XXi hagi Ardoris OÜ vastu tahteavalduse asendamiseks ja kinnistus-raamatu kande parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ardoris OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat määruskaebuse menetlemisel Margo Põbo Kostja Ardoris OÜ (registrikood 12868413), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2023. a määrus muutmata.
2.Jätta Ardoris OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Ardoris OÜ kanda.
4.Rahuldada XXi menetluskulude hüvitamise taotlus ning mõista Ardoris OÜ-lt XXi kasuks välja menetluskulud 288 eurot (koos käibemaksuga).
Mõista Ardoris OÜ-lt XXi kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-22-9560
1.XX (hageja) esitas 30. juunil 2022 Pärnu Maakohtule hagi Ardoris OÜ (kostja) vastu, paludes kohustada kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatus ebaõige kande parandamiseks ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega. Hageja soovis kustutada talle kuuluvalt kaasomandiosalt (registriosa nr xxxxxxxxxxx) kostja kasuks seatud hüpoteegi suurusega 30 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hageja esitas 29. detsembril 2022 maakohtule hagi tagasivõtmise avalduse. Hageja selgituse kohaselt võttis ta hagi tagasi, kuna kostja tegi 15. detsembril 2022, s.o enne eelmenetluse lõppemist, kuid pärast hagi esitamist, tahteavalduse ja andis nõusoleku muuta kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxxxxx neljandat jagu järgmiselt, s.o kustutada hagejale kuuluvalt kaasomandiosalt kostja kasuks seatud hüpoteek 30 000 eurot. Seega rahuldas kostja hageja nõude. Koos hagi tagasivõtmise avaldusega esitas hageja menetluskulude nimekirja ja palus menetluskulud, s.o riigilõivu 1400 eurot ja õigusabikulud 936 eurot (koos käibemaksuga), kostja kanda jätta. Hageja esitas 3. jaanuaril 2023 hagi tagasivõtmise avalduse täpsustuse selgitades, et võtab hagi tagasi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel, ning palus jätta selle läbi vaatamata.
1.2.Kostja nõustus hagist loobumisega, kuid leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine ei ole põhjendatud. Hagist loobumisel on hagejal õigus saada pool tasutud riigilõivust tagasi. Samuti, kuna kostja võttis hagi kohe õigeks, siis peab hageja kandma ise menetluskulud, sest kostja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Niipea, kui kinnistu kaasomanik Headco OÜ oli nõus kogu kinnistule seatud hüpoteegi kandmisega Headco OÜ kaasomandi osale, oli kostja nõus kande muutmise nõusoleku andma. Kostja vaidles vastu ka hageja menetluskulude nõudele, leides, et kohtuasja sisu ja mahtu arvestades ei tohiks põhjendatud ajakulu hageja esindamisele olla suurem kui neli tundi. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Pärnu Maakohus jättis 27. jaanuari 2023. a määrusega hagi läbivaatamata ning menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2300 eurot ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni (TsMS § 424 lg 1). Maakohus võttis hagi tagasivõtmise vastu ning jättis selle TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
2.2.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda. Menetluskulud jäid kostja kanda, sest hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt pöördus hageja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks enne kohtuväliselt korduvalt kostja poole. Seega ei ole õige kostja väide, et ta ei ole oma käitumisega hagi esitamist põhjustanud. Ka pärast hageja kohtusse pöördumist ei teinud kostja piisavalt pingutusi asja kiireks lahendamiseks. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud hageja menetluskulude kostja kanda jätmine.
2.3.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud menetluses 1400 eurot riigilõivu ning lepingulisele esindaja tasu 936 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu oli kokku 6,5 tundi. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse riigilõivu 1400 väljamõistmise osas. Maakohus pidas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 6 tunni 15 minuti ulatuses: Maakohus määras hüvitatavate õigusabikulude suuruseks 900 eurot (koos käibemaksuga). Kokku tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 2300 euro ulatuses. Maakohus mõistis lepingulise esindaja tasu välja koos käibemaksuga, sest hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Samuti kohustas maakohus
2-22-9560 kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hageja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja hinnangul tuli menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kostja võttis hagi kohe õigeks ning ei andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Kosja ei keeldunud hageja soovitud tehingu tegemisest. Tehingu tegemiseks oli vajalik OÜ Headco osavõtt tehingust, kuna hüpoteek oli seatud kogu kinnistule. Asjale lisatud tõendid kinnitavad, et hagejale kinnistu võõrandanud OÜ Headco ei suutnud tagada, et kanda kostja kasuks seatud hüpoteek üksnes OÜ-le Headco kuuluvale kinnistu osale. Tehingu tegemise nõusoleku sai kostja OÜ-lt Headco alles enne 15.12.2022 tehtud tehingut. Kostja hinnangul on hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuste osutamise ajakulu põhjendatud maksimaalselt 4 tunni ulatuses. Hagi koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 1,5 tundi. Kuna kostja võttis hagi omaks, ei olnud vajadust kliendiga nõu pidada. Kompromissiga seotud toimingu osas on kostja hinnangul põhjendatud ajakulu 0,5 tundi ning hagist loobumise avalduse koostamise ajakulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 27. jaanuari 2023. a määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
8.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Määruskaebuse taotluse kohaselt vaidlustab kostja maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas.
9.Kostja määruskaebuse väidete kohaselt oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud TsMS § 168 lg 6 kohaselt hageja kanda, kuna kostja võttis hagi enda hinnangul kohe õigeks ning ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist.
9.1.Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Hagiavalduse ning sellele lisatud materjalide kohaselt tegi hageja kostjale ettepaneku jõuda hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmises kohtuvälisele kokkuleppele (hagi lisa 4, tl 22). Kostja kohtuväliselt asja lahendada ei soovinud. (vt kostja vastuse lisa, tl 54). Samuti ei vastanud kostja hageja kohtumenetluses pakutud kompromissettepanekule (tl 70–71), maakohus andis kostjale korduvalt tähtaja kompromissile vastamiseks (tl 80 ja 87), kuid kostja sellele ei vastanud. Seetõttu lõpetas maakohus menetluse hagi läbivaatamata jätmise määrusega. Hageja esitatud asjaoludest ning kostja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest ning käitumisest järeldub, et kostja ei võtnud hagi kohe õigeks ning põhjustas sellega hagi esitamise. Seega tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu otsustus menetluskulude TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda jätmiseks on praeguse asja asjaolusid arvestades põhjendatud ning õiguspärane.
2-22-9560 Menetluskulud
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
10.1.TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kuna maakohus on praeguses menetluses menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda ka ringkonnakohus.
10.2.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
10.3.Hageja määruskaebemenetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja õigusabikulud määruskaebemenetluses 288 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja lepinguline esindaja tutvus kostja määruskaebusega 0,5 tundi ning koostas seisukohta määruskaebusele 1,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu määr oli 120 eurot (ilma käibemaksuta).
10.4.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu ja tunnitasu määr 120 eurot (ilma käibemaksuta) teostatud toimingute sisu ning mahtu arvestades tervikuna põhjendatud. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb menetluskulud kindlaksmäärata koos käibemaksuga. Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 288 eurot ning mõistab need kostjalt hageja kasuks välja koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.5.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.6.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.