lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-8145/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 10.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-8145/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1976
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 4034 lg 13, 6, 7TsMS § 407 lg 1, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-8145

Tsiviilasi

Aktsiaselts PP. C. hagi J. L. vastu võlgnevuse nõudes

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

12 978,13 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nendeHageja Aktsiaselts PP. C. (registrikood xxxxxxxx, aadress xxxxx xxx xx, xxxxxxxxx xxxxxxxx , xxxxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx Hageja esindaja Jekaterina jekaterina.morozova@PP. .ee)

Morozova

(e-post

Kostja J. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx xxx xxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt J. L.lt (L.) hageja Aktsiaselts PP. C. kasuks põhivõlgnevus summas 797,22 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 34,86 eurot, kokku 832,08 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J. L.lt hageja Aktsiaselts PP. C. kasuks viivised alates 06.06.2023 põhinõudelt 797,22 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 797,22 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
4.
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 8% ulatuses J. L.i ja 92% ulatuses Aktsiaselts PP. C. kanda.
5.Rahuldada Aktsiaselts PP. Capial menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Välja mõista kostjalt J. L.lt hageja Aktsiaselts PP. C. kasuks menetluskuludena 76,80 eurot.
7.Välja mõista kostjalt J. L.lt hageja Aktsiaselts PP. C. kasuks viivis menetluskuludelt (76,80 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Aktsiaselts PP. C. (hageja) esitas 05. juuni 2023 J. L. (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 7875,23 eurot, intressid 1370,57 eurot, lepingu haldustasu 16,25 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1082,25 eurot ning sissenõudekulud summas 35 eurot. Lisaks alates 06.06.2023a. viivist põhinõudelt (7875,23 eurolt) 33% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 01.04.2020 krediidiandjaga Fresh Finance OÜ laenulepingu nr 11147, millega on kostja saanud laenu summas 10 219,41 eurot. Tegelik väljamakse summa 10 015,02 eurot (dtl 25). Kostja kohustus maksma ka intressi 33% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidi tagasimakseperioodiks oli 65 kuud, kohustusega tasuda alates 20.04.2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast, intressist ja lepingu haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 65x 341,40 eurot. Kostja tasus osamakseid kuni 20.06.2022 osamakseni, mida krediidiandja arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kokku tasutud 9217,80 eurot (27x341,40). Krediidiandja ütles 05.01.2023 lepingu üles (dtl 36). Nõue on loovutatud hagejale 07.02.2023 (dtl 37).
3.Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud KÄPO vahendusel 21.06.2023 kell 20:13. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole.
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis kostja laenutaotluse, kuhu märkis oma sissetuleku ning kohustuste suuruse. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis Fresh Finance OÜ kostja maksevõimelisust avalike registrite põhjal. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Fresh Finance OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr 11147. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja Fresh Finance OÜ vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Fresh Finance OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). 2(5)
8.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus viitab, et tulenevalt TsMS § 407 lg 1 võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, võib kohus teha otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
9.Samas ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus ning olukorras, kus hagi ei ole õiguslikult põhjendatud hagis toodud asjaolusid arvestades, ei saa kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Võimalik oleks jätta hagi tagaseljaotsusega rahuldamata. Ka peab kohus omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 403 4 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.
14.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Fresh Finance OÜ on kostja sissetuleku kontrollimiseks esitanud päringu AS Pensionikeskusele. Krediidiandja on küsinud kostja kohta teavet ka avalikest registritest.
15.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just konto väljavõttelt.
16.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud 3(5)

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 33% aastas (vt dtl 9). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

17.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
18.Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu summas 10 219,41 eurot. Tegelik väljamakse summa 10 015,02 eurot (dtl 25). Kostja kohustus maksma ka intressi 33% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidi tagasimakseperioodiks oli 65 kuud, kohustusega tasuda alates 20.04.2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast, intressist ja lepingu haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 65x 341,40 eurot.
19.Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 9217,80 eurot (27x341,40 eurot) (dtl 3).
20.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale vaid põhivõlgnevus, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla suuruseks on 797,22 eurot (10 015,02 – 9217,80) Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
21.Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
22.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma rahalist kohustust rikkunud (VÕS § 113 lg 1). Hagitäpsustuses arvestas hageja viivisenõude ümber ning küsib kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23.Viivist tuleb arvutada perioodi 05.01.2023 – 05.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 34,86 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
25.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 8% ulatuses kostja ja 92% ulatuses hageja kanda.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 4(5)
27.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 910 eurot ja õigusabikulust summas 420 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
28.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
29.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
30.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena (910 + 50) * 8% = 76,80 eurot.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (76,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja