Määrata kindlaks CarMasters OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulud 315 eurot ning mõista need (315 eurot) X-lt CarMasters OÜ kasuks välja. X-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt CarMasters OÜ-le käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-20-18835 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.CarMasters OÜ (hageja) esitas 21.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3477,54 eurot, viivise 138,34 eurot ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Harju Maakohus edastas 31.05.2021 määrusega asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks kostja elukoha järgi Pärnu Maakohtule.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.06.2020 sõiduki BMW F10 535d registreerimisnumbriga XXXXXX remondi- ja hoolduslepingu. Hageja esitas kostjale enne lepingu sõlmimist tellitud töid, tarvikuid ja materjali sisaldanud kalkulatsiooni nr 7211. Kostja aktsepteeris 01.06.2020 e-kirjaga teostatavad tööd ja nende maksumuse. Pärast lepingu sõlmimist esitas kostja 08.06.2020 täiendavad päringud vajalike tööde teostamiseks e-kirjaga ja telefonivestlustes, mille kohta koostas hageja pakkumise nr 7232 (summas 5254,62 eurot), mille kostja 08.06.2020 e-kirjas aktsepteeris. Kostja ettepanekul jäeti osa töid pakkumisest nr 7372 teostamata. Hageja selgitas kostjale tööde teostamata jätmise võimalikkust ja tagajärgi suuliselt ning osaliselt e-kirjaga. Hageja remontis kostja sõiduki vastavalt poolte kokkuleppele, tegi kostja tellitud ja kooskõlastatud mootori ja agregaatide remondi ning andis kostjale tööd üle 15.06.2020.
4.15.06.2020 väljastas hageja kostjale arve nr 10791 summas 3477,54 eurot (sh käibemaks 579,59 eurot). Arvel tõi hageja välja defektid ja puudused, mis kostjale mootori juures ette näidati ja mida kostja otsustas tol hetkel mitte remontida. Pooled leppisid kokku, et kostjal on kohustus tasuda arve 22.06.2020. Kostja arvet tähtajaks ei tasunud. 26.06.2020 teavitas hageja kostjat arve tasumata jätmisest. 30.06.2020 kinnitas kostja arve nr 10791 kättesaamist ja et tegeleb arve tasumisega. Kostja ei käesoleva ajani võlgnevust tasunud.
5.Hageja on seisukohal, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu ja tema nõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja nõuab kostjalt viivist arve tasumise tähtpäevale (22.06.2020) järgnevast päevast, s.o alates 23.06.2022. Hagi esitamise päevaks 21.12.2020 oli sissenõutavaks muutnud viivise suuruseks 138,34 eurot. Hageja tugineb VÕS § 635 lg-le 1 ja § 637 lg-le 3 ning viivisenõude alusena VÕS § 113 lg-le 1.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja ei ole esitanud hagejale töö vastuvõtmisel ega pärast töö vastuvõtmist mingeid pretensioone. Esimest korda on kostja need
2-20-18835 esitanud vastuses kohtule ca 10 kuud hiljem. Hageja ei pea esitama tõendeid igaks juhuks, vaid üksnes asjaolude kohta, mis on vaidluse all. Kostja peab tõendama, et etteheidetavad puudused eksisteerivad ja need esinesid tehtud tööl juba selle üleandmise ajal. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja ei ole hagiavaldust nõuetekohaselt tõendanud. Hageja ei esitanud nõuet kinnitavaid tõendeid koos hagiavaldusega, vaid erinevatel aegadel. Kostja ei vaidlusta, et ta viis auto remonti, kostjale saadeti arve ja ta kinnitas arve kättesaamist. Töid ei ole kostjale üle antud. Hageja ei ole esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja nõue ei ole kogu ulatuses põhjendatud, sest kõiki arvel märgitud töid ei ole tehtud ja osa on tehtud puudulikult. Kostja ei ole nõustunud arvega nr 10791, vaid varasema hinnapakkumisega, milles on märgitud väiksem summa. Kostja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-le 1 tuginedes otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist nii, et temalt välja mõistetav summa tuleb tasuda võrdsete osade kaupa kuue kuu jooksul. Kuna hageja ei ole nõus kostja pakutud kompromissiga, siis tuleb jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 163 lg 2). Maakohtu otsus ja põhjendused
9.07.09.2022 Pärnu Maakohtu otsusega hagi rahuldati, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3477,54 eurot, viivis 138,34 eurot ja viivis põhivõla 3477,54 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1130 eurot (sh riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 805 eurot) ja viivise menetluskuludelt.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et kostja tellis hagejalt auto (BMW F10 535d registreerimisnumbriga XXXXXX) remonditööd ja sõlmis 08.06.2022 hagejaga auto remondi- ja hoolduslepingu. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta auto hageja juurde remonti viis (vt 20.06.2022 istungi protokoll). Lisaks on hageja esitanud kohtule kostja allkirjastatud hooldus- ja remonditööde lepingu. Hageja on välja toonud, et kostja nõustus enne lepingu sõlmimist hageja pakkumisega nr 7211, pärast lepingu sõlmimist lepiti kokku täiendavate tööde tegemises vastavalt kostja aktsepteeritud pakkumisele nr 7232. Hageja esitas kohtule väite kinnitamiseks kostja 01.06.2020 ja 08.06.2020 e-kirjad. Nähtuvalt 01.06.2020 e- kirjast on kostja oma kirjas teemal „Pakkumine nr 7211“ vastanud hagejale: „ok teeme ära!“ ning 08.06.2020 andnud hagejale kirjas teemal „Pakkumine nr 7232“ vastuse: „Ok sobib“. Kohus järeldab, et sellega andis kostja nõustumuse, et hageja teeb tööd vastavalt pakkumisele nr 7232. Hageja väitele, et osa pakkumises nr 7232 näidatud töid jäid tegemata kostja ettepanekul, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega järeldub poolte väidetest ja eelviidatud tõenditest, et pooled sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes.
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja sai auto 15.06.2020 hagejalt kätte. Kostja on menetluses auto kättesaamist ka kinnitanud (dtl 176). Hageja on välja toonud, et ta esitas kostjale tööde eest arve 3477,54 eurot ja kostja kinnitas istungil, et kostja sai arve kätte. Kostjale esitatud arves on kajastatud hageja nõutava summa kujunemine – loetletud on tehtud tööd ja paigaldatud tarvikud ning nende maksumus (dtl 151-152). Hageja on esitanud kohtule arve kättesaamise ja tasumise teemalise kirjavahetuse kostjaga (dtl 87-88). E-kirjade sisust nähtuvalt palub kostja hagejalt võimalust tasuda arvet osadena. Vastuses hageja pakkumisele alustada
2-20-18835 arve tasumist ning anda teada, mis ajal saab ülejäänu tasutud, vastas kostja: „ok vaatan, mis teha annab“. Sellest tuleb järeldada, et kostja on hageja esitatud arvega nõustunud.
12.Kostja on menetluses tuginenud väitele, et ta ei ole hagejalt töid vastu võtnud. Arvestades, et kostja sai hagejalt remonditud sõiduki tagasi 15.06.2020 ning nõustus samal kuupäeval esitatud arvega, järeldab kohus, et kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud ja hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud nii VÕS § 637 lg 3 kui ka § 637 lg 4 järgi 15.06.2020. Kokku lepitud maksetähtaeg 22.06.2020 andis kostjale piisava võimaluse enne töö eest tasumist töö üle vaadata (VÕS § 637 lg 5). Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
13.Kostja väitis istungil, et kõiki kostjale esitatud arvel kajastatud töid ei tehtud või olid need osaliselt tehtud puudulikult. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormise jaotust, sh et kostjal tuleb välja tuua, millised tööd on tegemata või millised on puudused töödes ning millal ja kuidas ta on hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatanud. Kostja väited tegemata tööde või tehtud tööde puuduste kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja esitas 25.07.2022 uue sisuga vastuväite, et ta ei ole nõustunud arvega nr 10791, vaid varasema hinnapakkumisega, kus oli väiksem summa. Kohtule ei ole arusaadav, kas kostja leiab, et hageja küsib temalt raha tööde või varuosade eest, milles kokku ei lepitud, või ületab kokku lepitut arve summa. Sõltumata kumba varianti kostja silmas pidas, jääb kostja vastuväide tagajärjetuks. Sisuliselt on ka see väide suunatud töö lepingutingimustele mittevastavusele ja kostjal tuli esile tuua ja tõendada, et ta on hagejat töö lepingule mittevastavusest (sh võimalike tellimata tööde tegemisest) teavitanud. Kostja seda teinud ei ole. Kui kostja leidis, et tegelikult ei vastanud arvel kajastatud tööd või varuosad sellele, mida kostja arvas end hagejaga kokku leppinud olevat, pidi see kostjale teatavaks saama arve kättesaamisega. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on hageja esitatud arve ja selle summaga 30.06.2020 e-kirjas nõustunud. Seega pidi ka arvel kajastatu võimalik ebakõla kokkuleppega olema kostjale arusaadav hiljemalt 30.06.2020. Vaidlusalusel arvel on loetletud kõik tööd ja detailid, mille eest hageja tasumist nõuab. Arve tasumist puudutavast kirjavahetusest ei nähtu mingil moel viiteid sellele, et kostja oleks leidnud, et arvel on loetletud selliseid töid, mille tegemist ta ei tellinud, ega nähtu sealt ka keeldumist arve mõne komponendi eest tasumisest. Sellisele võimalikule mittevastavusele tuginemine, mis pidi kostjale hiljemalt 30.06.2020 teada olema, ei ole 2022. aastal enam võimalik tugineda, sest töövõtjale mittevastavusest teatamise mõistlik aeg VÕS § 644 lg 1 mõttes on möödunud. Kostja ei saa enam tugineda sellele, et hageja ei täitnud enda kohustust kohaselt.
14.Kostja on väitnud, et hageja ei ole hagis esile toodud asjaolusid tõendanud. Maakohus viitas TsMS § 230 lg-le 1, § 231 lg-tele 2 ja 4 ning märkis, et hagejal tekib kohustus esitada faktiliste asjaolude kohta tõendid, kui on selge, millistele asjaoludele kostja vastu vaidleb ning milliseks kujuneb tõendamiskoormis. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Hagejal on võimalik esitada tõendeid vähemalt kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja esitas tõendid 13.01.2021 ja 03.06.2022, s.o enne 20.06.2022 peetud eelistungit ja kohus võttis hageja esitatud tõendid vastu. Tõendite vastuvõtmisele ei ole kostja vastu vaielnud.
15.Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamise eeldused täidetud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3477,54 eurot. Ka hageja viivisenõuded on põhjendatud. Kostja taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks (TsMS § 445 lg 1) tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole esitanud ajatamise põhjenduseks ühtegi sisulist asjakohast argumenti.
2-20-18835
16.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja viidatud TsMS § 163 lg 2 eeldab hagi osalist rahuldamist ega kuulu praegusel juhul kohaldamisele, sest kohus rahuldas hagi kogu ulatuses.
17.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulude suuruseks 1237,65 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 320 eurot, maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 112,65 eurot, lepingulisele esindaja kulu 805 eurot). Hagi esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot (hageja on taotluses märkinud ekslikult 320 eurot) on põhjendatud kulu. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 112,65 eurot ei ole põhjendatud kulu, kuna kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ja hageja pöördub kohtusse sama nõudega hagiavaldusega, ei ole tegemist asja edasise lahendamisega hagimenetluses TsMS § 172 lg 9 mõttes, vaid uue ja iseseisva tsiviilasjaga. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust kokku 5,75 tundi. Esindaja teostatud toimingud vastavad tsiviilasja materjalidele, toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Samuti on põhjendatud ja vajalik toimingute ajakulu. Hagejale osutatud vandeadvokaadi õigusteenuse tunnihind 140 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnast õigusteenuse hinda ja selle vähendamiseks põhjust ei ole. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 1130 euro ulatuses (325+805). Vastavalt hageja kinnitusele kuuluvad menetluskulud hüvitamisele käibemaksuta. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4). Apellatsioonkaebus
18.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Maakohus ei olnud erapooletu. Kohus ei nõudnud hagejalt tõendite esitamist, vaid tegi selle kostja kohustuseks. Maakohus oleks pidanud selgitama paremini tõendamiskoormist. Hageja ei saanud uusi tõendeid esitada, kui kohtumenetluse algusest oli möödas juba pikk aeg. Kostja ei pidanud hageja eest tõendeid esitama ning maakohus on tõendamiskoormise ebaõigesti jaganud. Kohus otsustas kiirendatud korras istungi korraldada ning kostjal ei olnud aega istungiks ettevalmistamiseks. Kohus on kiirustanud istungi läbiviimisega ja uute tähtaegade määramisega. Kohus on rikkunud kostja ärakuulamisõigust. Kohus ei ole näidanud üles piisavalt initsiatiivi kompromissi sõlmimiseks. Kohus oleks pidanud aitama kaasa läbirääkimiste pidamisel.
20.Kostja selgitas, et ta arvestas esialgu, et auto remont läheb maksma 200-300 eurot. Hageja tegi kostjale uusi hinnapakkumisi, kuna väidetavalt tuli teostada uusi hädavajalikke töid. Hagi rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole arvet nr 10971 täies ulatuses aktsepteerinud. Kostja on selgitanud, et ta ei ole arvega nr 10971 nõus. Kohus ei tuvastanud, millise arvega kostja nõustus. Kohus oleks saanud hageja põhinõude rahuldada maksimaalselt 3095,96 euro ulatuses. Sellise pakkumise tegi hageja kostjale 08.06.2020, millega kostja ka nõustus.
21.Kohus oleks pidanud jätma hageja menetluskulud tema enda kanda, kuna hageja ei nõustunud kompromissiga. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jätab kostja taotluse seoses menetluskulude jaotusega rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
22.Kostja esitas vastuväited hageja menetluskulude rahalisele suurusele. Antud kohtuasi ei olnud nii keeruline ega mahukas, et sellega oleks pidanud tegelema vandeadvokaat. Kui hageja valis endale keskmisest kallima esindaja, siis peab ka hageja osaliselt kandma esindaja kulud,
2-20-18835 mitte kostja. Hageja lepingulise esindaja mõistlikuks tunnihinnaks oleks 120 eurot/h (käibemaksuta).
23.Kostja esitas sisulisi vastuväiteid maakohtu otsusele ka pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.
23.1.07.12.2022 menetlusabi taotluses märkis kostja, et maakohus ei ole arvesse võtnud, et hageja ei püüdnud käesolevat asja kohtuväliselt lahendada, vaid pöördus kohe kohtusse. Kostja väitis, et pooltel puudub kokkulepe, et sõidukit 3500 euro eest remonditakse. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mida remonditi ning millised varuosad ära vahetati, hageja nõue jääb selgusetuks, olemasolevate tõendite pinnal ei saa järeldada, et remonditööd on tegelikkuses ka teostatud. Sama märkis kostja ka 27.12.2022 seisukohas, mille ta esitas kohtu määrusele seoses menetlusabi taotluses puuduste kõrvaldamise vajadusega. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ega seda, et ta üldse mingeid töid teostas. Kostja ei nõustu, et hageja teostas kõik tööd ja veel sellise kvaliteediga, et need saab lugeda vastuvõetuks.
23.2.03.07.2023, st pärast ringkonnakohtu poolt pooltele lõppseisukohtade esitamiseks antud tähtaega (22.06.2023) ja teadet otsuse avalikult teatavaks tegemise aja kohta (06.07.2023), esitas kostja taotluse vaadata asi läbi suulises menetluses ning määrata kohtuistungi aeg. Vastustaja seisukoht
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
25.Apellatsioonkaebus on põhjendamatu, selles ei ole esitatud vastuväiteid maakohtu otsuse põhjendustele. Samuti on kostja esitanud täiesti uue versiooni pooltevaheliste suhete kohta, mida ei ole seostatud maakohtus ega apellatsioonkaebuses esitatud tõenditega. Hageja ei saa aru, millest peaks järeldama, et esialgu lepiti kokku auto remondi maksumuses ca 300 eurot ja siis hakkas hageja kogu aeg tegema uusi hinnapakkumisi ja avastama autol uusi vigu ning kostja oli sunnitud sõiduki ise lõpuks ära viima. Ka väide, et kostjal ei olnud enam vahendeid, et sõiduki üha kasvava remondi eest tasuda, jääb hagejale arusaamatuks. Hageja palub kostja apellatsioonkaebuse väited jätta tähelepanuta, sest need ei ole seostatavad käesoleva tsiviilasja asjaoludega, ei ole seostatud tõenditega ja on esitatud hilinenult. Lisaks oli kostjal menetluses õigusteadmistega lepinguline esindaja, kui kohus selgitas 20.06.2022 kohtuistungil, et millised saavad olla kostja vastuväited ja mida tuleb vastuväidete olemasolul tõendada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
27.Kuna kostja vaidlustas maakohtu 07.09.2022 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
27.1.Ringkonnakohus märgib, et kuigi apellatsioonkaebuse esimeses lõigus on nimetatud, et kostja on esitanud kohtule lisana 1 arved, siis apellatsioonkaebusel mingeid lisasid ei olnud. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus uute tõendite taotluse lahendamiseks.
2-20-18835
27.2.Kostja 03.07.2023 taotluse vaadata tsiviilasi läbi suulises menetluses ja määrata kohtuistungi aeg jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuna kostja taotlus on esitatud hilinemisega. Kostja ei taotlenud apellatsioonkaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil ning seda ei taotlenud oma vastuses ka hageja, mistõttu luges ringkonnakohus, et pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7, § 642 lg 4, § 647 lg 1). 14.06.2023 kirjaga andis ringkonnakohus pooltele tähtaja avalduste ja seisukohtade esitamiseks (22.06.2023) ning teatas pooltele otsuse avalikult teatavakstegemise aja (06.07.2023). Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks (22.06.2023) kohtule ühtegi avaldust. Kuna kostja 03.07.2023 taotlus istungi määramiseks on esitatud hilinemisega ja põhjustaks lisaks asja lahendamise viibimist (TsMS § 331 lg 1) ning kuna kohus ei leia, et asi tuleks lahendada kohtuistungil (TsMS § 647 lg 2), siis jääb kostja taotlus rahuldamata ning ringkonnakohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
28.Ringkonnakohus tuvastab esmalt asjas tähtsust omavad asjaolud. (i) 01.06.2020 e-kirjaga (teema „Pakkumine nr.7211) teatas hageja kostjale, et tellib kõik varuosad ära ja annab siis teada, mis päeval saab töö ära teha. Kostja vastas sellele „Ok teeme nii“ (dtl 148). (ii) 08.06.2020 saatis hageja kostjale e-kirjaga pakkumuse (teema „Pakkumine nr.7232“); kostja vastas sellele 08.06.2020 „Ok sobib“ (dtl 150). Pakkumuse nr 7232 järgi oli teenuste koguhind 3095,96 eurot (dtl 195–196). Teenuse eest maksjaks oli märgitud Solarwind OÜ. (iii) 08.06.2020 sõlmisid hageja ja kostja sõiduki BMW F10 535d (reg nr XXXXXX) hooldusja remonditööde lepingu nr 5928, viitega tellimusele 7211. Kostja X on kinnitanud, et tellib töö tellimuses märgitud mahus ja hinnaga ning garanteerib tellitud töö, vajalike lisatööde ja varuosade eest tasumise (dtl 147). (iv) 09.06.2020 saatis hageja kostjale e-kirjaga uue pakkumuse (teema „Pakkumine nr.7232“), mis sisaldas lisatöid. Samal päeval, 09.06.2020 on kostja hagejale teatanud, et hetkel ei hakka „turbosid remontima, radikat vahetama, intercoolerit vahetama ja blokinaant eemaldama. ... Jääme siiski selle eelmise pakkumise juurde 7231“. Järgmises 09.06.2020 e-kirjas täpsustas kostja, et „St jääme pakkumise 7232 esimese versiooni juurde summas 3095,96“. Seejärel, sama e-kirjavahetuse jätkuna teatas kostja 09.06.2020, et „täpsustaksin veel, et automaatkastiõli tuleks vist siiski ära vahetada...“. 10.06.2020 soovitas hageja automaatkasti õli ja filtri ära vahetada. Kostja on seejärel 10.06.2020 kahelnud osade juba kokku lepitud tööde tegemises ning teatanud, et „vahetaks automaatkastiõli ära jah ja jääks selle eelneva pakkumise juurde 7231. Mis arvad sellest?“. Hageja on selle peale selgitanud, et mingid tööd on juba tehtud ja palus kostjalt infot, kuidas jätkata (dtl 200–203). (v) 15.06.2020 on kostja sõiduki kätte saanud (kostja ei eita valduse tagasisaamist; dtl 176). (vi) 15.06.2020 esitas hageja kostjale arve nr 10791 koguhinnaga 3477,54 eurot (sh käibemaks 579,59 eurot) (dtl 151–152). Arve oli adresseeritud Solarwind OÜ-le sõiduki reg nr-ga XXXXXX tööde eest. Arvel on kajastatud ka tööd, mis jäeti kliendi otsusel tegemata (seotud turboga, plokikaane tihendiga, incooleriga ja jahutusradiaatoriga). Arve maksmise tähtaeg oli 22.06.2020 (viivis 0,75% päevas).
2-20-18835 (vii) 26.06.2020 (10:44) saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et arve nr 10791 on tasumata (dtl 21). 30.06.2020 (12:41:52) kinnitas kostja hagejale saadetud vastuses, et sai arve kätte ning küsis, kas oleks võimalik arve ositi tasumine (500 euro kaupa). Samas kirjas kinnitas kostja, et kuigi remont läks kallimaks saab ta aru, et mootori remont oli vajalik. Samuti küsis kostja õlivahetusega seotud filtrite vahetamise maksumuse kohta (dtl 20). Hageja selgitas 30.06.2020 vastuses, et pakkumine õli ja filtrite kohta on koostatud täpselt nii, nagu klient tahtis. Samuti on vastatud, et arve tasumine 500 euro kaupa ei ole võimalik (dtl 19). Kostja vastas hagejale seepeale 30.06.2020 (16:25:00) „Ok vaatan mis teha annab“ (dtl 19) (samad tõendid on dtl 87–89).
29.Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et ta on ka varem lasknud oma sõidukit hageja juures remontida ning et tema hinnangul ei ole põhjendatud kogu arve nr 10971 summa 3477,54 eurot temalt väljamõistmine. Kostja möönab samas, et „kõige enam oleks saanud kostjalt välja mõista summa 3095,96 eurot, millise pakkumise CarMasters OÜ tegi kostjale 08.06.2020 (...), millisega kostja ka nõustus“ (II kd, tl 1 ja pöördel). Seega on kostja ise tunnistanud, et ta andis nõusoleku remondi tegemiseks 3095,96 euro ulatuses ning ainetud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, kuidas ta algselt arvestas sellega, et remont maksab 200–300 eurot. Kostja väited makseraskuste kohta ei puutu asjasse, kuna makseraskuste olemasolu ei muuda olematuks kohustust tasuda tellitud teenuse eest. Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et kostja andis nõustumuse 3095,96 eurot maksva remondi tegemiseks.
30.Kuigi kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses 3095,96 eurot ületava summa, st arve nr 10971 summas 3477,54 eurot tervikuna temalt väljamõistmise, ei ole ta tähtaegselt ühtegi sisulist põhjendust oma kaebuse toetuseks esitanud. Kostja apellatsioonkaebuse ainus väide on, et ta ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ta oleks arvega nr 10971 nõustunud. Kostja hiljem, menetlusabitaotlustes esitatud väited muu hulgas selle kohta, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mida remonditi ning millised varuosad ära vahetati ning et üldse ei saa olemasolevate tõendite pinnal järeldada, et remonditööd on tegelikkuses teostatud, on esitatud hilinemisega, kuid on ka tõendamata.
31.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus ei anna alust kohaldada asja lahendamisel materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda otsuse põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale sisukohale. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid õigesti, kui asus seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1) ning pooled on e-kirjavahetuse teel leppinud kokku tehtavates töödes ning nende maksumuses. Tõenditest nähtub, et algselt (08.06.2020) on kostja andnud aktsepti tellimusele 7211 (mida ei ole menetluses täpstustatud), seejärel pakkumusele 7232 koguhinnaga 3095,96 eurot (p 28 alap ii ja iv) ning 09.06.–10.06.2020 on arutatud täiendavate tööde üle. Kostja on nõustunud õlivahetusega seotud täiendavate kulutustega, kuid loetlenud tööd, mille tegemist ta hetkel ei soovi (p 28 alap iv). Täiendavad õlivahetusega seotud tööd muutsid algse pakkumuse kallimaks. Nimelt oli algses pakkumises nr 7232 märgitud automaatkäigukasti õli lisamine 60 eurot koos täpsustusega „täpne kogus töö käigus“ (dtl 196), kuid arvelt nr 10791 nähtuvalt maksis automaatkäigukasti filter 87,83 eurot ning õli hinnaks tuli 226,67 (dtl 151–152, mõlemalt hinnalt on lisaks tehtud allahindlus 10%, seejärel lisandus hindadele käibemaks) (vt hageja selgitus dtl 199). Kuna kohus on tuvastanud, et kostja nõustus automaatkäigukasti õli vahetusega, millega seondus ka automaatkäigukasti filtri vahetus (eesp otsuse p 28 alap iv), siis on tuvastatud, et kostja aktsepteeris täiendavate tööde tegemist ning kohustus nende eest tasuma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-des 5–13 toodud põhjendustega ega korda neid pikemalt (TsMS § 654 lg 6).
2-20-18835
32.Asjas puudub vaidlus, et kostja sai sõiduki tagasi 15.06.2020, mil talle esitati ka arve nr 10971 (otsuse p 28 alap v). Kostja ei ole seda ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast 15.06.2020 andnud hagejale teada, et töös on puudusi või et tehtud on töid, mida ei pidanud tegema vms. Kostja on küll maakohtus väitnud, et tööd olid tegemata, puudustega jne, kuid ei ole tõendanud, et ta oleks sõiduki vastuvõtmisel või pärast seda puudustele viidanud ja neist hagejale teada andnud. Ka maakohtu menetluses jäid kostja sellekohased väited paljasõnalisteks, mistõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja võttis töö pretensioonideta vastu ja hageja tasunõue muutus 15.06.2022 sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3, 637 lg 4). Sellega muutus ka tõendamiskoormis – kui tellija oli töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (VÕS § 76 lg 4, vt ka nt RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851, p-d 22–24). Kostja ei ole mingeid puudusi töödes või tegemata töid tõendanud. Vastupidi, kostja möönis 30.06.2020 e-kirjades tehtud tööde vajalikkust ega vaielnud vastu arves kajastatud töödele, varuosadele ega arve summale. Kostja soovis üksnes arve tasumise võimalust ositi (500 euro kaupa) (vt eesp p 28 alap vii). Tõendamiskoormist on maakohus kostjale selgitanud ka 20.06.2022 eelistungil ning kostja esindaja on kinnitanud, et tõendamiskoormis on talle arusaadav (dtl 165, 166). Ringkonnakohtus hilinenult esitatud paljasõnalised väited selle kohta, et hageja ei ole üldse või osaliselt töid teinud ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
33.Kostja apellatsioonkaebuse teistele väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
34.Kostja etteheited maakohtule, et maakohus lubas hagejal esitada tõendeid erinevatel aegadel, on ainetud. Lisaks hagiavaldusega koos esitatud tõenditele esitas hageja täiendavaid tõendeid lähtuvalt kostja vastuväidetest. Kuna kostja ise esitas viimase tõendi veel 12.08.2022 menetlusdokumendiga (märkides selles, et kuna kohus ei määranud tõendite esitamise tähtaega, siis ta esitab tõendi alles nüüd, dtl 192–196), siis oli põhjendatud, et hageja saab sellele omakorda vastata 15.08.2022 (198–203). Maakohus ei ole tõendite vastuvõtmisel menetlusnorme rikkunud, vaid mõlemad pooled on saanud piisavalt võimalusi esitada oma faktiliste väidete kinnitamiseks tõendeid (TsMS § 392 lg 1 p 4).
35.Kostja etteheited selle kohta, et hageja esitas algselt nõude valele kohtule (Harju Maakohtule), ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Samuti on sisutud kostja etteheited Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja tegevusele. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja on lükanud kostja taotlusel edasi algselt 20.05.2022 määratud istungi 26.05.2022 (dtl 121). 25.05.2022 on kostja volitanud ennast esindama lepingulise esindaja (dtl 128), kes omakorda on taotlenud ka 26.05.2022 istungi edasilükkamist (dtl 132–134). Kohus lükkas planeeritud istungi 20.06.2022 ning andis samal ajal pooltele tähtaja (10.06.2022) kompromissi leidmiseks (dtl 135). 20.06.2022 toimus asjas videokonverentsi vormis eelistung. Eelistungil lepiti kokku asja edasine lahendamine kirjalikus menetluses ning määrati pooltele tähtajad seisukohtade esitamiseks. Ringkonnakohus on eespool juba märkinud, et samal istungil selgitas maakohus kostja lepingulisele esindajale ka kostja tõendamiskoormist (käesoleva otsuse p 32). Seejärel on kostja lepinguline esindaja taotlenud täiendavat tähtaegade pikendamist, mida kohus on ka võimaldanud. Seega ei ole maakohus kuidagi rikkunud kostja ärakuulamisõigust, kiirustanud kohtuistungi läbiviimisega, olnud erapoolik või rikkunud muid menetlusnorme.
36.Kostja etteheited selle kohta, et maakohus ei näidanud piisavalt initsiatiivi, et pooled sõlmiksid asjas kompromissi, ei ole põhjendatud. Kuigi kostja on teinud maakohtu menetluses erinevaid ettepanekuid asja kompromissiga lahendamiseks, sh nõustunud kogu summa 3477,55 eurot tasumisega, kui ta saab selle maksta neljas võrdses osas (dtl 176), võib mõista hageja selgitusi, miks ta nende ettepanekutega ei nõustunud. Hageja esitas kostjale arve 15.06.2020, maksetähtajaga 22.06.2020. Kostja taotles juba 30.06.2020 hagejalt võimalust tasuda arve eest
2-20-18835 500 euro kaupa. Sellest hoolimata ei teinud kostja enne hageja poolt kohtusse pöördumist ega maakohtu menetluse ajal hagejale kõnealuse arve alusel mitte ühtegi makset. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita soovimatust nõustuda ositi maksmisega ning maakohus ei pidanud hagejat selle kompromissi sõlmimiseks täiendavalt survestama.
37.Eeltoodust tulenevalt ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Maakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jääb maakohtu otsus ka selles osas muutmata. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud hageja kanda, kuna kostja pakkus sellist kompromissi, mis on sarnane maakohtu lõpplahendiga (TsMS § 163 lg 2). TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. See regulatsioon käsitleb olukorda, kus hagi rahuldatakse osaliselt. Käesoleval juhul on otsus põhinõudes tehtud täielikult hageja kasuks ning menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
39.Maakohus määras hageja menetluskulud ka kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 1130 eurot (riigilõiv 325 eurot ning 805 eurot õigusabikulu eest, tunnihinnaga 140 eurot käibemaksuta). Kostja on menetluskulude suuruse vaidlustanud.
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul olid hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud ning tunnihind 140 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnast õigusteenuse hinda.
41.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad hageja kanda ka hageja ja kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud (TsMS § 162 lg 1). Maakohus määras vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, mistõttu teeb ringkonnakohus seda ka apellatsiooniastmes kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3).
42.Hageja esitatud õigusabikulude nimekirja kohaselt on talle apellatsiooniastme menetluses osutatud õigusabi 2,25 tunni eest: apellatsioonkaebusega tutvumine 0,25 tundi, nõupidamine kliendiga 0,25 tundi ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1,75 tundi. Õigusabi osutati tunnihinnaga 140 eurot tund (ilma käibemaksuta), st kokku 315 euro (ilma käibemaksuta) eest. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatu õigusabikuluga, samuti ei ületa tunnihind 140 eurot (ilma käibemaksuta) keskmist sarnast õigusteenuse hinda.
43.Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 315 eurot (2,25 tundi * 140 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja
2-20-18835 taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.