G.K hagi S.Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr XXX
Tsiviilasja hind
1263 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: G.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev Kostja: S.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada täiteasjas nr XXX sundtäitmine 1263 euro osas lubamatuks.
3.Jätta menetluskulud S.Y kanda.
4.Rahuldada G.K taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata G.K põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2764 eurot ning mõista see summa S.Y-lt välja.
5.Jätta Viru Maakohtu 15.01.2021 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu (täiteasjas nr XXX täitemenetluse peatamine) kehtima kuni otsuse jõustumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-21-581 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.G.K (hageja) esitas 14.01.2021 Viru Maakohtule hagi S.Y (kostja), vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt taotleb hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr XXX 1263 euro osas lubamatuks ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kohus on 15.01.2021 määrusega rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse ja peatanud täitemenetluse täiteasjas nr XXX kuni tsiviilasjas nr 2-21-581 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
2.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja avalduse alusel kohtutäitur Tatjana Afanasieva juures menetluses täiteasi nr XXX . Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 01.06.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-6377, mille järgi rahuldati hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega ja korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX) jäi hagejale ning hageja kohustus maksma kostjale viimasele kuuluva osa eest 3000 eurot. Viru Maakohus on tsiviilasjas nr 2-19-9428 09.12.2020 otsuse p-s 18 tuvastanud, et hageja on kostja eest teinud makseid laenulepingust XXX tulenevate kohustuste katteks ja kinnitanud, et tasutud summast poole ulatuses on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt. Tsiviilasjas nr 2-19-9428 rahuldas kohus hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks samas täiteasjas ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks 1737 euro osas (otsus jõustus 09.01.2021). Pärast otsuse jõustumist jätkus täitemenetlus 1263 euro osas. Hageja hinnangul on täitemenetlus 1263 euro osas lubamatu, sest nõue on rahuldatu tasaarvestusega.
2.2.24.09.2007. a sõlmisid pooled Danske Bank A/S Eesti filiaaliga (endine AS S pank) laenulepingu nr XXX summa 26 842,89 euro saamiseks korteriomandi aadressil XXX ostuhinna osaliseks tasumiseks. Laenusumma jääk 201,32 eurot kanti kostja pangakontole. Laenusaajaks oli kostja ja kaastaotlejaks hageja. Kostja vastutab koos hagejaga panga ees laenu tagastamise eest solidaarselt, sest laenulepingu üldtingimuste p 1 kohaselt, kaastaotleja on panga ees solidaarselt koos laenusaajaga lepingust tulenevate nõuete täitmise eest vastutav isik ja see tähendab, et pangal on õigus laenulepingust tuleneva mistahes kohustuse täitmist nõuda laenusaajalt või kaastaotlejalt või mõlematest ühiselt.
2.3.Ajavahemikul 11.06.2019 kuni 07.01.2021 tasus hageja laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 1721 eurot ja 08.01.2021 kuni 03.11.2021 910 eurot ning Viru Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-19-9428, et laenulepingust tulenevate kohustuste katteks tasutud summast poole ulatuses on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt ning hageja ja kostja on solidaarvõlgnikud panga ees laenulepingu nr XXX täitmisel. Danske Bank A/S Eesti filiaal lõpetas oma tegevuse Eesti Vabariigis ja laenulepingust tulenevad õigused ning kohustused läksid AS-le LHV Pank. Kuna käesolevas asjas esineb sama olukord tsiviilasjaga nr 2-19-9428 ja arvestades, et 2 (9)
2-21-581 hageja täitis panga eest solidaarkohustust kostjaga summas 2631 eurot (1721+910), siis tasutud summast poole ulatuses, s.o 1315,50 eurot osas on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt. Nõudeõigust välistavad asjaolud puuduvad.
2.4.Hageja tegi kostjale e-posti teel tasaarvestusavaldused, vastavalt 13.01.2021 860,50 euro ja 03.11.2021 405 euro osas. Kostja nõusolek tasaarvestuse tegemiseks ei ole vajalik. Kuna 13.01.2021 seisuga oli hagejal rahaline nõue kostja vastu 860,50 eurot ja kostjal rahaline nõue hageja vastu 1263 eurot, siis tasaarvestas hageja nõuded ja hageja lõplik nõue kostja vastu oli 402,50 eurot. Kuna hageja jätkas maksete tegemist, siis oli hagejal rahaline nõue kostja vastu 402,50 eurot ja kostjal rahaline nõue hageja vastu 455 eurot. 04.11.2021 tegi hageja kostjale (parandatud nõudesummaga) nõudeavalduse ja tasaarvestuse summa 455 euro osas. Mõlemad nõudeavaldused ja tasaarvestusavaldused saadeti kostjale e-posti aadressidele XXX ja XXX, millelt kostja on suhelnud nii kohtu kui ka kohtutäituriga. Kostja on avaldused kätte saanud vastavalt 14.01.2021 ja 05.11.2021 või hiljemalt koos hagiavaldusega käesolevas tsiviilasjas.
2.5.Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad hageja ja kostja ühiselt (solidaarselt). Hageja ja kostja on kohustatud solidaarkohustuse täitma võrdsetes osades. Pooled ei leppinud kokku, et solidaarne laenukohustus jääb hageja ainuisikuliseks kohustuseks. Muude kokkulepete olemasolu kohta ei ole kostja midagi väitnud ega tõendatud. Hageja mäletab, et kostja kuritarvitas lühiajaliste SMS-laenude võtmist, tal tekkisid raskused kaasomandi haldamise ja hooldamise kulude ning põhilaenu tagasimaksete oma osa tasumisega. Hageja ja kostja arutasid kaasomandi lõpetamist ning kostja nõustus, et korteriomand jäetakse täielikult hagejale. See oli muu hulgas vajalik selleks, et vältida kostja lühiajaliste laenukohustuste täitmist kaasomandis oleva korteri eest. Hageja ja kostja arutasid hüvitise suurust ning leppisid kokku, et 3000 eurot on piisav summa. Kostja nõustus sellega. Kuna pooled elasid perega samas korteris, osales kostja laenukohustuste täitmises panga ees, kuid ei saa väita, et ta tegi seda regulaarselt ja nõuetekohaselt. Hageja hinnangul ei ole hea usu põhimõtet rikutud, kuna see summa oli kostjaga läbi arutatud ning kostja on hagivastuses selle summaga nõustunud. AS LHV Pank poolt esitatud vastus ja laenu tagastamise maksegraafik kinnitavad, et hagiavalduses kirjeldatud perioodi kestel täidab solidaarkohustust ainult hageja ning seda nii enda kui ka kostja eest, kuna võlgnevus panga ees puudub.
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Nõude tasaarvestust ei toimunud, sest tasaarvestab pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid ja kostja esitab hageja nõudele vastuväite. Hageja on laenulepingu pooleks ning täidab oma isikliku kohustust laenusaajana, lähtudes laenulepingu tingimustest. Asjaolu, et hageja on viidanud laenulepingu alusel teostatud väljamaksetele, ei ole iseseisvaks ega piisavaks aluseks sellele, et kostjal tekiks kohustus hüvitada hagejale need väljamaksed. Laenulepingust tulenevad võlakohustused on endiste abikaasade ühised kohustused. Laenuleping on sõlmitud eesmärgiga osta korteriomand asukohaga XXX. Abikaasad ei ole ühisvara jagamisel võlakohustust jaganud ning see jäi nende ühiseks kohustuseks. Hageja on laenulepingu pooleks. Vastavalt laenulepingu tingimustele anti laen laenusaaja ja kaastaotleja kasutusse ning käsutusse järgnevalt: 25.09.2007 andis pank laenusaaja kasutusse ja käsutusse 26 842,89 eurot, mille arvelt palub laenusaaja tema arvelduskontole kanda 420 000 krooni. Laenu kasutamise eesmärgiks lepingu järgi oli korteriomandi, asukohaga XXX ostuhinna osaline tasumine. Seega leiab kinnitust, et hageja täidab ühist kohustust. 3 (9)
2-21-581
3.2.Hageja täitis oma lepingupoole kohustust laenulepingus. Korteriomand asukohaga XXX on omandatud poolte poolt kui ühisomand. Viru Maakohtu 01.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-6377 lõpetati kaasomand viisil, et korteriomand ise jäi hageja ainuomandisse, kes oli kohustatud tasuma kostjale hüvitist suuruses 3000 eurot. Korteri omandati poolte poolt hinnaga 47 550,27 eurot (744 000 krooni). Aga kostja sai hüvitist ainult 3000 eurot, mis on selgelt ebaõiglane. Kostja kinnitab, et poolte vastastikuste nõuete puhul ei ole tasaarvelduse tingimused täidetud hageja ühepoolse tasaarveldus avalduse alusel. Poolte nõuded ei ole samaliigilised ja neid ei saa tasaarvestada, sest kostja nõue tuleneb kohtuotsusest, aga hageja nõue võlaõiguslikult lepingust pangaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, et hagi tuleb rahuldada ning põhjendab seda alljärgnevalt.
5.Kohus lähtub asja lahendamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 1, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 on sätestatud, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni ja hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda (TMS § 221 lg-d 3 ja 4). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
6.Täitedokumendi (dtl 15-17) ja kostja avalduse alusel on kohtutäitur Tatjana Afanasieva algatanud täitemenetluse täiteasjas nr XXX . Vaidlust ei ole, et täiteasjas XXX on täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 1 alusel) 01.06.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-156377, mille järgi rahuldati S.Y nõue kaasomandi lõpetamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega ja korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXX) jäi G.K-le ning G.K ehk käesolevas asjas hageja kohustus maksma S.Y-le viimasele kuuluva osa eest 3000 eurot (dtl 16-17). Kohtuotsus jõustus 07.07.2015. Täitmisteate (dtl 9-12, parandus dtl 14) ja vara arestimise aktide (dtl 49-52) kohaselt on täitmisel täitedokumendist tulenev nõue 3636 eurot (sh kohtutäituri tasu 636 eurot). Hageja viitas, et kohus tunnistas täitemenetluses täiteasjas nr XXX Viru Maakohtu 09.12.2020 otsusega tsiviilasjas nr 219-9428 perioodil 08.04.2016 kuni 10.06.2019 tasutud laenumaksetest poole ulatuses, s.o 1737 euro nõudmise osas lubamatuks ning pärast otsuse jõustumist jätkus täitemenetlus 1263 euro osas.
7.Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr XXX põhjusel, et nõue summas 1263 eurot on lõppenud tasaarvestuse tõttu. Hageja esitas 13.01.2021 kostjale nõude hüvitada talle rahalise kohustuste täitmiseks tehtud kulutused summas 860,50 eurot, mis tekkisid panga eest poolte solidaarkohustuse üldsummas 1721 euro täitmisel ning tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas nõude summas 860,50 eurot kostja nõudega summas 1263 eurot (dtl 44-46). Kostja ülejäänud nõude 402,50 euro osas tegi hageja 03.11.2021 nõudeavalduse (parandatud versioon, dtl 103-105) ja palus talle hüvitada rahaliste kohustuste täitmiseks tehtud kulutused summas 455 eurot ning 4 (9)
2-21-581 tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas nõude summas 455 eurot kostja nõudega summas 402,50 eurot (parandatud versioon, dtl 103105). Nii 13.01.2021 avaldused kui ka 03.11.2021 parandatud avaldused koos lisadega edastas hageja kostjale e-posti teel vastavalt 13.01.2021 (dtl 47) ja 04.11.2021 (dtl 107).
8.Kostja põhilised vastuväited hagile seisnevad selles, et nõuete tasaarvestust ei toimunud, sest nõuded ei ole samaliigilised, tasaarvestuse tingimused ei ole täidetud ja hageja nõudele saab pool esitada vastuväiteid. Kostja viitas, et laenulepingust tulenevad võlakohustused on endiste abikaasade ühised kohustused, kuid kaasomandi lõpetamisel jäi korter hageja ainuomandisse ja kostja sai ebaõiglaselt väikse hüvitise summas 3000 eurot. Kostja leidis, et hageja on laenulepingu pooleks ja täidab oma isikliku kohustust laenusaajana.
9.Kohus tuvastas, et pooled ja Danske Bank A/S Eesti filiaal (endine AS Sampo pank) sõlmisid 24.09.2007 laenulepingu nr XXX summa 26 842,89 euro saamiseks korteriomandi aadressil XXX ostuhinna osaliseks tasumiseks ning laenusumma jääk 201,32 eurot kanti kostja pangakontole (dtl 24-38). Lepingu kohaselt on laenu tagastamise lõpptähtpäev 15.09.2037 (vt dtl 27, 169). Danske Bank A/S Eesti filiaali tegevuse lõpetamisel läksid laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused üle AS-le LHV Pank.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Laenulepingust nähtuvalt oli laenusaajaks kostja ja kaastaotlejaks hageja (dtl 27). Asjas esitatust tulenevalt ei ole pärast kaasomandi jagamist laenulepingut kohustuste osas muudetud. Järelikult vastutavad pooled laenuandja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt (vt laenulepingu p 1, dtl 28).
11.Solidaarvõlgniku tagasinõude rahuldamiseks tuleb teha kindlaks, millises ulatuses vastutavad solidaarvõlgnikud võlausaldaja nõude täitmise eest omavahel (sisesuhtes) (RKTKo 21.06.2013, 3-2-1-54-13, p 11). VÕS § 69 reguleerib solidaarvõlgnike omavahelist suhet ehk nn sisesuhet. Solidaarvõlgnike sisesuhte regulatsiooni eesmärk on välja selgitada, kuidas jaguneb vastutus solidaarkohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada. Seda kinnitab VÕS § 69 lg 1 teine pool, st solidaarvõlgnike omavaheline vastutus võib jaguneda ka teisiti, kui see tuleneb "kohustuse olemusest“ (RKTKo 08.12.2010, 3-2-1-128-10, p 10). Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma VÕS § 69 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Seega eelduslikult peavad kaaslaenusaajad omavahelises suhtes kandma pangale tehtavaid tagasimakseid võrdselt.
12.VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest (RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960, p 12.1).
5 (9)
2-21-581
13.Hageja väitel oli korteri jätmine tema omandisse seotud muu hulgas kostja muude kohustustega. Sellel asjaolul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel iseseisvat määravat tähtsust Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid leppinud kaasomandi lõpetamisel või pärast seda kokku, et laenumaksete tasumine jääb hageja ainukohustuseks. Isegi kui kinnisasi jääb pärast kaasomandi lõpetamist ühe poole ainuomandisse, ei vabasta see teist poolt automaatselt solidaarsest laenukohustusest panga ees ega muuda pooltevahelist sisesuhet, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtu hinnangul ei leidnud kinnitust kostja väited selle kohta, nagu oleks poolte vahel olnud kokkulepe, et panga ees võetud laenukohustus jääb edaspidi üksnes hageja kanda. Kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet või muud piisavalt selget asjaolu, millest nähtuks, et pooled soovisid edaspidi jätta laenukohustuse kandmise üksnes hageja kanda.
14.Kohtule ei nähtu, et kostja oleks pärast kaasomandi jagamist poolte ühisest laenukohustustest tulenevaid nõudeid täitnud. Kohus tuvastas, et pärast kaasomandi jagamist Viru Maakohtu 01.06.2015 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-15-6377 jätkas panga ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist vaid hageja. Hageja esitas kohtule pangakonto väljavõtted (dtl 40-42, 95), millelt kohus tuvastas, et hageja täitis laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi AS-le LHV Pank perioodil 09.07.2019 – 03.11.2021 kokku summas 2631 eurot. AS LHV Panga kinnituse kohaselt puudus 04.11.2021 seisuga võlgnevus ja ajavahemikus 23.11.2019 - 03.11.2021 on teinud laenumakseid hageja (dtl 208). Kui vaidlusalusel perioodil tegi laenumakseid üksnes hageja ja laenulepingu järgne võlgnevus puudus, siis kinnitab see, et hageja kandis panga ees faktiliselt ka kostja osa kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul tekib olukorras, kus üks solidaarvõlgnik täidab panga ees kohustust rohkem, kui talle omavahelises suhtes langeb, kohustust täitnud solidaarvõlgnikul teise solidaarvõlgniku vastu tagasinõue ulatuses, milles ta täitis ka teise poole osa.
15.Kohus leiab, et hageja ja kostja olid solidaarvõlgnikud panga ees laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisel (VÕS § 65 lg 1 mõttes) ja hagejal on kohustuste täitmise tõttu solidaarvõlgniku sisesuhtes tekkinud nõue kostja vastu, välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2 alusel).
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõigete 1-2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja tugineb võimalikule hea usu põhimõtte rikkumisele (TsÜS § 138 ja VÕS § 6) viidates, et omandi kaotuse eest saadud hüvitise suurus on ebaõiglane ja väike, arvestades korteriomandi omandamise hinda. VÕS § 6 ja TsÜS § 138 järgi peavad pooled teineteise suhtes käituma heas usus ning õiguse teostamist võib piirata eeskätt siis, kui tegemist on kuritarvitusliku, vastuolulise või muul viisil vastuvõetamatu käitumisega. Kohus ei tuvastanud selliseid erandlikke asjaolusid, millest nähtuks, et üks pool on loonud teisele poolele selge ja põhjendatud usalduse vastupidise õigusliku olukorra suhtes või kus õiguse teostamine kahjustaks teist poolt ebamõistlikult. Asjaolu, et hageja tasus mõnda aega laenu üksinda, ei tähenda, et ta loobus regressiõigusest või et tema hilisem tuginemine seadusest tulenevale tagasinõudele oleks õiguste kuritarvitamine. Kostja väide, et omandi kaotuse eest väljamõistetud 3000 euro suurune hüvitis oli ebaõiglane, puudutab asjaolusid, mis olid olemas juba 01.06.2015 kohtuotsuse tegemise ajal, mistõttu ei saa sellele käesolevas TMS § 221 hagis tugineda sundtäitmise välistava vastuväitena.
6 (9)
2-21-581
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja olid panga ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel solidaarvõlgnikud. Kostja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et poolte kokkuleppest või kohustuse olemusest tulenevalt oli poolte vastutus omavahelises suhtes ebavõrdne või solidaarkohustus üksnes hageja kanda. Seega tekkis hagejal pärast 01.06.2015 kohtuotsuse jõustumist kostja vastu laenumaksetest tulenev tagasinõue ulatuses, milles hageja täitis laenukohustust ka kostja eest, ning see nõue oli vähemalt 1263 euro ulatuses tasaarvestatav kostja täitedokumendist tuleneva nõudega.
18.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestuse tegemiseks peavad seega poolte vahel olema vastastikused samaliigilised kohustused. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded (VÕS § 197, komm 4.2.1 – Varul, P jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016).
19.Hageja esitatud pangakonto väljavõtete kohaselt tasus ta pärast 01.06.2015 kohtuotsuse jõustumist ajavahemikul 11.06.2019 kuni 07.01.2021 laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 1721 eurot (dtl 40, 42) ja 08.01.2021 kuni 03.11.2021 910 eurot (dtl 100). Kohus tuvastas, et hageja edastas kostjale e-posti teel tasaarvestusavaldused 13.01.2021 860,50 euro ja 03.11.2021 402,50 euro osas (dtl 101-107). Kostja ei ole tasaarvestusavalduste kättesaamist eraldi vaidlustanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esitatud tasaarvestusavaldused on kostjale kätte toimetatud. Kuna pooled olid panga ees solidaarvõlgnikud ja kostja ei ole tõendanud, et ta oleks omavahelises suhtes nende maksete kandmisest vabastatud või et ta oleks ise vastavas ulatuses kohustust täitnud, oli hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist vähemalt poole ulatuses neist maksetest, milles hageja täitis panga ees ka kostja osa.
20.Kostja väide, et nõuded ei ole samaliigilised, ei ole põhjendatud, sest nii kostja täitedokumendist tulenev nõue kui ka hageja laenumaksete tagasinõue on rahalised nõuded. Hageja laenulepingust tulenevate maksete solidaarkohustuse täitmise nõue ja kostja täitedokumendist tulenev nõue on vastastikused, rahalised ja samaliigilised ning seega tasaarvestatavad. Kuna hageja tasaarvestas oma kostja vastu tekkinud tagasinõude kostja täitedokumendist tuleneva nõudega, lõppes kostja nõue hageja vastu kattuvas ulatuses tasaarvestuse tõttu. Kohus leiab, et tasutud laenumaksetest poole ulatuses on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt ja nõuete tasaarvestus on põhjendatud 1263 euro osas.
21.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et sundtäitmine täiteasjas nr XXX tuleb tunnistada TMS § 221 lg 1 alusel osaliselt lubamatuks 1263 euro osas. Hagi kuulub rahuldamisele.
22.Viru Maakohtu 15.01.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu toime lõpeb pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist, mistõttu ei ole vajalik seda täiendavalt tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7 (9)
2-21-581
23.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
24.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks.
25.TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks arvete esitamist ja saab taotluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks lahendada menetluskulude nimekirja ning toimiku materjalide alusel.
26.Riigilõiv hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt summas 250 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
27.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
28.Hageja esindaja tasumäär oli 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-204817, p 20). Kuigi Riigikohtu lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus leiab, arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja keskmisi turuhindasid, et tunnihind on mõlemal juhul põhjendatud ega ületa keskmist turuhinda.
29.Hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 20,95 tundi. Järgnevalt analüüsib kohus hageja taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks hageja näidatud kirjete kaupa (osaliselt on kirjed grupeeritud), hinnates lühidalt hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. 1) 14.01.2021 hagiavalduse koostamine, hagi tagamise taotluse koostamine, lisade komplekteerimine 3,5 h − põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 2) 15.01.2021 hagi tagamise määrusega tutvumine 0,2 h; 01.02.2021 hagivastusega (29.01.2021) tutvumine 0,5 h; 15.02.2021 kirjaliku seisukoha koostamine 0,05 h − põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 3) 02.11.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 h ja 03.11.2021 istungil osalemine 0,7 h (42 min) − põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 4) 12.11.2021 hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine 1,5 h – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 5) 21.12.2021 uue hagivastusega tutvumine 0,5 h; 14.04.2025 10.04.2025 kohtumääruse ja kohtunõudega tutvumine 0,6 h; 20.05.2025 vastuse kohtunõudele koostamine, lisade komplekteerimine 2 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 8 (9)
2-21-581 6) 26.05.2025, 23.05.2025 kohtumäärusega tutvumine 0,2 h; 28.05.2025 vastuväite kohtu tegevuse peale koostamine 4 h; 29.05.2025 tõendite esitamine 0,5 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 7) 02.06.2025, 02.06.2025 kohtumäärusega tutvumine 0,2 h; 20.01.2026, 08.01.2026 kohtumäärusega (seletused) tutvumine 0,6 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 8) 02.03.2026 vastuse kohtuselgitustele koostamine 2,2 h; 13.04.2026, 13.04.2026 kohtumäärusega tutvumine 0,3 h; 23.04.2026 AS LHV Pank vastuse ja selle lisaga tutvumine, analüüsimine 0,8 h; 30.04.2026 kirjaliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja kohtule koostamine 1,6 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu.
30.Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2764 eurot (lepingulise esindaja tasu 20,95 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis; riigilõiv 250 eurot) ja mõistab selle kostjalt välja. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu, menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. Hageja ei ole käibemaksukohuslane.
31.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.