Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-19187
Kohtuasi
X avaldus Venemaa Föderatsiooni Tšeljabinski oblasti Zlatousti linnakohtu otsuse ja Tšeljabinski oblastikohtu määruse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (sünd XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Tõnis Kõiv Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 25.04.2023 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Y kanda. Rahuldada X menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja määrata X menetluskulude suuruseks 288 eurot.
5.Välja mõista Y-lt X kasuks menetluskulud 288 eurot.
6.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule ühe kuu jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-22-19187 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Justiitsministeerium edastas 19.12.2022 Harju Maakohtule Venemaa Föderatsiooni Tšeljabinski oblastikohtu 03.08.2021 kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-14/2021, millega jäi muutmata Zlatousti linnakohtu 25.01.2021 otsus, millega mõisteti Y-lt (puudutatud isik) X (avaldaja) kasuks välja elatis C ülalpidamiseks suuruses 1⁄4 puudutatud isiku palgast või muust sissetulekust, alates 10.03.2020 kuni C täisealiseks saamiseni. Kohtulahendid on jõustunud. Avaldusele on juurde lisatud tõendid selle kohta, et Venemaa Föderatsiooni territooriumil nimetatud otsust täidetud ei ole ning puudutatud isik oli õigeaegselt ja nõuetekohasel viisil teatatud asja läbivaatamise ajast ja kohast. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata.
3.Venemaa Föderatsioonis toimunud kohtumenetluses ei arvestatud Eesti perekonnaõiguse üldpõhimõtetega. Elatise vabatahtliku tasumise tõttu puudus alus puudutatud isikult elatise väljamõistmiseks kohtu kaudu ning välja mõistetud elatis ei ole kooskõlas ei lapse vajaduste, proportsionaalsuse põhimõtte ega Venemaa Föderatsiooni kohtumenetluses esitatud tõenditega (õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumine). Elatise määramine protsentuaalselt ei ole mõistlik ja Eestis määratakse elatis fikseeritud summana. Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tegemisel järgiti formaalseid reegleid, kuid sisuliselt ei ole kohtud puudutatud isiku õigustega arvestanud ning on teinud Venemaa Föderatsiooni kodaniku huvides kallutatud kohtulahendi. Kuna puudutatud isik on tasunud elatist vabatahtlikult, puudub alus selle sundtäitmiseks.
4.Venemaa Föderatsiooni lahendiga riivatakse ebaproportsionaalselt puudutatud isiku põhiõigusi ja -vabadusi. Põhiseadus (PS) § 11 näeb ette, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Puudutatud isik on seisukohal, et temalt välja mõistetud elatis kujutab endast ebaproportsionaalselt suurt omandiõiguse riivet, mis läheb vastuollu PS § 11 sätestatud põhimõtetega. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas 25.04.2023 määrusega avalduse ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Venemaa Föderatsiooni Tšeljabinski oblastikohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 03.08.2021 apellatsioonimääruse tsiviilasjas 2-14/2021 ja Venemaa Föderatsiooni Tšeljabinski oblasti Zlatousti linnakohtu 25.01.2021 otsuse tsiviilasjas 2-14/2021. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 986 eurot.
6.Maakohus leidis, et avalduses toodud lahendite tunnustamist ja täitmist reguleerib Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna2
2-22-19187 ja kriminaalasjades (õigusabileping) ning õigusabilepingu artikli 50 järgi on avalduses viidatud lahendid tehtud tsiviilasjades, mis kuuluvad Eesti Vabariigis tunnustamisele.
7.Taotlusele on lisatud õigusabilepingu art-s 52 ette nähtud kohustuslikud dokumendid: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse, 3) esitatud dokumentide tõestatud tõlked. Taotlusele on lisatud Zlatousti linnakohtu kinnitus, et puudutatud isikut teavitati õigel ajal ja nõuetekohases vormis kohtuliku arutamise kuupäevast, ajast ja kohast. Puudutatud isik oli nõuetekohaselt kohtusse kutsutud ja puudutatud isikul oli mõistlik võimalus hagimaterjalid ja kohtukutse õigel ajal kätte saada. Puudutatud isik käesolevas menetluses seda asjaolu ka ei vaidlusta. Puudutatud isiku kinnitusel vaidles ta hagile vastu, kuid kohtulahendit tehes on kohus jätnud tema vastuväited põhjendamatult arvestamata.
8.Kohus leidis, et ei esine ka muid asjaolusid, mis võiksid takistada kohtulahendite täidetavaks tunnistamist. Vastuseks puudutatud isiku väitele, et kohus on tema suhtes teinud sisuliselt ebaõige lahendi, selgitas maakohus, et käesolevas menetluses ei ole kohtul võimalik analüüsida, kas otsuse sundtäitmine võiks olla mingil põhjusel lubamatu, mh kas kohustus on tegelikkuses täidetud. Puudutatud isiku argumendid selle kohta, et kohtulahendite näol on tegemist kallutatud lahenditega oma kodaniku huvides, ei ole kohtu hinnangul asjakohased, kuivõrd ajaliselt hilisemad sündmused ei saa olla varasemate põhjuseks.
9.Maakohus märkis, et välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamine hõlmab sisuliselt kohtulahendi tunnustamist. Määruskaebus
10.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule või teha uue määruse, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata.
11.Maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus ei ole piisavalt kaalunud puudutatud isiku esitatud seisukohti ja vastuväiteid ega nendega arvestanud. Maakohus on oluliselt rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme.
12.Maakohus lähtus Venemaa Föderatsiooni kohtulahendite täidetavaks tunnistamisel vaid formaalselt õigusabilepingust, mida ei tohiks puudutatud isiku hinnangul alates 2022 algusest enam rakendada. Tegemist on terroristliku riigi poolt tehtud kallutatud kohtulahenditega oma kodaniku huvides. Kohtulahenditega riivatakse ebaproportsionaalsel määral puudutatud isiku põhiõigusi ja -vabadusi. Venemaa Föderatsioonis läbi viidud kohtumenetlus ja selle tulemusena tehtud kohtulahendid on vastuolus Eestis kehtivate kohtumenetluse tavade ja reeglitega.
13.Isegi kui kohtulahendid, mille täitmist avaldaja taotleb, oleksid seaduspärased, ei ole need Eesti täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi silmas pidades täidetavad. Antud juhul on kohtulahendiga puudutatud isikult välja mõistetud elatis määras, mis võrdub 1⁄4-ga palgast ja (või) muust sissetulekust igakuiselt alates 10.03.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega ei ole kohtulahendis selgelt määratletud, millisest summast tuleb elatist arvestada ning lahend ei ole Eestis täidetav. Menetluse edasine käik
14.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
2-22-19187
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
17.Maakohus kohaldas õigesti Venemaa Föderatsiooni kohtulahendite täidetavaks tunnistamisel Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud õigusabilepingut. Maakohus on põhjendatult leidnud, et praegune poliitiline olukord Venemaa Föderatsioonis ei saanud mõjutada 2021. aastal toimunud kohtumenetlust.
18.Õigusabilepingu ja selle lisaks oleva protokolli artikli 52 kohaselt tuli maakohtul kontrollida, kas täitmise loa taotluse juurde on lisatud artiklis 52 nimetatud dokumendid. Lisaks eelnevale tuli maakohtul kontrollida ka seda, kas esineb aluseid kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keeldumiseks õigusabilepingu artikli 56 järgi. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seotud kohustusega kontrollida kohtuotsuse täitmiseks loa andmisel selleks vajalike formaalsete eelduste olemasolu ning selle täitmisest ja tunnustamisest keeldumise aluste puudumist.
19.Maakohus leidis, et avaldaja on esitanud kõik õigusabilepingu ja selle juurde lisatud protokolli artiklis 52 nimetatud dokumendid koos tõlgetega. Maakohus analüüsis õigusabilepingu artiklis 56 sätestatut ja leidis, et kohtulahendite tunnustamisest või täitmise loa andmisest keeldumise aluseid ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabilepingu artiklis 52 nimetatud dokumendid kohtule esitatud ning õige on maakohtu järeldus, et ei esine kohtulahendite täidetavaks mittetunnistamise aluseid õigusabi lepingu artikli 56 mõttes.
20.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et lahendeid ei saa Eesti Vabariigis tunnustada, kuna need on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Elatise tasumise kohustus on sätestatud ka Eesti õiguses ning elatise nõudmine iseenesest ei saa olla vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. TsMS § 623 lg 1 järgi kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. TsMS § 623 lg 1 teise lause kohaselt ei ole Eesti kohtul õigust kontrollida välisriigi kohtulahendi sisulist õigsust. Praeguses asjas on vaja kohtulahendite sisu kontrollida ainult selleks, et tuvastada tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluste puudumine. Muus osas välisriigi kohtulahendi sisu ega asjas kohaldatud õigust ei kontrollita. Välisriigi kohtulahendi tunnustamise menetluses ei saa tunnustatavat lahendit sisuliselt vaidlustada.
21.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga ka selles, et lahendeid ei saa Eesti Vabariigis täita, kuna elatis ei ole välja mõistetud kindlas summas. Ka Eesti Vabariigis tuleb elatise väljamõistmisel arvestada muutuvate komponentidega, sh võib elatise suuruse seada sõltuvusse lahuselava vanema tegelikust sissetulekust (nt iga-aastaselt võetakse elatise summa korrigeerimisel aluseks eelneva kalendriaasta keskmine brutokuupalk). Vastuses määruskaebusele toob avaldaja esile, et kohtutäitur on pidanud kohtulahendeid täidetavaks.
22.Lisaks leiab puudutatud isik, et kohtulahendite tunnustamine on vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega põhjusel, et tal puudus võimalus enda õigusi kaitsta (TsMS § 620 lg 1 p 2).
2-22-19187 Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Maakohus tuvastas vaidlustatud määruses, et puudutatud isik viibis asja arutamise juures ning kasutas õigust vaidlustada tema suhtes tehtud kohtulahendit.
23.Seega ei ole puudutatud isik välja toonud asjaolusid, mis tooksid kaasa õigusabilepingu artiklis 56 nimetatud aluse kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkisid tal menetluskulud seoses õigusabi osutamisega 384 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi seisnes määruskaebuse läbivaatamises ja suhtluses kliendiga (25 min), maakohtu 01.06.2023 määrusega tutvumises (10min), määruskaebusele vastuse koostamises (1h 30min) ja vastuse kooskõlastamises kliendiga (15min), maakohtu 07.06.2023 määrusega tutvumises (5min), menetluskulude nimekirja koostamises (15min). Teenuse tunnihind 120 eurot.
27.Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise aeg ei ole vastavuses toimingute keerukuse ja neile kuluda võiva ajaga. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ajakulu eelpool nimetatud toimingutele ja nende toimingutega seonduvale suhtlusele kliendiga on kokku 1h 15min. Ülejäänud menetlustoimingud ja nendele kulud aeg on põhjendatud ja mõistlik (kokku 45min). Juristist lepingulise esindaja teenuse tunnihind on vastavuses keskmise teenuse hinnaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud teenuse tunnihinnaks saab lugeda 120 eurot. Eeltoodut arvestades kuulub hüvitamisele apellatsiooniastme menetluskulu 288 eurot (2 x 120 + 20%).
28.Avaldaja on esitanud TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
29.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.