Võlaõigus › Töövõtulepingud

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused

CarMasters OÜ (hageja) esitas 21.12.2020 Harju Maakohtusse hagi, milles palub mõista O Slt (kostja) enda kasuks välja põhivõlgnevuse 3477,54 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 138,34 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 alusel alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Harju Maakohus edastas 31.05.2021 määrusega asja kohtualluvusel lahendamiseks kostja elukoha järgi Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja.

Hageja esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.06.2020 sõiduki XXXXXXXXXXX remondi- ja hoolduslepingu nr 5928. Hageja esitas kostjale enne lepingu sõlmimist tellitud töid, tarvikuid ja materjali sisaldanud kalkulatsiooni nr 7211. Kostja aktsepteeris 01.06.2020 e-kirjaga teostatavad tööd ja nende maksumuse. Pärast lepingu sõlmimist esitas kostja 08.06.2020 täiendavad päringud vajalike tööde teostamiseks e-kirjaga ja telefonivestlustes, mille kohta koostas hageja pakkumise nr 7232 (summas 5254,62 eurot), mille kostja 08.06.2020 e-kirjas aktsepteeris. Kostja ettepanekul jäeti osa töid pakkumisest nr 7372 teostamata. Hageja selgitas kostjale tööde teostamata jätmise võimalikkust ja tagajärgi suuliselt ning osaliselt e-kirjaga. Hageja remontis kostja sõiduki vastavalt poolte kokkuleppele, tegi kostja poolt tellitud ja kooskõlastatud mootori ja agregaatide remondi ning andis kostjale tööd üle 15.06.2020. Hageja väljastas 15.06.2020 kostjale arve nr 10791 summas 3477,54 eurot (sh käibemaks 579,59 eurot). Arvel tõi hageja välja defektid ja puudused, mis kostjale mootori juures ette näidati ja mida kostja otsustas tol hetkel mitte remontida. Pooled leppisid kokku, et kostjal oli kohustus tasuda arve 22.06.2020. Kostja arvet tähtajaks ei tasunud. 26.06.2020 teavitas hageja kostjat arve tasumata jätmisest. 30.06.2020 kinnitas kostja arve nr 10791 kättesaamist ja et tegeleb arve tasumisega. Kostja ei käesoleva ajani võlgnevust tasunud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg-st 1 lähtudes viivist arve tasumise tähtpäevale (22.06.2020) järgnevast päevast 23.06.2022. Hagi esitamise päevaks 21.12.2020 oli sissenõutavaks muutnud viivis 138,34 eurot. Hageja on seisukohal, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu ja tema nõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja tugineb VÕS § 635 lg-le 1 ning § 637 lg-le 3, viivisenõude alusena VÕS § 113 lg-le 1.

Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Kostja ei ole esitanud hagejale töö vastuvõtmisel, ega pärast töö vastuvõtmist mingeid pretensioone. Esimest korda on kostja need esitanud vastuses kohtule ca 10 kuud hiljem. Hageja ei pea esitama tõendeid igaks juhuks vaid asjaolude kohta, mis on vaidluse all.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole hagiavaldust nõuetekohaselt tõendanud, sest ei esitanud nõuet kinnitavaid tõendeid koos hagiavaldusega, vaid erinevatel aegadel. Kostja ei vaidlusta, et viis auto remonti, kostjale saadeti arve ja ta kinnitas arve kättesaamist. Töid ei ole kostjale üle antud. Hageja nõue ei ole kogu ulatuses põhjendatud, sest kõiki arvel märgitud töid ei ole tehtud ja osa on tehtud puudulikult. Kostja ei ole nõustunud arvega nr 10791 vaid varasema hinnapakkumisega, kus on väiksem summa. Kostja taotleb TsMS §

445 lg-le 1 tuginedes otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist nii, et temalt välja mõistetav summa tuleb tasuda võrdsete osade kaupa kuue kuu jooksul. Menetluskulud palub kostja jätta tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Kohtu põhjendused

Hageja esitas raha maksmisele suunatud hagi, milles tugines sellele, et hageja ja kostja sõlmisid auto remondi- ja hoolduslepingu, mille alusel hageja teostas kostja tellitud ja kooskõlastatud mootori ja agregaatide remondi. Hageja andis kostjale töö üle ja esitas talle arve. Kostjal on hagejale tööde eest tasumata. Sellistel asjaoludel nõuab hageja kui töövõtja kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu, st töövõtulepingujärgse põhikohustuse täitmist ja hagi võiks põhivõla nõude osas kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 koosmõjus § 635 lg 1 alusel.

Kostja üheks vastuväiteks on see, et hageja ei ole hagis esile toodud asjaolusid tõendanud. Kostja hinnangul on hagiavaldus tõendamata põhjusel, et hageja ei esitanud hagiavalduses märgitud tõendeid koos hagiavaldusega (dtl 175-176). Nii nagu kohus kostjale 20.06.2022 kohtuistungil selgitas, on kostja selline menetluslik arusaam ekslik. Hagejal tekib kohustus esitada faktiliste asjaolude kohta tõendid kui on selge, millistele asjaoludele kostja vastu vaidleb ning milliseks kujuneb tõendamiskoormis. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 tulenevalt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 näeb ette, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja saab hagile vastu vaielda ainult (tõendamatuse) vastuväidete esitamisega seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Hagejal on võimalik esitada tõendeid vähemalt kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja esitas tõendid 13.01.2021 ja 03.06.2022, s.o enne 20.06.2022 peetud eelistungit ja kohus võttis hageja esitatud tõendid vastu. Tõendite vastuvõtmisele pole kostja vastu vaielnud.

Eelöeldust tulenevalt tuli hagejal nõude rahuldamise eeldusena esmalt esile tuua ja tõendada ulatuses, milles kostja on asjaoludele vastu vaielnud, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu, et töövõtulepingust tulenevalt lasub kostjal kohustus tasuda hagejale 3477,54 eurot ja tasu maksmise kohustus on muutunud sissenõutavaks ning kostja on kohustust rikkunud. Viivisnõude aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, edasiulatuva viivise nõudmisel ka TsMS § 367.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tellis hagejalt auto XXXXXXXXXXXXXXXXX remonditööd ja sõlmis 08.06.2022 hagejaga auto remondi- ja hoolduslepingu. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta auto hageja juurde remonti viis (20.06.2022 istungi protokoll, dtl 165). Lisaks on hageja esitanud kohtule kostja allkirjastatud hooldus- ja remonditööde lepingu nr 5928 (dtl 147). Hageja on välja toonud, et kostja nõustus enne lepingu sõlmimist hageja pakkumisega nr 7211, pärast lepingu sõlmimist lepiti kokku täiendavate tööde tegemises vastavalt kostja aktsepteeritud pakkumisele nr 7232. Hageja esitas kohtule väite kinnitamiseks kostja 01.06.2020 ja 08.06.2020 e-kirjad. Nähtuvalt 01.06.2020 e-kirjast on kostja oma kirjas teemal Re: pakkumine nr 7211 vastanud hagejale: „ok teeme ära!“ (dtl

148-149) ning 08.06.2020 andnud hagejale kirjas teemal Re: Pakkumine nr 7232 vastuse: „Ok sobib“ (dtl 150). Kohus järeldab, et sellega andis kostja nõustumuse, et hageja teeb tööd vastavalt pakkumisele nr 7232. Hageja väitele, et osa pakkumises nr 7232 näidatud tööd jäid tegemata kostja ettepanekul kostja vastuväiteid esitanud ei ole.

Seega järeldub poolte väidetest ja eelviidatud tõenditest, et pooled sõlmisid töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tasu sissenõutavaks muutumise eelduseks on VÕS § 637 lg 3 järgi üldreeglina töö valmimine. Teise alternatiivina muutub VÕS § 637 lg 4 järgi töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö vastu võtmisest või vastu võetuks lugemisest tellija poolt, kui see on kokku lepitud või kui see on tavaline.

millal ja kuidas ta on hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatanud. Poolte nõusolekul määras kohus asja edasise lahendamise kirjalikus menetluses ja andis kostjale vastuväidete (ja arusaadavalt ka vastuväiteid kinnitavate tõendite) esitamiseks tähtaja, mida kostja taotlusel pikendas kuni 25.07.2022. Kohtule 25.07.2022 esitatud seisukohas kostja tööde puudustele või tegemata jätmisele ei tuginenud ja ühtegi tõendit ei esitanud. Järelduvalt on kostja väited tegemata töödest või tehtud tööde puudustest paljasõnalised ja tõendamata. Kostja esitas 25.07.2022 uue sisuga vastuväite, et tema ei ole nõustunud arvega nr 10791, vaid varasema hinnapakkumisega, kus oli väiksem summa. Kohtule ei ole arusaadav, kas kostja leiab, et hageja küsib temalt raha tööde või varuosade eest, milles kokku ei lepitud, või ületab kokku lepitut arve summa. Sõltumata kumba varianti kostja silmas pidas, jääb kostja vastuväide tagajärjetuks. Sisuliselt on ka see väide suunatud töö lepingutingimustele mittevastavusele ja kostjal tuli esile tuua ja tõendada, et ta on hagejat töö lepingule mittevastavusest (sh võimalike tellimata tööde tegemisest) teavitanud. Kostja seda teinud ei ole. Kui kostja leidis, et tegelikult ei vastanud arvel kajastatud tööd või varuosad sellele, mida kostja arvas end hagejaga kokku leppinud olevat, pidi see kostjale teatavaks saama arve kättesaamisega. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on hageja esitatud arve ja selle summaga 30.06.2020 e-kirjas nõustunud. Seega pidi ka arvel kajastatu võimalik ebakõla kokkuleppega olema kostjale arusaadav hiljemalt 30.06.2020. Vaidlusalusel arvel on loetletud kõik tööd ja detailid, mille eest tasumist hageja nõuab. Arve tasumist puudutavast kirjavahetusest ei nähtu mingil moel viiteid sellele, et kostja oleks leidnud, et arvel on loetletud selliseid töid, mille tegemist ta ei tellinud ega nähtu sealt ka keeldumist arve mõne komponendi eest tasumisest. Kohus leiab, et sellisele võimalikule mittevastavusele tuginemine, mis pidi kostjale hiljemalt 30.06.2020 teada olema, ei ole aastal 2022 enam võimalik, sest töövõtjale mittevastavusest teatamise mõistlik aeg VÕS § 644 lg 1 mõttes on möödunud. Kostja ei saa enam tugineda sellele, et hageja ei täitnud enda kohustust kohaselt.

tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ja hageja pöördub kohtusse sama nõudega hagiavaldusega, ei ole tegemist asja edasise lahendamisega hagimenetluses TsMS § 172 lg 9 mõttes, vaid uue ja iseseisva tsiviilasjaga. Seega pole alust arvata käesoleva tsiviilasja menetluskulude hulka rahuldamata jäetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.