Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. J. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
199,39 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, Registrijärgne aadress: Tartu mnt 83 - 601, 10115, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja: Carlo Kask (isikukood xxxxxxxxxxx, E-post: xxx) Kostja: J. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, Elukoha aadress: xxx)
Asja läbivaatamise kuupäev
29. juuni 2023 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. J. vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt J. J.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus summas 175,99 eurot (sada seitsekümmend viis eurot ja 99 senti), sh põhivõlgnevus 128,22 eurot, viivis 22,77 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (128,22 eurot) alates 14.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05,% päevas.
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 360 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1(4)
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.PlusPlus Capital AS esitas 30.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 202,53 euro saamiseks. Kohus tegi 01.02.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtusse saabus 13.03.2023 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. J. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista Tele2 Eesti AS ja J. J. vahel 20.01.2022 ja 26.01.2022 sõlmitud liitumislepingutest nr xxxxxxxx tulenev võlgnevus 128,22 eurot, viivised 22,77 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 14.03.2023 põhinõude (128,22 eurot) täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
2(4)
MENETLUSE KÄIK
2.Viru Maakohus võttis 18.04.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Kohus hoiatas, et juhul kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kuna kostja tegelik elu- või viibimiskoht on teadmata ja kostja tegelik viibimiskoht ei selgunud ka päringutest muudesse registritesse, toimetas kohus hagimaterjalid 18.04.2023 määrusega kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte. Teadaanne avaldati 19.04.2023 ja loeti kättetoimetatuks 05.05.2023. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema Tele2 Eesti AS-i vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
6.TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 1132 lg 2 p 1 alusel kogu haginõude 175,99 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 128,22 eurot, viivis 22,77 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt (128,22 eurolt) alates 14.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 3(4)
9.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja õigusabikulud 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud andmetel on hagejal tekkinud õigusabikulusid 3,5 tunni ulatuses, s.o dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine. Hageja esindaja on osutanud õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, s.o summas 420 eurot. Hageja poolt on kohtule esitatud standardne hagiavaldus, millele on lisatud sõlmitud leping, lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamisega seonduvad dokumendid, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni ulatuses mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 240 eurot. TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel on põhjendatud määrata 20 eurot hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 360 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.