohtule küll erinevaid enda koostatud võrdlustabeleid (toimiku 2. kd, lk 224 ja toimiku 3. kd, lk 64), kuid ilma täiendavate tõenditeta on tegemist lihtsalt kostja seletustega. Seletused ei ole arvestatavad tõenditena. Kostja on korduvalt rõhutanud, et ta ise oleks töö ära teinud soodsamalt, kuid tegemist on asjakohatu väitega, sest kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest vajalikul moel ja viisil kohtumenetluse eel ning kohtumenetluse ajal.
199.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja nõudis kostjalt korduvalt puuduste kõrvaldamist, kuid kostja keeldus sellest. 26.03.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 45), milles selgitas avastatud puudusi ja edastas ekspertarvamuse. Hageja palus kostjal garantii korras puudused kõrvaldada hiljemalt 28.03.2018. Kostja ei nõustunud puudusi kõrvaldama (toimiku 1. kd, lk 46).
200.29.03.2018 teatas hageja (toimiku 1. kd, lk 55), et kuna kostja tähtaegselt ei vastanud, tellib ta põrandate väljavahetamise tööd teiselt töövõtjalt. Kostja teatas 02.04.2018, et soovib olla kõigi põrandate avamise juures, millele hageja vastas, et töödega on juba alustatud (toimiku 1. kd, lk 56). 11.04.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 57), kus teatas, et kuna 05.04.2018, mil kostja objektile jõudis, olid põrandakatted korterites 75 ja 76 juba eemaldatud ja ära viidud, ei saanud kostja analüüsida olukorra põhjuseid. Edasises e-kirjade vahetuses pooled kokkuleppele ei jõudnud (toimiku 1. kd, lk 59).
201.04.07.2018 esitas hageja kostjale kohtuvälise nõude kahju hüvitamiseks (toimiku 1. kd, lk 72-73) summas 63 493,01 eurot, millele lisandus töötajate kulu. Kostja keeldus kahju hüvitamisest (toimiku 1. kd, lk 74-76). Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kahju nõue on põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuna 57 270,24 eurot. Kuna kostja viivitas alusetult kahju hüvitamisega, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel välja mõista viivis alates 16.07.2018 kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise päevaks on sissenõutavaks muutunud viivis 12 753,22 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 12 753,22 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (28.04.2021) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis kahju hüvitiselt 57 270,24 eurolt kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
202.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääRne ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
203.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1100 eurot ja õigusabikulud 19 780,80 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus hageja muude mentluskulude ehk dokumentaalsete tõendite kuluna välja mõista 2070 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt. Kostja vaidles kuludele vastu ja pidas õigusabikulusid osaliselt ülepaisutatuteks. Kostja vaidles vastu RIMER Konsult OÜ arvamuse kulule, sest see oli koostatud aasta enne kohtumenetluse algust.
204.Kohus leiab, et hageja kulud dokumentaalsetele tõenditele on põhjendatud. Tähtsust ei oma asjaolu, et üks RIMER Konsult OÜ arvamustest on koostatud enne kohtusse pöördumist, sest tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et dokumentaalsete tõendite kuluks saaks lugeda üksnes kohtumenetluse ajal koostatud tõendite kulu.
205.Hageja ei ole välja toonud, milline oli õigusabi osutamisel tunnitasu suurus, kuid arvestades õigusabi osutamiseks kulunud aega ja summat, on selleks ilmselt olnud 159 eurot ilma käibemaksuta, mida kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatuks. Õigusabi osutamiseks kulunud aega kohus tervikuna põhjendatuks ei pea. Hageja nimekirjast järeldub, et hagiavalduse koostamiseks kulus esindajal kokku aega 18,12 tundi. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Kostja vastusega tutvumisele on esindajal aega kulunud 23,33 tundi, kui kostja vastuse mahtu ja sisu arvestades loeb kohus põhjendatud ajakuluks samuti 10
tundi. Muus osas loeb kohus hageja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamisel, kliendiga suhtlemisel ja kohtus esindamisel põhjendatuks ning kooskõlas olevaks menetlusdokumentide mahuga ja tehtud toimingutega. Seega loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu esindamisel põhjendatuks 102,21 tunni ja 16 251,39 euro ulatuses.
206.Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista riigilõivuna 1100 eurot, õigusabikuludena 16 251,39 eurot ja dokumentaalsete tõendite kuluna 2070 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 19 421,39 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 19 421,39 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK km
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.