1.Jätta läbi vaatamata X hagi Ardoris OÜ vastu kostja tahteavalduse asendamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Välja mõista Ardoris OÜ-lt X kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 2300 eurot.
4.Kohustada Ardoris OÜ-d tasuma Xle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
1.Pärnu Maakohtu menetluses on X hagiavaldus Ardoris OÜ vastu kostja tahteavalduse asendamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks.
2.Hageja esitas 29.12.2022 kohtule hagi tagasivõtmise avalduse. Hageja selgitas, et kostja on 15.12.2022, s.o enne eelmenetluse lõppemist, kuid pärast hagi esitamist, teinud tahteavalduse ja andnud nõusoleku muuta kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx neljandat jagu järgmiselt, s.o kustutada hagejale kuuluvalt kaasomandiosalt kostja kasuks seatud hüpoteek summas 30 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Seega on kostja rahuldanud hageja põhinõude täies ulatuses. Kuna hageja põhinõue on menetluse käigus täies ulatuse kostja poolt rahuldatud, siis juhindudes TsMS § 424 lg 1 ja vältides menetluskulude edasist kasvamist, võtab hageja hagi tsiviilasjas nr 2-22-9560 tagasi. Koos hagi tagasivõtmise avaldusega esitas hageja menetluskulude nimekirja ja palus menetluskulud, s.o riigilõivu 1400 eurot ja õigusabikulud summas 936 eurot (koos käibemaksuga) jätta kostja kanda. Seoses ebatäpsusega 29.12.2022 avalduses hageja 03.01.2023 täpsustas oma avaldust ning selgitas, et võtab hagi tagasi TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel, ja palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna kostja on pärast hagi esitamist rahuldanud hageja nõude täies ulatuses.
3.09.01.2023 esitas kostja seisukoha hageja avalduse suhtes. Kostja avaldab, et tal ei ole vastuväiteid hageja hagist loobumise avalduse osas, kuid ta ei nõustu hageja taotlusega menetluskulude jätmise kohta kostja kanda, leides, et hagist loobumise tõttu on hagejal õigus poole tasutud riigilõivu tagastamisele ning kuna kostja on 01.09.2022 hagi vastuses tunnistanud hagi, siis TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja hinnangul tuleb antud juhul lähtuda nimetatud sättest ja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda jätta. Kostja on seisukohal, et ta ei ole põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Koheselt kui üks kinnistu kaasomanikest Headco OÜ oli nõus kogu kinnistule seatud hüpoteegi kandmisega Headco OÜ kaasomandi osale, oli kostja nõus vastava avalduse andma. Kostja esitab vastuväite ka hageja menetluskulude nõudele, leides, et kohtuasja mahukust ja keerukust arvestades ei ole mõistlik ajaline maht hageja esindamisel üle 4 tunni. Kohtu põhjendused
4.Kohus tsiviilasja materjalidega ning hageja hagi tagasivõtmise avaldusega ja menetluskulude nimekirjaga ning kostja seisukohtadega tutvumise järel leiab, et hageja avaldus hagi tagasivõtmise kohta tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
6.Kostja on küll oma 09.01.2023 seisukohas ekslikult leidunud, et hageja on hagist loobunud, kuid nii hageja poolt kohtule 29.12.2022 esitatud avalduses kui ka 03.01.2023 avalduse täpsustuses on hageja selgelt viidanud hagi tagasivõtmise sätetele tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja taotlenud hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Mõlemad eelnimetatud avaldused on kostjale edastatud ja kostja sai oma seisukoha esitada eelnimetatud tagasivõtmise avaldustele. Kohus on seisukohal, et hagi tagasivõtmine kostja suhtes tuleb vastu võtta ja hagi kostja vastu tuleb TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.
7.TsMS § 426 lg 1 kohaselt, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
2-22-9560
8.TsMS § 427 kohaselt määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 4 kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab hageja menetluskulud kostja, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Käesolevas menetluses on kostja hageja põhinõude rahuldanud peale hagi esitamist ja asja menetlusse võtmist. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ja nendele lisatud tõenditest nähtuvalt on hageja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks pöördunud korduvalt kostja poole enne kohtusse pöördumist. Seetõttu on kohtu hinnangul ebaõige kostja väide, et ta ei ole põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist ning ka peale hageja poolt kohtusse pöördumist ei ole kostja teinud piisavalt jõupingutusi asja kiireks lahendamiseks ja nõusoleku andmiseks. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel, kuna kostja käitumine põhjustas hagejal vajaduse kohtusse pöördumiseks.
10.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 1400 eurot ja lepingulise esindaja tasu 936 eurot (koos käibemaksuga) (tl 9293). Hageja lepingulise esindaja on menetlusega seonduvalt tutvunud hagimaterjalidega ja koostanud ning esitanud hagi (ajakulu 2,5 tundi); tutvunud ja analüüsinud kostja seisukohta (ajakuluga 0,5 tundi); koostanud ja esitanud hageja seisukohad (ajakuluga 1 tund); pidanud nõu kliendiga (ajakuluga 0,75 tundi); pidanud kompromissläbirääkimisi ja koostanud kompromisslepingu projekti (ajakuluga 0,75 tundi); koostanud hagi tagasivõtmise avalduse (ajakuluga 1 tund). Kokku on hageja lepingulisel esindajal kulunud toimingutele 6,5 tundi.
11.Kostja on esitanud kohtule seisukoha hageja menetluskulude nõudele, leides, et kohtuasja mahukust ja keerukust arvestades ei ole mõistlik ajaline maht üle 4 tunni. Kostja hinnangul ei kulu hagiavalduse koostamiseks aega rohkem kui 1,5 tundi; kostja vastusega tutvumise aeg on aktsepteeritav; hageja seisukohale vastuse koostamine on aktsepteeritav; kostja hinnangul kuivõrd kostja võttis hagi omaks siis puudus vajadus nõupidamiseks kliendiga; kompromissi puudutavas osas aktsepteerib kostja kulu 0,5 tundi ning hagist loobumise avalduse koostamise ajakulu 0,5 tundi.
12.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1400 eurot.
13.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud.
14.Hagejale on osutanud õigusabi lepinguline esindaja, kellel on õigusabi osutamiseks kulunud 6,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot/h + käibemaks.
2-22-9560
15.Riigikohus märkinud, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h + käibemaks on põhjendatud ja vajalik. Õigusteenuse tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning vastab asja mahukusele ja keerukusele.
16.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja palub lepingulise esindaja kulud välja mõista koos käibemaksuga ning on kinnitanud, et hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
17.Kohus leiab, et hageja vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on järgnevad: - Hagimaterjalidega tutvumine ja hagi koostamine ning esitamine (ajakulu 2,5 tundi) - kohus leiab, et arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning esitatud lisade mahtu, on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. - Kostja seisukohaga tutvumine ja analüüs (ajakulu 0,5 tundi) - kohus leiab, et tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. - Hageja seisukohtade koostamine ja esitamine (ajakulu 1 tundi) - kohus leiab, et tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. - Nõupidamine kliendiga (ajakulu 0,75 tundi) - kohus leiab, et esindaja peab menetluse jooksul kliendiga suhtlema ja kuigi nõupidamine kliendiga ei ole ajaliselt kontrollitav, on kohtule usutav, et menetluse kestel oli esindaja ja kliendi vahel nõu pidada vähemalt poole tunni ulatuses, mistõttu leiab kohus, et nimetatud ajakulu on põhjendatud osaliselt – 0,5 tundi. - Kompromissläbirääkimiste pidamine ja lepingu projekti koostamine (ajakulu 0,75 tundi) kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga, kuivõrd hageja esindaja on asja kiiremaks ja väiksemate kuludega lahendamiseks 2-leheküljelise kompromisslepingu projekti koostanud ja kohtule esitanud. - Hagi tagasivõtmise avalduse koostamine (ajakulu 1 tund) - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga, kuivõrd avalduses on 2,5-leheküljelise dokumendina esitatud nii hagi tagasivõtmise taotlus koos põhjendustega kui ka menetluskulude nimekiri.
18.Kokku on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 6 tundi ja 15 minutit – 750 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 900 eurot.
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 2300 eurot, millest riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 900 eurot (käibemaksuga).
20.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb kostjalt menetluskulude tasumisega viivitamisele välja mõista viivis alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
21.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.