Ühinguõigus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu registriosakond määras 16.11.2021 kustutamishoiatusega Ä 10089658/M4 puudutatud isikule tähtaja puuduvate majandusaasta aruannete esitamiseks kuus kuud alates määruse tegemisest. Kuna puuduolevaid majandusaasta aruandeid tähtajaks ei esitatud, avaldas registripidaja 02.06.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate puudutatud isiku majandusaasta aruannete esitamata jätmise kohta ning kutsus üles võlausaldajaid teatama nõuetest ning taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist. 01.12.2022 esitas taotluse likvideerimismenetluse läbiviimiseks avaldaja. Registripidaja edastas 01.12.2022 avalduse sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise otsustamiseks Harju Maakohtule. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku võlausaldaja, avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 423 999,49 eurot tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisest. Avaldaja palub likvideerijaks määrata pankrotihaldur I. Lepsoo. Avaldaja on tasunud kohtu deposiiti likvideerimismenetluse kulu katteks 300 eurot. Kohus võttis avalduse 11.01.2022 menetlusse ning määras puudutatud isikule tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks 20 päeva avalduse kättetoimetamisest arvates. Puudutatud isik sai menetlusse võtmise määruse ja asja materjalid KÄPO kaudu kätte 09.02.2023, kuid avaldusele käesoleva ajani vastanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄRS (äriregistri seadus) § 58 lg 1 p 4 kohaselt registripidaja võib algatada juriidilise isiku sundlõpetamise, kui see ei ole esitanud majandusaasta aruannet. ÄRS § 58 lg 2 järgi kohus võib sundlõpetamise otsustada, kui registripidaja määratud tähtaja jooksul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi kõrvaldatud. See tähtaeg ei või lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul olla lühem kui kuus kuud, punktis 3 nimetatud juhul lühem kui üks kuu ja punktis 4 nimetatud juhul lühem kui kolm kuud. ÄRS § 61 lg 1 kohaselt kui juriidiline isik ei ole seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, määrab registripidaja juriidilisele isikule registrist kustutamise hoiatusega tähtaja majandusaasta aruande esitamiseks. Hoiatuse võib saata tähtaja möödumisel automatiseeritult. Sama paragrahvi lõike 2 järgi juriidilise isiku võib registrist kustutada, kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidaja määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ja seaduses ettenähtud esitamistähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud. Kohtule edastatud materjalide kohaselt on registripidaja teinud puudutatud isikule 16.11.2021 hoiatusmääruse registrist kustutamiseks seoses 2018. ja 2019. aasta majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ning määranud puudutatud isikule tähtaja 6 kuud aruande esitamiseks. Puudutatud isik aruandeid ei esitanud. Äriregistrist nähtuvalt on puudutatud isik esitanud viimase majandusaasta aruande 2017. aasta kohta. Eeltoodust tulenevalt on ÄRS § 58 lg 1 p 4 ja ÄRS § 58 lg 2 kohaselt sundlõpetamise alused täidetud. Vastavalt ÄRS § 58 lg 1 p 4 ja ÄS § 203 lg 1 p 3 tuleb puudutatud isik sundlõpetada. ÄS § 205 kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 206 lg 3 järgi kohus määrab likvideerijad mh sundlõpetamise

korral. TsMS § 602 kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Kohus leiab, et analoogselt on võimalik likvideerija määramine sundlõpetatava ühingu võlausaldaja kui likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isiku avalduse alusel. Nähtuvalt avaldusele lisatud materjalidest on avaldaja ja puudutatud isik sõlminud konsultatsioonilepingu nr TK1502 ning avaldaja kui tellija on nõudnud puudutatud isikult kui töövõtjalt projekteerimistööde teostamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu ette toodud asjaoludel saab avaldajal olla nõue puudutatud isiku vastu, st avaldaja on õigustatud likvideerimismenetluse läbiviimist nõudma. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Avaldaja on pakkunud likvideerijaks pankrotihaldur I. Lepsood, kes on andnud selleks ka nõusoleku (dtl 462) ning kinnitanud kohtule 13.04.2023, et ta ei pea vajalikuks täiendava tagatise nõudmist kohtu deposiiti (dtl 464). Kohus leiab, et tegemist on sobiliku kandidaadiga, pankrotihaldur on eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur I. Lepsoo. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 22. märtsiks 2024, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Kui avaldaja soovib nõuda puudutatud isikult oma menetluskulude hüvitamist, tuleb avaldajal esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Menetluskulude nimekirja esitamisel määrab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel. Kui avaldaja menetluskulude nimekirja ei esita, lähtub kohus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel üksnes asja materjalidest. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.