2-23-1653/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded A M esitas Viru Maakohtule 30.01.2023 /korrigeeritult 18.04.2023/ hagi S Au vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.07.2021 kaks laenulepingut. Ühe laenulepingu alusel tunnistas kostja, et laenas hagejalt põhinõudena 6000 eurot ja teise laenulepinguga, et laenas 1800 eurot. Laenulepingud olid sõlmitud tähtajatult. 18.09.2022 küsis hageja kostjalt, millal kostja maksab tagasi võetud laenu. 19.09.2022 vastas kostja, et tahab see kuu suure osa põhisummast tagasi maksta. 19.11.2022 teatas hageja kostjale, et hiljemalt 30.11.2022 tuleb kogu laenatud summa, st 7800 eurot tagastada hiljemalt 30.11.2022. 30.11.2022 saatis kostja hagejale SMS-i, et kui isik, kes on nõus kostjale laenu andma, saab teha tagatise hindamise, siis laenuandja kostjale laenu anda, ning kostja tasub hagejale laenu põhiosa ja intressid. Hageja on seisukohal, et laenu tagastamise päevaks oli hiljemalt 20.01.2023, sest 19.11.2022 saatis hageja selge teate, et laenu tuleb tagastada hiljemalt 30.11.2022 ja isegi kui arvestada, et varasemalt ei ole pooltel selget kokkulepet laenu tagastamise tähtaja osas, siis möödub seadusest tulenev kahe kuuline tähtaeg 20.01.2023. Kostja tasus 23.03.2023 hagejale 2500 eurot ja andis tagatise. Kostja ei ole rahalisi kohustusi, vaatamata oma korduvatele lubadustele täitnud. Kostja on oma tegevusega tunnistanud rahalist kohust hageja ees. Hageja esindaja on üritanud kostjaga saavutada kohtuvälist lahendust, aga kostja passiivsuse tõttu, ei ole see õnnestunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lähtudes eeltoodust on kostja rikkunud rahalist kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub tasu maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja põhinõue on 5300 eurot (7800-2500).

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 5300 eurot ning viivised alates 31.01.2023 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 19.04.2023 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 19.04.2023 TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 03.05.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel on 30.07.2021 sõlmitud kaks laenulepingut kokku summas 7800 eurot. Laenulepingud olid sõlmitud tähtajatult. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 398 tulenevalt muutub tähtajatu laenulepingu puhul laenu tagasimaksmise kohustus üldjuhul sissenõutavaks laenulepingu korralise ülesütlemise korral. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja leiab, et laenulepingud on üles öeldud 19.11.2022, seega muutus laenukohustus sissenõutavaks hiljemalt 20.01.2023. Kostja on tagasi maksnud laenu osaliselt 23.03.2023 summas 2500 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata laenusumma 5300 eurot. Esitatud asjaoludest tuleneb, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 5300 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgsed viivised VÕS § 113 lg 1 alusel põhinõudelt alates hagi esitamisest 31.01.2023 kuni põhinõude tasumiseni Seadusjärgse viivise määraks on alates 01.01.2023 10,5% aastas. Arvestades eeltoodut ning juhindudes TsMS §-st 367, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 5300 eurolt perioodil 31.01.2023 kuni 03.07.2023 (k.a) 154 päeva eest moodustab 234,80 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub rahuldamisele hageja taotlus edasiulatuva seadusjärgse viivise väljamõistmiseks tasumata põhinõude 5300 euro jäägilt alates 04.07.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 700 eurot ning õigusabikulud 288 eurot (käibemaksuga). Hageja esitatud hagi hind on peale 18.04.2023 esitatud nõude täpsustust 5856,50 eurot, milliselt nõudelt kuulub vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tasumisele riigilõiv summas 595 eurot. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 700 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 105 eurot ettenähtust enam. Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista riigilõivu rohkem kui seadus ette näeb. Lähtudes eeltoodust peab põhjendatuks kostjalt välja mõista riigilõiv summas 595 eurot, mis on põhjendatud ja vältimatu kulutus nõude esitamisel ning mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt on hagejal õigus esitada enamtasutud riigilõivu tagastamiseks vastav taotlus. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 288 eurot (käibemaksuga). Hageja märgib, et õigusabikulud on arvestatud 2 tunni eest tasumääraga 120 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu määr on mõistlikus suuruses. Samuti peab kohus märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega on hageja õigusabikulud summas 288 eurot (käibemaksuga) põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 883 eurot (595 + 288).