1.OÜ Amitec Project (hageja) esitas 18. augustil 2020. a Tartu Maakohtule hagi Virgo Kuristi (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja tegevjuhi lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi 36 000 eurot, viivise leppetrahvi tasumisega viivitamise eest hagi esitamise aja seisuga 723 eurot 93 senti ja alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses toodud ulatuses ning kahju hüvitise 407 euro 50 sendi kohtuväliselt tekkinud õigusabikulu hüvitamiseks.
2-20-11960 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30. märtsil 2007. a töölepingu, mille alusel asus kostja
2.aprillil 2007. a hageja juurde tööle tehnilise juhataja ametikohale. Alates 2009. aasta maist asus kostja täitma tegevdirektori ülesandeid ja tegutses alates 28. maist 2009. a hageja prokuristina.
1.detsembrist 2015 asendas 30. märtsi 2007 töölepingut tegevjuhi leping, mis hageja hinnangul ei ole tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 mõttes.
5.veebruaril 2020. a said hagejale teatavaks asjaolud, mis tingisid usalduse kaotuse kostja suhtes. Kostja oli pikema aja vältel rikkunud lojaalsuskohustust ja tegutsenud hageja huvide vastaselt hagejale varalist kahju põhjustades, mis tõi 2020. a alguseks kaasa peaaegu kõigi töötajate lahkumise ja hageja majandustegevuse seiskumise. Kostja eestvedamisel oli tehtud hageja nimel tehinguid, mille käigus on hageja vara võõrandatud ja kasutada antud turuväärtusega võrreldes tunduvalt madalama hinnaga, sh seotud isikutele ja hagejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevale ja konkurendina käsitletavale äriühingule Industrial Systems Engineering OÜ.
5.veebruaril 2020. a ütles hageja kostjaga sõlmitud tegevjuhi lepingu erakorraliselt üles. Kostja rikkus tegevjuhi lepingu p-des 7 ja 8 fikseeritud kohustusi (konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe). Seetõttu on kostja kohustatud tasuma lepingu rikkumise eest leppetrahvi lepingu p-s 8 märgitud ulatuses. Asjatundja U. Võimre asjatundja arvamusest hageja müügitulude põhjuste kahanemise kohta nähtub, et kostja tegevusel oli äärmiselt kaalukas roll hageja majandustulemuste halvenemisel ja konkureeriva äriühingu Industrial Systems Engineering OÜ käibe kasvatamisel.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt puudub mõlema poole allkirjastatud lepingudokument, mistõttu ei saa pidada tegevjuhi lepingut sõlmituks. Igal juhul on lepingus sisalduvad konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe ning leppetrahvikokkulepe tüüptingimustena VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised, kuna lepingut ei ole eraldi läbi räägitud, kostja on tarbija ning kokkulepped on kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Tegevjuhi leping on olemuselt tööleping ning selles sätestatud konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe ei vasta TLS § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele ja on TLS § 23 lg 4 alusel tühine. Pooled leppisid kokku, et kostja ei tohi tegeleda konkureeriva tegevusega, kuid määratletud ei ole, millisel territooriumil piirang kehtib, samuti ei ole sätestatud piirangu ulatust. Pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe ei kehti TLS § 24 lg 1 kohaselt, kuna tööandja ei ole maksnud kostjale tasu konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppest kinnipidamise eest. Hageja ei ole tõendanud ka konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppe rikkumist. Kui kohus leiab, et tegevjuhi lepingu saab lugeda sõlmituks ja konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe kehtib, siis palus kostja vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.
3.Tartu Maakohus rahuldas 29. oktoobri 2021. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 36 000 eurot, viivise leppetrahvi tasumisega viivitamise eest hagiavalduse esitamise seisuga 723 eurot 93 senti ja alates 22. augustist 2020 kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, samuti kahjuhüvitise 407 eurot 50 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 5060 eurot koos lisanduva viivisega. Maakohus tuvastas, et alates 1. detsembrist 2015. a asendas poolte vahel 30. märtsi 2007. a sõlmitud töölepingut tegevjuhi leping. Maakohus leidis, et tegevjuhi lepingu alusel oli poolte vahel töösuhe, 2(8)
2-20-11960 sest hageja allus kostja juhtimisele ja kontrollile. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu kui töölepingu. Tegevjuhi lepingu p-s 8 oli kokku lepitud konkurentsi- ja ahvatlemiskeelus. Tüüptingimuste regulatsioon (VÕS § 35) kohaldub ka töölepingule. Selleks, et lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi. Pooled ei vaidle, et 1. detsembri 2015 leping koostati hageja juristi poolt. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli vaidlusalused lepingutingimused varem välja töötanud tüüplepingutes kasutamiseks või kasutas neid tingimusi muul põhjusel selliselt, et tingimuste üle ei olnud võimalik läbi rääkida ja nende sisu mõjutada. Arvestades kostja tööd hageja tegevjuhina, oli konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe lubatud, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi (TLS § 23 lg 2). Konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppes ei ole selle ruumilist ulatust selgesõnaliselt kindlaks määratud ning lepingupoolte ühist tegelikku tahet selle kohta ei ole VÕS § 29 lg 1 järgi võimalik kindlaks teha. Mõistliku isiku seisukohast on Eestis sõlmitud konkurentsipiirangu kokkuleppe ruumilise alana eelduslikult äratuntav Eesti riik, kus tööandja töötajale teadaolevalt tegutseb konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppe sõlmimise ajal. Vaidlust ei saa olla, et konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe on ajaliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud. Maakohus leidis, et konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe on ka esemeliselt mõistlikult ja äratuntavalt piiritletud. Kostja töötas tegevjuhina ja pidi olema teadlik hageja tegevusvaldkonnast ning talle pidi olema arusaadav, kes on tööandja konkurendiks ning milles seisneb konkureeriv tegevus. Lepingu p 7 kolmanda lause kohaselt oli tegevjuht seotud kohustusega mitte tegeleda ettevõtte otsese või kaudse konkurendina vaadeldava ettevõtte heaks sellise tegevusega, millega ettevõtte eelisseisundit või konkurentsipositsiooni nõrgestatakse. Eeltoodud põhjendustel leidis maakohus, et tegevjuhi lepingus sisalduvad konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe ning leppetrahvi kokkulepe (TLS § 26 lg 1) on kehtivad. Maakohus luges tõendatuks, et kostja on varjatult tegelenud konkureeriva ettevõtte heaks ja huvides ning rikkunud sellega konkurentsikeeldu. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust leppetrahvi vähendada (VÕS § 162 lg 1). Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur. Hageja võib leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist. Hageja on ka tõendanud talle kahju tekkimist, mis seisneb selles, et ta on lepingulise esindaja vahendusel saatnud kostjale kohtueelse nõudeavalduse leppetrahvi tasumiseks, mille eest tasus hageja lepingulisele esindajale 407 eurot 50 senti. Seega kandis hageja seoses kohustuse rikkumisega täiendavalt kahju 407 eurot 50 senti. Kulutust tuleb pidada mõistlikuks ja põhjendatuks.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja oli jätkuvalt seisukohal, et töölepingu sõlmimine poolte vahel on tõendamata, mistõttu ei saa hageja ka tugineda lepingus sisalduvale konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu ning leppetrahvi kokkulepetele. Isegi juhul, kui tööleping on sõlmitud, on selles sisalduv leppetrahvikokkulepe tüüptingimusena tühine. Konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe ei vasta seadusega sätestatud nõuetele ja on TLS § 23 lg 4 mõistes tühine. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks teinud midagi, mis on käsitletav konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppe rikkumisena. Leppetrahvisumma on ebamõistlikult kõrge, mis iseenesest annab aluse selle vähendamiseks. Maakohus on hageja kohtueelseid õigusabikulusid välja mõistes eksinud VÕS § 161 lg 2 reegli vastu, mille kohaselt, kui 3(8)
2-20-11960 kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29. juuni 2022. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid hageja kanda ning ringkonnakohus mõistis hagejalt menetluskuluna kostja kasuks välja maakohtus 2592 eurot ja ringkonnakohtus 2296 eurot. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune tegevjuhi leping on oma olemuselt tööleping. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta ei soovi seda maakohtu seisukohta vaidlustada ja on nõus, et vaidlus lahendatakse TLS sätete alusel. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et pooled ei vahetanud lepingu sõlmimisel tahteavaldusi. Kuigi hageja poolt allkirjastamata lepingu saatmist kostjale ei saa pidada oferdiks, ei ole ringkonnakohtul asja materjale ning poolte poolt vande all antud ütlusi arvestades alust arvata, et lepingut selles märgitud tingimustel poolte vahel ei sõlmitud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et tegevjuhina töötava hagejaga oli konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppe sõlmimine TLS § 23 lg 2 järgi lubatav, samuti oli mõistlikule isikule äratuntav kokkuleppe ruumilise alana Eesti riik ja kokkuleppe ajaline piirang (töötamise ajal ja 12 kuud pärast töötamise lõppu hageja juures). Ringkonnakohus ei nõustunud aga maakohtu järeldusega, et mõistlikule isikule pidi olema äratuntav ka konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppe esemeline kehtivus, va RB Metals OÜ-d puudutavas osas. Maakohtu otsusest ei nähtu, millise tegevusvaldkonna ja konkurentide osas pidi kostja kokkulepitud piirangu mõistlikult ära tundma ja kas keelatud oli igasugune tegevus. Maakohus tuvastas küll kostja tegutsemise konkureeriva Industrial Systems Engineering OÜ huvides, kuid üksnes sellest asjaolust ei saa järeldada kokkuleppe mõistlikku ja äratuntavat piiritlemist, st konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppe kehtivust. Töötajale etteheidetava tegevuse sisust ja tema tööpositsioonist ei saa mõistliku isiku positsioonilt tuletada töötaja arusaamist konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu sisust, vaid see arusaamine peab mõistlikul isikul tekkima rikkumise eelselt. Konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppest on võimalik mõistlikult aru saada, et kokkulepe kohaldub kostja tegutsemisele RB Metals OÜ huvides. Ülejäänud osas ei nähtu poolte kokkuleppest, kes on tööandja konkurendid ja milles seisneb konkureeriv tegevus. Kokkuleppes puudub viide tegevusvaldkonnale või konkreetsetele ettevõtetele, mille osas piirang kehtib. Seega ei ole kokkulepet mõistliku isiku positsioonilt tõlgendades võimalik tuvastada kokkuleppe esemelist kehtivust sõltumata sellest, et leping sõlmiti tegevjuhist kostjaga. Kuna lepingu p-s 8 sõlmitud kokkulepe on tühine (va RB Metals OÜ-d puudutavas osas), puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt ka leppetrahvi hagis kirjeldatud tegevuse eest Industrial Systems Engineering OÜ huvides. Kuna konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe ei kehti ja hagi tuleb selle keelu rikkumise eest leppetrahvi nõudes jätta rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja nõue kohtuväliselt tekkinud õigusabikulude 407 euro 50 sendi hüvitamiseks. Ringkonnakohus märkis, et TLS § 26 lg 2 kohaselt jääks hagi kahjuhüvitise osas rahuldamata sõltumata sellest, kas leppetrahvi kokkulepe kehtiks, sest asjas ei ole tuvastatud, et hageja nõutav leppetrahv 36 000 eurot ei kata kogu kostja poolt väidetavalt tekitatud kahju.
4(8)
2-20-11960
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi tagasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus andnud hinnangu tegevjuhi lepingu olemusele hageja seisukohta ja esitatud tõendeid arvestamata. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tegevjuhi lepingu puhul on tegemist käsundus-, mitte töölepinguga. Ringkonnakohus on ka konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppe kehtivust hinnates jätnud arvestamata asjas tähendust omavad tõendid ja rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Hinnates konkurentsikeelu esemelist kehtivust, on kohus jätnud tähelepanuta asjas kogutud tõendid, mis selgelt osundavad, et kostja oli teadlik, kes olid hageja konkurendid ja milles seisnes konkureeriv tegevus. Mh ei oleks olnud objektiivselt võimalik konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppes nimeliselt välja tuua Industrial Systems Engineering OÜ-d hagejaga samal tegevusalal tegutseva konkurendina, kuna tegevjuhi leping sõlmiti aastaid enne hageja konkurendi asutamist. Lisaks on ringkonnakohus on asja lahendades väljunud apellatsioonkaebuse piiridest, kui märkis otsuses, et kahjuhüvitise osas jääks hagi rahuldamata sõltumata sellest, kas leppetrahvi kokkulepe kehtiks. Kuivõrd kostja ei tuginenud apellatsioonkaebuses sellisele väitele, ei saanud ringkonnakohus selles osas asuda asjaolusid kontrollima ja seisukohta kujundama.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-i 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada ja saata TsMS § 691 p 2 järgi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et tegevjuhi lepingut saab pidada töölepinguks, põhjusel, et hageja ei ole vastavat maakohtu seisukohta vaidlustanud ning nõustus vaidluse lahendamisega TLS sätete alusel (ringkonnakohtu otsuse p 7).
10.1.Kolleegium on korduvalt selgitanud, et õigussuhte kvalifitseerimine on tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest (vt nt RKTKo 17.03.2021 2-16-16764/92, p 11). TsMS § 652 lg 8 ja TsMS § 688 lg 2 alusel on õigusliku hinnangu andmisel pooltest sõltumatud ka ringkonnakohus ja Riigikohus (vt RKTKo 10.04.2013 3-2-1-21-13, p 16). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.
10.2.Siiski leiab kolleegium, et alama astme kohtud ei ole praegusel juhul õigussuhte kvalifitseerimisel oluliselt menetlusõiguse normi rikutud.
10.3.Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu (vt RKTKo 20.05.2020 2-18-6908/47, p 11).
5(8)
2-20-11960
10.4.Eelnimetatud põhimõtetest on praegu lähtunud ka maakohus, kes leidis, et hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid tegevjuhi lepingu näol mõne muu lepingu kui töölepingu (maakohtu otsuse p-d 27-34). Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus oma järelduste tegemisel menetlusõigust, sh tõendite hindamisel. Riigikohus on TsMS § 688 lg-te 3 ja 4 kohaselt seotud alama astme kohtute tuvastatud asjaoludega ning TsMS § 688 lg 5 kohaselt ise alama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid ei kogu ega uuri.
11.Eelnevast tulenevalt võtab kolleegium kaebuse edasisel läbivaatamisel aluseks asjaolu, et vaidlusaluse tegevjuhi lepingu puhul on tegemist töölepinguga ning sellele kohalduvad TLS-i sätted. Kassatsiooniastmes on poolte vahel peamine vaidlus selle üle, kas tegevjuhi lepingu p-s 8 sisalduv konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe on kehtiv, eelkõige kas selle esemeline piiritletus vastab seaduse nõuetele. Tegevjuhi lepingu p 8 on sõnastatud järgmiselt (ringkonnakohtu otsuse p 8): „Tegevjuht kohustub mitte tegelema konkureeriva tegevusega või minema üle konkureeriva ettevõtte teenistusse või meelitama Ettevõtte töötajaid või kliente kliendisuhtesse teenistussuhte ajal või pärast selle lõppemist kaheteistkümne (12) kuu jooksul. Eraldi märgitakse Tegevjuhi sugulassuhe RB Metals OÜ juhtkonnaga. See tingimus 8 eraldi märgituna puudutab ka nimetatud ettevõtet ja kontaktisikuid. Kui tegevjuht rikub konkurentsi- või ahvatlemiskeeldu, on ta kohustatud maksma Ettevõttele leppetrahvina kaheteistkümne (1) kuu töötasule vastava hüvitise iga rikkumise eest, samuti Ettevõttele põhjustatud muud otsesed ja kaudsed kulud.“ Ringkonnakohus leidis, et konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe ei ole esemeliselt mõistlikult ja äratuntavalt piiritletud, kuna sellest ei nähtu, kes on tööandja konkurendid ja milles seisneb konkureeriv tegevus. Kokkuleppes puudub viide tegevusvaldkonnale või konkreetsetele ettevõtetele, mille osas piirang kehtib ning seda ei saa tuletada töötajale etteheidetava tegevuse sisust ega tema tööpositsioonist (ringkonnakohtu otsuse p 10). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
12.TLS § 23 lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Seda nõuet rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine (TLS § 23 lg 4).
12.1.Konkurentsikeelu ulatuse üle otsustamiseks tuleb lähtuda nii töölepingu seaduses sätestatust kui ka kokkuleppes kokkulepitust. TLS § 23 lg-s 3 sätestatud piirangu töötajale äratuntavuse kriteeriumi kontrollimisel (hinnangu andmisel sellele, kas töötajale pidi olema talle kehtestatud konkurentsipiirangu ulatus arusaadav) tuleb juhul, kui piirangu ulatus on kindlaks määratud ebaselgelt või seda ei ole kindlaks määratud, poolte tahe kindlaks teha sellekohast kokkulepet tõlgendades. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kui võlaõigusliku lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1 esimene lause). Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt (kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest). Objektiivsel tõlgendamisel tuleb muu hulgas arvestada VÕS § 29 lg-s 5 märgitud asjaoludega (vt RKTKo 12.03.2019 2-15-16682/73 p 13). Arvestada tuleb ka VÕS § 29 lg-ga 8, mille kohaselt eelistatakse lepingutingimuse tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastupidine reegel kehtib tüüptingimuste tõlgendamisel VÕS § 39 lg 2 ls-st 1 tulenevalt. Praegusel juhul tuvastasid kohtud, et vaidlusaluse lepingutingimuse näol ei olnud tegemist tüüptingimusega.
6(8)
2-20-11960
12.2.Kolleegium on varasemalt konkurentsipiirangu esemelise (sisulise) mõistliku ja äratuntava piiritlemise kohta märkinud, et TLS § 23 lg 1 järgi tuleb tööandjal ja töötajal konkurentsipiirangu sätestamisel kokku leppida, kes on tööandja konkurendiks ning milles seisneb konkureeriv tegevus, mis võib tööandjat kahjustada. Kuivõrd piirang peab olema proportsionaalne tööandja kaitstava huviga (piirangu mõistlikkuse kriteerium), on oluline tuvastada, et konkurent tegutseb sisuliselt tööandjaga samas tegevusvaldkonnas. See tähendab, et tuleb võrrelda kahe äriühingu sisulist tegevust (sama kaubagrupi toodete müük vms). Samuti on oluline tuvastada, et töötaja töö konkurendi juures on sisuliselt seotud endise tööandja konkureeriva tegevusega. See tähendab, et töötajale ei saa olla keelatud igasugune töö konkurendi juures, vaid üksnes tegevused teisel töökohal, mis võib töötaja endise tööandja majandustegevust mõjutada (RKTKo 12.03.2019 2-15-16682/73 p 16).
12.3.Eelviidatud kolleegiumi praktikast tulenevalt on ringkonnakohus iseenesest õigesti leidnud, et konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppe kehtimiseks peab töötajale olema sellest äratuntav, kes on tööandja konkurendid ja milles seisneb konkureeriv tegevus, mis võib tööandjat kahjustada. Samas on ka kolleegium varem leidnud, et konkurentsipiirangu kokkulepete puhul ei saa mõistlikult järeldada, et pooled sõlmivad selliseid lepinguid, soovides, et need ei kehtiks mitte kunagi (vt ka RKTKo 12.03.2019 2-15-16682/73 p 15).
12.4.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt on vaidlusalune konkurentsija ahvatlemiskeelu kokkulepe tühine seetõttu, et töötajale etteheidetava tegevuse sisust ja tema tööpositsioonist ei saa mõistliku isiku positsioonilt tuletada töötaja arusaamist konkurentsipiirangu sisust, vaid see arusaamine peab mõistlikul isikul tekkima rikkumise eelselt (ringkonnakohtu lahendi p 10). Samuti on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt on konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkulepe tühine, kuna sellest ei nähtu, kes on tööandja konkurendid ja milles seisneb konkureeriv tegevus ja et kokkuleppes puudub viide tegevusvaldkonnale või konkreetsetele ettevõtetele, mille osas piirang kehtib (ringkonnakohtu lahendi p 10). Ekslik on ringkonnakohtu hinnang, et kokkulepet mõistliku isiku positsioonilt tõlgendades ei ole võimalik tuvastada kokkuleppe esemelist kehtivust sõltumata sellest, et leping sõlmiti tegevjuhist kostjaga (ringkonnakohtu lahendi p 10).
12.5.Kolleegium selgitab, et juhul, kui konkurentsikeelu kokkuleppe poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse konkurentsikeelu kokkulepet, nagu ka igat muud lepingut, mitte üksnes nii nagu keskmine mõistlik isik seda mõistma pidi, vaid arvestada tuleb ka kokkuleppe poolte isikuid, nende teadmisi, kogemusi ja positsiooni. Sellele viitab selgesõnaliselt ka VÕS § 29 lg 4, kasutades mõistet „nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma“, millest tuleneb, et arvesse tuleb võtta nii lepingupoolte isikutega seotud asjaolusid kui ka seda, mis asjaoludel leping sõlmiti, sh töötaja ametikohta ja tööülesandeid. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada see, missugused olid poolte arusaamad sellest, mis tegevusalal hageja tegutseb ning vaidlusaluse konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppe pooltega sarnased isikud oleksid mõistlikult aru saanud, mis tegevusalal tegutseva äriühingu tegevjuhina kostja tegutsema asus.
12.6.Teiseks tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel arvestada ka VÕS § 29 lg-ga 8, mille kohaselt eelistatakse lepingutingimuse tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et isegi kui vaidlusaluse konkurentsija ahvatlemiskeelu kokkuleppe sõnastus ei olnud esemeliselt mõistlikult piiritletud, kuid pooled said või pidid aru saama või pooltega sarnased mõistlikud oleksid pidanud kostja lepingu kohaseid ülesandeid, poolte senist koostööd ja kogemusi ning muid lepingu sõlmimise asjaolusid arvestades pidanud aru saama, mis on hageja tegevusala, millel tegutsema asumine oli kostjale vaidlusaluse kokkuleppe kohaselt keelatud, siis tuleb vaidlusalust kokkulepet selles osas pidada kehtivaks. 7(8)
2-20-11960
13.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest, kui märkis otsuses, et kahjuhüvitise osas jääks hagi rahuldamata sõltumata sellest, kas leppetrahvi kokkulepe kehtiks. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (vt TsMS § 436 lg 7). Ringkonnakohtu märkus, et konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppe rikkumise tõttu leppetrahvi ja kahjuhüvitise samal ajal nõudmisel tuleb mh arvestada ka TLS § 26 lg-ga 2 on ka iseenesest õige. Küll aga ei olnud see asjakohane praeguse asja raames, kuivõrd hageja ei nõua praegu kostjalt kahju hüvitamist konkurentsi- ja ahvatlemiskeelu kokkuleppe rikkumise tõttu, vaid leppetrahvi tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul vastata kõigile apellatsioonkaebuses esitatud väidetele ja seisukohtadele arvestades asjas esitatud tõendeid.
14.Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.