Otsuse avalikult teatavaks- 22. juuni 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-3573
Tsiviilasi
R. T. a maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik R. T. (isikukood XXX ; registrijärgne elukoht esindajad XXX; viibimiskoht kuni XXX); usaldusisik Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013 Tartu; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja R. T. (isikukood XXX ) pankrot kell 13.00 ja algatada R. T. a kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Tiia Kalause töötasu suuruseks 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot, CiviLex OÜ-le (KMKR number EE101555577, Swedbank AS arvelduskonto nr XXX).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19. juulil 2023 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. juunil 2024.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud R. T. a kanda.
11.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.R. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.03.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-3573). Avalduse kohaselt on võlgnik abielus J. T. ga ja neil on üks ühine alaealine ülalpeetav A. T., sünd XXX. Abikaasade varasuhte liigiks on lahusvara. Kuigi ka abikaasal on makseraskused (ei suuda tagasi maksta Bondora AS-st võetud laenu), ei soovi võlgnik esitada abikaasade ühisavaldust. Viimati töötas võlgnik Aktsiaseltsis Eesti Vanglatööstus keevitajana. Käesoleval ajal puuduvad võlgnikul seoses vangistusega nii tulud kui kulud. Võlgnikul ei ole muud sissetulekut, kui emalt igal kuul laekuvad 20-30 euro suurused maksed. Võlgnevuste tasumiseks raha puudub. Võlgnikul puudub ka realiseeritav vara. Võlgniku selgituse kohaselt ei käinud ta tööl, kuid võttis kiirlaene, mida ei suutnud tagasi maksta. Hiljem sattus ta vanglasse ega saa seetõttu makseraskuste ületamiseks midagi teha. KRaha nõuete täitmise aruande kohaselt on võlgnikul 17.02.2023 seisuga täitmata kohustusi 31 012,37 eurot.
2.Kohus võttis 21.04.2023 määrusega R. T. a maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Tiia Kalause.
3.Usaldusisik on 22.05.2023 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.
Üldandmed Võlgnik viibib käesoleval ajal Tartu Vanglas, kust vabaneb eelduslikult 22.09.2025. Võlgnikku on korduvalt karistatud ja ta on korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses. Tegemist on olnud süüdimõistmistega isikuvastases ja varavastastes kuritegudes. Võlgnik on alates XXX abielus J. T. ga, kellega on sõlmitud abieluvaraleping ja varasuhteks valitud varalahusus. Varalahusus on kehtinud ka võlgniku eelmise abielu jooksul. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav (sünd XXX). Vara Võlgnikul puudub registritesse kantav vara ning muu väärtuslik vara. Avalduses märgitud elukoht kuulub võlgniku isale. Võlgnikul on pensionikonto, mille osakud ei ole pankrotimenetluses võõrandatavad. Äriregistri andmetel on võlgnik ainuosanik ja juhatuse liige Toming Welding OÜ-s (registrikood 14981094). Äriühing on asutatud 01.06.2020 ning selle tegevusalaks on metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, lisategevusalaks mistahes materjalist akende, uste ja treppide paigaldus. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2020. aasta kohta. Poole aastase tegevuse jooksul oli ühingu käive 9235 eurot ja majandusaasta lõppes kahjumiga 1746 eurot. Osakapital on osanikust võlgniku poolt sisse maksmata. Võlgnikul on lepingulised suhted kahe krediidiasutusega: AS-s SEB Pank arvelduskonto nr XXX (saldo 0,02 eurot) ja hoiukonto nr XXX (saldo 7,91 eurot) ning Coop Pank AS-s arvelduskonto nr XXX (saldo 0,51 eurot). Vangistuses viibides avatud võlgniku K-Raha kontole on laekunud rahalisi vahendeid võlgniku emalt ja abikaasalt (20 – 50 eurot). Võlgnik on olnud hõivatud vangla majandustöödel perioodil 01.07.2022 kuni 31.08.2022. Võlgniku esitatud 2021. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli tema aastane tulu 4876 eurot. Kohustused Kokku on võlgnikul sissenõutavaks muutunud aegumata nõudeid 30 287,53 eurot, sellest 4008,06 eurot on menetluskulude nõuded kriminaalmenetlustes, 4101,82 eurot kohtutäiturite nõuded ja 22 177,65 eurot muud tsiviilnõuded. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikult on välja mõistetud solidaarnõue kahjuhüvitisena 101 eurot. Kahjuks ei ole kohtuotsusest teada võlausaldaja isikuandmed, kuid neid peaks võlgnik ise teadma ning pankrotimenetluses neist ka teatama. Maksejõuetus Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kõik võlgniku vastu olevad nõuded on sissenõutavad ning täitmisel täitemenetlustes. Kohtulahendid on tehtud aastatel 2021 – 2022 ning täitemenetlused alustatud 2022. aastal. Seega suure tõenäosusega ei ole võimalik võlanõudeid vähendada, sest jõustunud kohtulahendi alusel tekkinud nõuded on tunnustatud ilma kaitsmiseta. Võlgnik on selgitanud avalduses, et võttis laenu, kuna tööl ei käinud ning ei suutnud siis kohustusi täita. Võlgnik on käitunud mõtlematult – juba kohustuse võtmisel oli ilmselt ette teada, et ta ei suuda kohustust täita. Samas on taunitav ka võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise printsiibi mitte järgmine. Isik, kellel puudub sissetulek, ei ole krediidivõimeline isik, kellele üldse rahalist laenu väljastada. Pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel on võlgniku peamine kohustus – mõistliku tulu teenimine – piiratud eeskätt vangistuses viibimise tõttu. Kuivõrd võlgnik peaks vabanema alles 2025. aastal, jääb suur osa kohustustest vabastamise menetluse ajast perioodi, kus võlgnik viibib kinnipidamisasutuses.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara. Samas võlgniku teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 30 287,53 eurot. Arvestades, et kinnipidamisasutuses on töötamise võimalused piiratud ja ei ole teada võlgniku motiveeritus töötada vabanemisel, on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks oma kohustusi sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud R. T. a maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22. juuniks 2024. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed.
Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 11 tundi (tunnitasu 66 eurot). Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 870 eurot (sh käibemaks), loobudes vahendite puudumise tõttu tööaja arvestuses esitatud summast 1,20 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2023 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega ja esitatud taotlust tuleb Tiia Kalausele tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so CiviLex OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.