Avaldaja (võlgnik): A. O. (isikukood XXX, e-post XXX, tel XXX) Usaldusisik pankrotihaldur Robert Sprengk (Advokaadibüroo LMP, Soola 8, Tartu, telef: 5166 303, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. O. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja A. O. (isikukood XXX) pankrot 05.juuli 2023. a kell 16.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada A. O. pankrotihalduriks pankrotihaldur Robert Sprengk (Advokaadibüroo LMP, Soola 8, Tartu, telef: 5166 303, e-post: [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27.juuli 2023. a algusega kell 12.00 videokonverentsi teel.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada A. O.t vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut, so hiljemalt 26.07.2023. A. O. ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui A. O. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Määrata Robert Sprengkile usaldusisiku tasu summas 725 eurot (+ käibemaks 145 eurot).
9.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 725 (+ käibemaks 145 eurot) eurot Robert Sprengkile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – 1(5)
10.Pankrotihaldur Robert Sprengk täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 05.07.2024. a.
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus
1.A. O. esitas Viru Maakohtule 14.05.2023 maksejõuetuseavalduse tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt ületavad avaldaja kohustused tema tulusid. Avaldaja ülalpidamisel on alaealine tütar L.Š. ja poeg S. Š.. Avaldajal puudub vara. Avaldaja töötab X. Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. O. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Robert Sprengki. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
3.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
4.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 25,88 eurot. Võlgniku varaks on arvelduskontol olev 25,88 eurot. Võlgnik elab korteris , mis kuulus varasemalt Võlgniku lapsele. Tekkinud kommunaalvõlgnevuste tõttu võõrandati korteriomand sundenampakkumisel. Võlgnik kasutab korterit uue omanikuga sõlmitud üürilepingu alusel edasi. Kokku on võlgnikul kohustusi 10812,50 eurot. Võlgnikul on käesoleval ajal tähtaegselt tasumata makseid summas 8963 eurot. Võlgnikul nimetatud maksete tasumiseks vara puudub. Võlgniku sissetulek on ca 615 eurot kuni 960 eurot kuus ja vältimatud kulud on 645 eurot kuus. Võlgnik oma töötasu arvelt võlgnevusi tasuda ei suuda. Võlgniku töötasu (netosummana) on 2023 aastal olnud: Jaanuar – 646 eurot Veebruar – 666 eurot Märts - 615 eurot Aprill – 689 eurot Mai – 371 eurot puhkusetasu ja 959 eurot töötasu 2(5)
Võlgniku töötasust saab arvestades vältimatuid kulusid ja TMS § 130-132 ette nähtud sissenõudmise piiranguid rahuldada võlausaldajate nõudeid ainult piiratud ulatuses. Võlgnik on 2021 aastal võtnud välja oma kohustusliku pensionifondi kogutud summad ja ei saa enam selle arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Muu vara puudub. Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad täiendava tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Töötasu ulatuses, mis võimaldaks tasuda võlgnevusi, ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Võlgniku avalduse kohaselt saab ta ca 1000 eurot kuus töötasu, kuid tegelikkus näitab, et töötasu on oluliselt väiksem. Võlgnik ei suuda oma püsiva sissetuleku arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnik on töötanud SA-s X pikka aega ja pole ette näha, et ta töökohta vahetaks või saaks suuremat töötasu samalt tööandjalt. Võlgnevused võivad suureneda hoopis viiviste võrra. Pole näha, et võlgnik tulevikus võiks saada uue püsiva töökoha ja suurema töötasu, mis võimaldaks võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnevuste tekkimine on olnud seotud sellega, et võlgnikul puudus igakuiste maksete tasumiseks sissetulek. Krediidiandjad ütlesid lepingud üles ja esitasid nõuded kohtusse. Pole ette näha, et Võlgniku sissetulekud suureneksid tulevikus. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ja seda, et see pole ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetus tekkis 2022, millal võlgnikul osas esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldused, kuna võlgnik ei suutnud laenukohustusi nõuetekohaselt täita. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt laenude võtmine, mille tagasimaksmiseks puudus sissetulek ning võlgnik võttis varasemate laenude tasumiseks uusi laene.
6.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.
7.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud PankrS § 86 lg 1 alusel. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
8.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse 3(5)
lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
9.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
10.Usaldusisik Robert Sprengk on esitanud tasunõude 870 eurot. FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
11.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 870 eurot koos käibemaksuga. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
12.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 4(5)
13.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 725 eurot (lisandub käibemaks 145 eurot) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.