Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
21. juuni 2023.a, Tallinn
Menetlusosalised esindajad
ja
2-21-14272 OSAÜHING GIZA avaldus Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu vastu Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu 13.07.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamise, alternatiivselt selle kehtetuks tunnistamiseks ja kohustada Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistut paigaldatud valvekaamerate maha võtmiseks
nende Avaldaja: OSAÜHING GIZA (registrikood 10189168, asukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (Advokaadibüroo Pormeister, XXX; e-post XXX) Puudutatud isik: Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu (registrikood 80469001, asukoht Virbi tn 8 // 10, Tallinn) Puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (Advokaadibüroo Vindex OÜ, XXX; e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Tuvastada Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu 13.07.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastuvõetud otsuse tühisus ja kohustada Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistut eemaldama selle otsuse alusel paigaldatud valvekaamerad.
5.Välja mõista Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistult OSAÜHING GIZA kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1550 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 70 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõuded ja põhjendused
1.OSAÜHING GIZA esitas kohtule avalduse Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu vastu Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu 13.07.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamise, alternatiivselt selle kehtetuks tunnistamiseks ja kohustada Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistut paigaldatud valvekaamerate maha võtmiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistut liige.
1.2.Korteriühistu 13.07.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 all oli teemaks: Videovalve reorganiseerimine seoses Giza OÜ ruumides kahtlustatava ebaseaduslikutegevusega (prostitutsioon ja narkomaaniaga). Päevakorra p 4 küsimuse otsustamisel tehti otsus: anda juhatusele õiguse videovalve reorganiseerimiseks seoses Giza OÜ ruumides kahtlustatava ebaseadusliku tegevusega (prostitutsioon ja narkomaania) (edaspidi nimetatud ka vaidlustatud otsus). Eeltoodut tõendab avaldajale edastatud korteriühistu 13.07.2021 üldkoosoleku protokolli väljavõte.
1.3.Avaldaja ruumides (omandis olevates korteriomandites) ei toimu ebaseaduslikku tegevust ning neis ei tegeleta prostitutsiooniga ega narkootikumide tarvitamisega. Avaldaja omandis olevad korteriomandid ega seal elavad isikud ei kujuta endast ohtu korteriühistu liikmetele. Tegemist on teatud korteriühistu liikmete ja juhatuse liikme pahatahtliku tegevusega avaldaja suhtes.
1.4.Vaidlustatud otsuse alusel on avaldaja korteriomandite ning nendes asuvate isikute jälgimiseks paigaldatud kaamerad, mille üle ei ole vaidlust, järgnevalt: 8. korrusele, kus asuvad avaldaja omandis olevad korteriomandid nr 35 ja nr 36; 10. korrusele, kus asub avaldaja omandis olev korteriomand nr 46; 11. korrusele, kus asuvad avaldaja omandis olevad korteriomandid nr 51 ja nr 52; 12. korrusele, kus asub avaldaja omandis olev korteriomand nr 56; 13. korrusele, kus asub avaldaja omandis olev korteriomand nr 61; fuajeesse ja lifti.
1.5.Kaamerate paigaldamiseks ei olnud ega ole õiguslikku alust. Vaidlustatud otsus on tühine, sest selle vastuvõtmiseks puudusid õiguslikud alused, see on vastuolus kehtivate õigusnormidega ning rikub oluliselt õigust privaatsusele ja on vastuolus hea usu põhimõttega ning heade kommetega.
1.6.Kuna kaamerad on ebaseaduslikult paigaldanud korteriühistu, siis kohustub korteriühistu need ka maha võtma.
1.7.Valvekaamerate paigaldamine suunatult avaldajale riivab avaldaja õigusi suurel määral, ning selliste kaamerate paigaldamiseks ei piisa korteriomanike häälteenamusest. Avaldaja kui korteriomandite omaniku ning korteriomandites elavate isikute õigus privaatsusele kaalub selle üles. Vaidlustatud otsusega ei ole järgitud avaldaja korteriomandeid kasutavate isikute privaatsust tagavaid meetmeid.
1.8.Kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavate kaamerate, praegusel juhul ainult avaldaja korteritega seonduva tegevuse jäädvustamine ja kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine või kasutamine ei ole mitte kuidagi korteriühistu poolt reguleeritud. Seal hulgas on reguleerimata, et kuidas ja kellele jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse, kellel on sellele juurdepääs, kaua seda hoitakse ja millal kustutatakse jne., samuti mis otstarbel valvekaameraid kasutatakse, ning kuidas on tagatud ning reguleeritud, et valvekaamerate valitseja (korteriühistu) ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali mistahes suvalistel eesmärkidel kasutada ega avalikustada.
1.9.Avaldaja ei ole andnud nõusolekut valvekaamerate paigaldamiseks ning tema omandis olevate korteriomandite ja seal elavate isikute tegevuse jäädvustamiseks valvekaamerate kaudu. Valvekaamerad mitte ainult ei filmi, vaid salvestavad ka heli. Filmimine (sh koos heliga) on ka isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse seaduse tähenduses, mida ei ole lubatud korteriühistu vaidlustatud otsuse alusel teha.
1.10.Korteriühistu poolt edastatud fotodega ega ka interneti kommentaaridega ei ole avaldaja mitte kuidagi seotud. Kes on fotod ja kommentaarid teinud on teadmata, kuid need ei ole seotud avaldajaga. Korteriühistu juhatuse liige E. S. on lubanud teha kõik, et avaldajale kahju tekitada, seal hulgas teostada varjatud jälgimist.
1.11.Mitte ükski korteriühistu liige ei ole avaldajale kirjalikult ega suuliselt kaebusi esitanud. Politsei ega muud järelevalveasutused pole kunagi avaldaja juhtkonna poole pöördunud ega teiste korteriomanike kaebustest teavitanud. Avaldajale kuuluvate korterite üürnike ja maja teiste korterite omanike või üürnike vahel ei ole toimunud ühtegi füüsilist ega suulist vahejuhtumit. Korteriomanike (naabrite) kartused tulevikku suunatud ettenägematu kahju tekitamise ees ei ole reaalses elus õigustatud ega põhjendatud ning selleks ei saa kaameraid paigaldada ainult avaldaja korterite jälgimiseks.
1.12.Korteriühistu ei ole paigaldanud mistahes hoiatavaid teadete tahvleid, et korteriühistu paigaldatud kaamerad (sh lifti kaamera) filmivad ööpäevaringselt ning seda koos heliga. Korteriühistu juhatuse liige E. S. halvustab avaldajat teiste korteriomanike ja korterite kasutajate ees. Oma ambitsioonide rahuldamiseks levitab ta avaldaja kohta ebaõiget infot ning jälgib pidevalt, et kes ja millal korteris viibib, kes kus käib, mida kannab, mida ja kellest räägib.
1.13.Korteriühistu juhatuse liige E. S. laeb kaamerate salvestised üles kinnisesse Facebooki gruppi "CT Virby sõbrad 8/10", kus grupis saavad liikmeks ainult lojaalsed inimesed. Selles grupis arutletakse naabrite käitumise üle, kes ja mida liftis rääkis, mis neil seljas on, mida ta poest ostis, mida süüa, kus ja kes ning mis korrusel ja kelle juures käis jne.
2.Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused
3.Puudutatud isik vaidleb esitatud avaldusele vastu ning palub jätta selle läbi vaatamata või vastava taotluse rahuldamata jätmisel jätta esitatud avaldus rahuldamata.
3.1.Elamul olid kaamerad ka enne vaidlusalust otsust. Seega kaamerate paigaldamise optimeerimisega (suunamisega probleemsetele kohtadele) ei tehtud mingit kardinaalset muudatust, mis vajaks kõikide omanike nõusolekut. Kaameraid paigaldas KÜ, seda üldkoosoleku häälteenamuse otsuse alusel. Juurdepääs lindistustele on ainult kahel KÜ juhatuse liikmel. Lindistusi vaadatakse ainult süütegude ja muude rikkumiste ja nende toimepanijate tuvastamiseks. Lindistused väljastatakse ainult seaduses sätestatud juhul (nt kriminaalasjas tehtava määruse alusel). Tegemist on ainult ohutust tagava meetmega. Seega riivab kaamerate paigaldamine korteriomanike õigusi vähemal määral.
3.2.KÜ juhatus saab korteriomanikelt regulaarselt pöördumisi seoses avaldaja korterite külalistega. Kogu maja on avaldaja korterite külastajatest häiritud.
3.3.28.05.2021 avaldaja korterit Xxxx külastanud nooruk läks peale selles korteris viibimist rändama alasti maja peal, istus lifti põrandale ja jäi magama. Et elamus on ainult üks lift, ja inimesed kartsid temaga samas liftis olla, siis takistas see inimestel koju pääsemist ja kodust väljumist. Samuti on märgatud, et avaldaja korterites 36 ja 61 käib palju rahvast. Külalised on meessoost ja vahetuvad iga 1-2 tunni tagant. Neid võtavad vastu 1-2 naist läbipaistvates mantlites või lihtsalt rätikutes. Seansi jooksul kostavad korteritest 36 ja 61 korteritesse 37, 60 ja 62 seksuaaltegevusele omased hääled. Tihti ka korterite 36 ja 61 külastajad eksivad uksega ja üritavad siseneda avaldaja korteritesse 37 ja 62 või helistavad nendesse korteritesse või teistesse elamu korteritesse öösiti fonolukuga, vahel mitu korda öö jooksul. Suure võõraste inimeste liikuvuse ajal kadusid elamust mööbel, oli kahjustatud lifti uks (kraabitud sönad peale), keegi suitsetas elamus (hakkas tööle kogu maja ehmatav sireen) ja korteriomanike parkimiskohtadele oli süstemaatiliselt pargitud võõrad sõidukid. Rikkujate tuvastamiseks vaatas KÜ juhatuse liige salvestisi ja avastas, et võõras mees masrurbeerib liftis ja siis suundus avaldaja korterisse. Avaldaja korterite 36 ja 52 külastajad tekitasid tugevat müra ja väljudes korterist oksendasid ühise koridori
põrandale, jättes enda järele koristamata. Elamu keldris sõitis külaline 05.09.2021 parkivale autole otsa. Ilma kaamerata oleks süüdlase väljaselgitamine võimatu. Politsei andmetel tulistati 04.05.2021 aadressil Virbi 10 relvast. Internetiportaalides (nt foorum69) on avaldatud arvustused aadressil Virbi 10 avaldaja korterites töötavate prostituutide kohta. Elumajas korraldatud intiimteeninduse tõttu külastab elamut suur hulk võõraid inimesi, kes vahel varastavad, kahjustavad, määrduvad korteriomanike vara ja võivad olla ohtlikud ka nt lastele. Süüldase väljaselgitamiseks ja ohutuse tagamiseks on vajalik videovalve.
3.4.Facebooki väidetavast grupist "CT Virby sõbrad 8/10" ei tea ei E. S. ega keegi teine korteriühistu juhatusest midagi. Kaamerate salvestisi kuhugi välja ei panda ja naabrite käitumise üle ei arutleta. Kaamerate pool hääletasid kõik peale avaldaja.
3.5.Lisakaameraid pandi kohtadesse, kus toimusid õiguserikkumised ja kahjuhjuhtumid kõige sagedamini, seda ka nende korruste korteriomanike palvel, kes ka hääletasid kaamerate otsuse poolt.
4.Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 esimese lause kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
Kohus tuvastab vaidlustamata asjaoludena järgmise:
Avaldaja on korteriühistu liige (dtl 9-20).
Korteriühistu viis läbi 13.07.2021 üldkoosoleku (dtl 22, 60-70).
13.07.2021 otsuse punkti 4 kohaselt otsustati anda juhatusele õiguse videovalve reorganiseerimiseks seoses Giza OÜ ruumides kahtlustatava ebaseadusliku tegevusega (prostitutsioon ja narkomaania) (dtl 22, 63).
13.07.2021 otsuse punkti 4 poolt hääletas 174 liiget, vastu oli 19 liiget ja erapooletuks jäi 3 liiget (dtl 63).
Avaldaja on vaidlustanud ülalviidatud otsuse punkti 4, paludes tuvastada selle tühisus või alternatiivselt tunnistada see kehtetuks. Otsuse seletuskirja kohaselt hääletati ettepanekut paigaldada KÜ territooriumil lisakaamerad. Kaamerad paigaldatakse üldkasutatavates ruumides (peamiselt nendes koridorides, kus asuvad Giza OÜ korterid/ hoovis nii, et ei riku inimeste privaatsust, kaamerate vaatevälja ei jää korteriomandid. Lisakaamerate eesmärk – jäädvustada kaasomandil toimuvat, korra ja turvalisuse tagamine. Jäädvustatud videomaterjal kasutatakse ja/või avalikustatakse piiratud juhtudel (nt. politsei või kindlustusseltsi
päringuga – süütegude või muu rikkumise toimepanija tuvastamiseks). Esialgse hinnapakkumise järgi, mis oli protokollile lisatud (Elsecure OÜ) on selliste tööde maksumus – 7000 eurot koos käibemaksuga (sisaldab 14 uut kaamerat, salvesti ümberpaigaldus V8->V10, uus salvesti V10, paigaldamistööd ja materjalid).
Avaldaja leiab, et kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavate kaamerate, praegusel juhul ainult avaldaja korteritega seonduva tegevuse jäädvustamine ja kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine või kasutamine ei ole mitte kuidagi korteriühistu poolt reguleeritud. Seal hulgas on reguleerimata, kuidas ja kellele jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse, kellel on sellele juurdepääs, kaua seda hoitakse ja millal kustutatakse jne., samuti mis otstarbel valvekaameraid kasutatakse, ning kuidas on tagatud ning reguleeritud, et valvekaamerate valitseja (korteriühistu) ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali mistahes suvalistel eesmärkidel kasutada ega avalikustada. Avaldaja ei ole andnud nõusolekut valvekaamerate paigaldamiseks ning tema omandis olevate korteriomandite ja seal elavate isikute tegevuse jäädvustamiseks valvekaamerate kaudu.
Puudutatud isiku selgituse kohaselt olid elamus valvekaamerad ka enne vaidlusalust otsust ning kaamerate ümberpaigaldamine oli vajalik, et tagada inimeste ja vara turvalisus. 28.05.2021 avaldaja korterit Xxxx külastanud nooruk läks peale selles korteris viibimist alasti maja peale rändama, istus lifti põrandale ja jäi magama. Et elamus on ainult üks lift, ja inimesed kartsid temaga samas liftis olla, siis takistas see inimestel koju pääsemist ja kodust väljumist. Samuti on märgatud, et avaldaja korterites 36 ja 61 käib palju rahvast. Külalised on meessoost ja vahetuvad iga 1-2 tunni tagant. Tihti ka korterite 36 ja 61 külastajad eksivad uksega ja üritavad siseneda avaldaja korteritesse 37 ja 62 või helistavad nendesse korteritesse või teistesse elamu korteritesse öösiti fonolukuga, vahel mitu korda öö jooksul. Suure võõraste inimeste liikuvuse ajal kadusid elamust mööbel, oli kahjustatud lifti uks (kraabitud sõnad peale), keegi suitsetas elamus (hakkas tööle kogu maja ehmatav sireen) ja korteriomanike parkimiskohtadele oli süstemaatiliselt pargitud võõrad sõidukid. Avaldaja korterite 36 ja 52 külastajad tekitasid tugevat müra ja väljudes korterist oksendasid ühise koridori põrandale, jättes enda järele koristamata. Elamu keldris sõitis külaline 05.09.2021 parkivale autole otsa. Ilma kaamerata oleks süüdlase väljaselgitamine võimatu. Politsei andmetel tulistati 04.05.2021 aadressil Virbi 10 relvast. Internetiportaalides (nt foorum69) on avaldatud arvustused aadressil Virbi 10 avaldaja korterites töötavate prostituutide kohta
Asjas puuduvad andmed ja tõendid, et korteriomanikud oleksid sõlminud kokkuleppe kaasomandi kasutamiseks selliselt, et korteriühistul (või muul isikul) on õigus paigaldada kaasomandi üldkasutatavasse ruumidesse (valve)kaameraid.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasja nr 2-20-2549 määruse punktis 11.3 selgitanud, et isikutest videosalvestise tegemine on käsitatav isikuandmete töötlemisena. Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) nr 2016/679, üldmäärus). Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab isikuandmete kaitse seadus (vt selle seaduse (IKS) § 1 lg 1 p 1). Isikutest videosalvestise tegemine on isikuandmete töötlemine ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine üldmääruse art 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Üldmääruse art 6 lg 1 p a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Olukorras, kus korteriühistu paigaldab valvekaamera ja paneb selle tööle, siis töötleb ta korteriomanike isikuandmeid seaduslikult, kui selleks on nende nõusolek. Korteriomanike nõusolek enda isikuandmete töötlemiseks saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike kokkuleppes. Kui
korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, siis ei saa isikuandmete kõnealusel viisil töötlemine olla üldmääruse art 6 lg 1 p a alusel seaduslik (vt samas, p 12).
11.1.Veel on Riigikohus samas lahendis leidnud, et korteriomanikud võivad KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes üldmääruse art 6 lg 1 p-le f. Seda aga eeldusel, et sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel oli valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate paigaldamine oli vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalunud üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda (vt Riigikohtu määrus asjas nr 2-20-2549, p 13.3). Kohus leidis antud asjas, et puudutatud isiku poolt esile toodud vara kaitsmise ja õigusrikkujate tuvastamise asjaoludel valvekaamerate paigaldamine ja vastava korra vastuvõtmine on põhimõtteliselt õigustatud üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes.
11.2.Riigikohtu tsiviilkolleegium on peale selle märkinud, et lisaks õigustatud huvi olemasolule üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes tuleb sama sätte järgi kaaluda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused. Kolleegium leiab, et eelnimetatud kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse art-s 13 sätestatud teavet. Kuna praegusel juhul selliste tingimuste kehtestamist üldkoosolekul hääletamisele ei pandud, siis ei tohtinud korteriomanikud valvekaamerate paigaldamist häälteenamusega otsustada (vt Riigikohtu määrus asjas nr 2-20-2549, p 13.5).
Seega leidis Riigikohus ülalviidatud lahendis, et häälteenamusega saab valvekaamerate paigaldamist otsustada vaid juhul, kui samaaegselt otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse art-s 13 sätestatud teavet.
12.1.Kohus on seisukohal, et samad põhimõtted kohalduvad ka käesoleval juhul.
12.2.Puudutatud isik on oma 25.10.2021 vastuses (dtl 42, p 2) viidanud asjaolule, et kuna avaldaja ja korteriomanik on juriidiline isik, kellel ei saa olla eraelu, siis turvakaamerate ümberpaigaldus ühiskasutamiseks mõeldud alal avaldaja õigusi ei riiva, ja avaldaja ei pöördunud kohtusse enda õiguste kaitseks. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu.
Üldmääruse artikkel 1 lg 1 kohaselt sätestatakse määrusega õigusnormid, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel, ning 2. lõike alusel kaitstakse selle määrusega füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eriti nende õigust isikuandmete kaitsele.
Ehkki avaldaja korteriomanikuna on juriidiline isik, tegutseb ta oma organite, eelkõige juhatuse kaudu, mille liikmeteks on teatavasti füüsilised isikud. Samuti võib juriidiline isik korteriomanikuna anda korteri üürile või muul viisil füüsiliste isikute valdusesse. Korteriomandi kasutamisel avaldaja või tema loal kolmandatest isikutest kasutajate või valdajate poolt toimub see reaalselt ikkagi füüsiliste isikute poolt. Seega kohaldub üldmäärus ka käesoleval juhul, kuna kaamerate kaudu jälgitakse ja jäädvustaks ikkagi korteriomandit kasutavaid füüsilisi isikuid.
Kaamerate paigaldus otsustati üldkoosoleku otsusega. TsÜS § 38 lg 1 ja lg 7 alusel
võib korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustada huvitatud isik, kelleks eelkõige on korteriomanik. Kui korteriomanik on juriidiline isik, saab ta tugineda sellele, et otsusega rikutakse üldmääruse nõudeid. Oleks põhjendamatu ja õiguslikke vaidlusi ja segadust tekitav, kui sellise nõude (käesoleva asjaga sarnastel asjaoludel) saaks esitada vaid füüsiline isik ja selle peaks esitama näiteks juriidilise isiku juhatuse liige isiklikult. Ainuüksi asjaolust, et korteriomanik on juriidiline isik, ei tulene, et ta ei saaks tugineda otsuse tühisusele, kui sellega rikutakse üldmääruse nõudeid füüsiliste isikute kaitsel isikuandmete töötlemisel.
12.3.Avaldaja on vaidlustanud otsuse punkti 4, millega sisuliselt otsustati valvekaamerate paigaldamine või ümbertõstmine muuhulgas peamiselt nendes koridorides, kus asuvad avaldaja korterid. Seega on kohtu hinnangul selgelt riivatud avaldaja esindajate ja külastajate õigust isikuandmete kaitsele, sest ilmselgelt soovitakse kaamerate abiga kindlaks teha, kes ja millal nendesse korteritesse sisenevad ja neist väljuvad.
Viidatud Riigikohtu määruse asjas nr 2-20-2549 seisukohtadest tulenevalt nimetatud kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse art-s 13 sätestatud teavet. Sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel peab olema valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate paigaldamine oli vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalunud üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda.
Käesoleval juhul ei tulene kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest, et vaidlustatud üldkoosolekul (või mõnel muul üldkoosolekul) on võetud vastu nende valvekaamerate kasutamise kord, millega oleks andmesubjektidele antud teave, mis on nõutud üldmääruse artiklis 13. Kuivõrd seda tehtud ei ole, siis ei ole koos kaamerate paigaldamise otsustamisega esitatud üldkoosolekul korteriomanikele analüüsimiseks kehtivat valvekaamerate kasutamise korda, mille alusel saaks nad otsustada oma õiguste riive ulatuse. Seega on kaamerate paigaldamise otsus tühine.
Kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (vt Riigikohtu 12. aprill 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 14; 1. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-16450/58, p 15).
Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid, millest saaks järeldada, et selliselt oleks käitud ka varem paigaldatud kaamerate osas. Seega ei oma asja lahendamisel tähendus puudutatud isiku vastuväide, et kaamerad olid paigaldatud juba enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist.
Kohus selgitab, et nähtuvalt puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest seoses turvalisusega ja aset leidnud intsidentidega võib korteriomanikel olla õigustatud huvi kaamerate paigaldamiseks. Seega ilmselt võivad korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes üldmääruse art 6 lg 1 p-le f, kuid seda vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse art-s 13 sätestatud teavet.
Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus kuulub rahuldamisele ning
kohus tuvastab Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu 13.07.2021 üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 4 („Videovalve reorganiseerimine seoses Giza OÜ ruumides kahtlustatava ebaseadusliku tegevusega (prostitutsioon ja narkomaaniaga)“) tühisuse.
Avaldaja on esitanud ka nõude vaidlustatud otsuse alusel paigaldatud kaamerate eemaldamiseks. Avaldaja leiab, et kui kaamerad on paigaldatud ebaseadusliku otsuse alusel ning kaamerate paigaldamiseks ei ole õiguslikku alust, siis tuleb need kaamerad eemaldada. Kuna kaamerad on ebaseaduslikult paigaldanud korteriühistu, siis kohustub korteriühistu need ka maha võtma.
14.1.Kohus leiab, et vastav avaldaja nõue kuulub rahuldamisele.
14.2.KrtS § 34 lg 1 kohaselt korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. VÕS § 108 lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 6 sätestab, et õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmab ka võlausaldaja õiguse nõuda mittekohase täitmise parandamist, asendamist või muul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata.
14.3.Arvestades asjaoluga, et kohus tuvastanud puudutatud isiku 13.07.2021 üldkoosoleku päevakorra punkti 4 all vastuvõetud otsuse, millise alusel on paigaldatud korteriühistu territooriumile valvekaamerad, tühisuse, siis tuleb korteriühistul need eemaldada.
14.4.Avaldaja on taotlenud 13.07.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastuvõetud otsuse alusel paigaldatud valvekaamerad mahavõtmist 20 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Tegemist oleks kohtulahendi täitmise korraga TsMS § 445 lg 1 mõttes, mis sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks peaks täitmise kord olema selliselt reguleeritud ja toimuma just sellise aja jooksul. Kohus täitmise korda ega tähtaega seetõttu kindlaks ei määra.
Kohus märgib, et avaldaja ei ole toonud korteriomanike otsuse tühisuse alusena esile selle kokkukutsumise või läbiviimise korra olulist rikkumist. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
15.1.Käesoleval juhul on korteriomanikud võtnud vastu otsuse üldkoosolekul KrtS § 20 järgi. KrtS § 20 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Puudutatud isiku põhikirja punkti 9.5.1 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele ühistu liikmetele kuulub üle poole korteriomanditest.
15.2.Üldkoosoleku protokolli kohaselt osalesid sellel korteriomanikud (isiklikult või esindaja kaudu), kellele kuulus 196 häält 378-st, mis moodustab 51,85% kõigist häältest ja kuulub 4851,40 m2 suurune osa 9165,1 m2-st, mis moodustab 52,93% kogu kaasomandist. Puudutatud isik ei ole lähemalt selgitanud, kuidas sellised arvud saadi.
15.3.Kohus sai registreerimislehe andmetel (dtl 67-70) tulemuseks, et sellel osales 171 korteriomandi omanik, kellele kuulus 4040,20 m2 suurune kaasomand. Sellisel juhul oleks osalenud alla poole korteriomanditest nii häälte arvu kui ka pindala poolest. Kui see oli nii, siis koosolek ei oleks olnud otsustusvõimeline ja sellel tehtud otsused on tühised KrtS § 29 lg 1 alusel. Avaldaja ei ole seda küsimust tõstatanud. Kuna avaldaja poolt vaidlustatud otsus on tühine muul põhjusel, mistõttu ei ole seda vaja lähemalt käsitleda ega menetlusosalistega täiendavalt arutada.
Kuna kohus rahuldab avaldaja esmase nõude tühisuse tuvastamise osas, puudub vajadus analüüsida avaldaja alternatiivselt esitatud nõuet otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
17.1.Arvestades asjaoluga, et avaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
Avaldaja on kohtule teatanud, et menetluskulus on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu summas 1500 eurot (dtl 169-171).
18.1.Avaldaja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 50 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele.
Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista esindajakulu summas 1500 eurot. Puudutatud isik vastuväiteid avaldaja esindajakuludele esitanud ei ole.
19.1.Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Puudutatud isik antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 150 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-8214).
19.2.Avaldaja esindaja ajakulu on järgmine: 1) 10.09.2021 tutvumine kliendi poolt edastatud materjalidega ning nende õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga ning kliendi palvel avalduse projekti koostamine Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu (80469001) 13.07.2021 üldkoosoleku otsuse p 4 vaidlustamiseks, selle kooskõlastamine kliendiga, avalduse allkirjastamine ning kohtule edastamine tsiviilasjas nr 2-21-14272 – 7 tundi 15 minutit 2) 30.09.2021 menetluskulude nimekirja koostamine tsiviilasjas nr 2-21-14272 – 15 minutit 3) 19.11.2021 tutvumine korteriühistu 25.10.2021 vastusega ning selle lisadega, nende õiguslik analüüs, vastuse projekti koostamine, vastuse allkirjastamine ning koos lisadega kohtule ja korteriühistu esindajale edastamine tsiviilasjas nr 2-21-14272 – 2 tundi 30 minutit. Kokku on avaldaja esindaja ajakulu 10 tundi.
19.3.Kohus leiab, et avaldaja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 10 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud
tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud esindajakulu summas 1500 eurot (10 tundi x 150€).
Eelnevast tulenevalt kuulub puudutatud isiku poolt avaldajatele hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1550 eurot, s.o tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu summas 1500 eurot.
Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.06.2023 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.