Muud

Bxxxxxx Vxxxxx osalema võlausaldajate esimesel

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.07.2024. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Bxxxxxx Vxxxx esitas 16.03.2023. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale maksejõuetusavalduse (tl 1-5). Võlgnik on abielus ning abikaasade ülalpidamisel on kokku 4 alaealist last. Võlgniku abikaasal on samuti makseraskused, kuid abikaasa soovib oma kohustustega eraldi tegeleda. Võlgnik hetkel ei tööta, kuid alates 01.04.2023. a asub täiskohaga tööle OÜ-s Gxxxxxxxx ehituse abitöölisena. Võlgniku on sissetulekuks märkinud kokku 1375 eurot, sh sissetulek 725 eurot ja muu sissetulek 650 eurot. Kõik raha kulub igakuiselt ära. Võlgniku nimele on registreeritud erinevaid sõidukeid. Esitatud andmete kohaselt on kohustuste kogusumma 32 092.03 eurot ning kohustused on 7 võlausaldaja ees. Võlgnik taotleb täitemenetluste peatamist nõuete sissenõudmiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Heimo Vilpuuu menetluses täiteasi nr 039/2017/768, kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses täiteasjad nr 175/2017/1760, nr 175/2017/1636, nr 175/2019/742 ja nr 175/2019/743 ning kohtutäitur Õnne Pajuri menetluses täiteasjad nr 179/2018/628, nr 179/2018/776, nr 179/2018/1393, nr 179/2017/1394, nr 179/2018/1509 ja nr 179/2018/1548. Võlgnevused on tekkinud töö kaotuse tagajärjel. Võlgnik on pöördunud võlanõustaja poole. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võttis 03.04.2023. a määrusega (tl 25-26) Bxxxxxx Vxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Tiina Lavreni. Usaldusisik Tiina Lavren esitas 24.04.2023. a kohtule usaldusisiku hinnangu (tl 37). Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgnikul kinnisvara puudub. Transpordiameti andmetel kuulub võlgnikule sõiduauto Renault Grande Espace (2002. a), registreerimismärgiga xxxxxx. Võlgnik on auto 2018. a müünud varuosadeks. Sõiduk on jäänud ümber vormistamata. Seisuga 21.04.2023. a oli Bxxxxxx Vxxxx arvelduskonto seis 0,17 eurot, kuna ta on 5 kuud töötu olnud. Abikaasa arvelduskontole laekuvad peretoetused ning elatisabi. Tema arvelduskonto jääk oli 0,38 eurot. Võlgniku viimane töökoht oli Lxxxxxxxxxxxxx OÜ (kuni 2022. a oktoober) ning 2022.a sissetulek oi kokku 8680 eurot. Alates 01.04.2023. a töötab võlgnik töölepingu alusel Gxxxxxxxx OÜ-s ehitustöölisena. Netotöötasu 730 eurot. Võlgnik on abielus ning tal on üks laps (sünd. xxxx. a). Peres kasvab veel 4 last võlgniku abikaasa eelmistest kooseludest. Abikaasa on kodune. Abikaasa sissetulek 1328 eurot. Pankrotimenetluses saab varaks lugeda võlgniku sissetulekut, mis hakkab laekuma 2023. a maist. Ühe ülalpeetavaga ei ületa sissetulek arestivaba miinimumi summat. Võlgniku suhtes on alustatud 10 täitemenetlust ning võlgnevuste kogusumma võlausaldajatele on kokku 24 968,74 eurot, lisanduvad täitekulud 4611,32 eurot. Kõik kohustused on tekkinud enne abiellumist. Leibkond elab maamajas, kus eluasemekulud kokku on 550 eurot, toidule kulub 500 eurot, sidekulud 118 eurot. Lisanduvad kulud lasteaiale, riietele, majapidamisele. Usaldusisik on seisukohal, et Bxxxxxx Vxxxx on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda võlausaldajate nõudeid täita. See suutmatus ei ole ajutine tulenevalt tema majanduslikust olukorrast. Võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus pidas 14.06.2023. a tsiviilasjas kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. Võlgnik Bxxxxxx Vxxxx on nõus pankrotimenetlusega. Usaldusisik jääb aruandes esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et välja tuleks kuulutada Bxxxxxx Vxxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas 14.06.2023. a toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Bxxxxxx Vxxxx on nõus pankrotimenetlusega ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Seda menetlusliiiki on ta soovinud juba maksejõuetusavalduses. Usaldusisik jääb aruandes esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et välja tuleks kuulutada Bxxxxxx Vxxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku töötab alates 01.04.2023. a Gxxxxxxxx OÜ-s ehitustöölisena ning tema igakuine netosissetulek on 730 eurot. Võlgnikul ja tema abikaasal on üks alaealine laps. Lisaks kasvab perekonnas veel 4 alaealist last võlgniku abikaasa eelmisest kooseludest. Abikaasa sissetulek on 1328 eurot, mis koosneb peretoetustest ning ühele lapsele määratud elatisabist. Vara võlgnikul puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 24 968,74 eurot, lisanduvad kohtutäiturite tasud. Kohus loeb tuvastatuks, et Bxxxxxx Vxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Sirje Tael andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Sirje Tael on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Bxxxxxx Vxxxx pankroti välja 27.juunil 2023. kell 15.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Sirje Taela ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 17.07.2023. a algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.07.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:

• • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt FiMS § 16 lg.3 rakendas kohus maksejõuetusmenetluse tagamise abinõusid ja peatas Bxxxxxx Vxxxx vara suhtes toimuvad täitemenetlused. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile Sirje Tael ning usaldusisikule Tiina Larvenile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt kui võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Tiina Larven esitas 21.04.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt (tl 103). Usaldusisik taotleb tasu 8 töötunni eest määraga 75 eurot tund, millele

lisandub käibemaks summas 25 eurot. Kokku 720 eurot (600+120). Usaldusisik taotleb tasu maksmist Murussaare OÜ arvelduskontole nr EE191010220107355017. Kohus kontrollis, et Murussaare käibemaksukohustuslane.

OÜ,

mille

kaudu

usaldusisik

tegutseb,

on

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr. 2/ 01.02.2021.a. § 2 lg.1 sätestab: Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg.4 sätestab: Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Käesoleval juhul on ilmne, et Bxxxxxx Vxxxx maksejõuetusmenetluses tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest, kuna võlgnikul puuduvad igasugused vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks. Kuna usaldusisiku tasu tuleb hüvitada riigi vahenditest, toimub see Pankrotiseaduse § 23 lg.4 ja lg.51 alusel, mis näevad ette, et ajutise halduri (käesolevas asjas usaldusisiku) tasu riigi vahenditest hüvitamisel tuleb lähtuda justiitsministri vastavast määrusest, mille järgi on tasumäär 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisiku tööaruande järgi on ajakulu olnud selles menetluses 8 tundi, s.o. 16 pooltundi. Kohus määrab usaldusisiku tasu lähtudes ajakulust 16 pooltundi ehk 528 eurot, lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot. Usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata riigi vahenditest PankrS § 23 lg.4 alusel. Usaldusisiku tasu taotlus rahuldatakse osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.