nende võlgnik G. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) võlausaldajad: -I Bondora AS [email protected]); - II IPF Digital AS [email protected]);
(registrikood
11483929;
(registrikood
- III PLACET GROUP OÜ (registrikood [email protected]), esindaja Nils G. Aer;
11034137; 11198910;
- IV Svea Finance AS (registrikood 11200943; [email protected]); - V Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; [email protected]), esindaja R. P., XXX usaldusisik Ester Saag (Mittetulundusühing Majandamisnõustaja; [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada G. K. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Kinnitada G. K. esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt: Võlausaldaja
võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti käenduse ega garantiiga
kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 15. kuupäev
lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel
3.Määrata G. K. usaldusisiku Ester Saagi tasuks 900 eurot Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja, kelle kaudu usaldusisik tegutseb.
4.Määratud usaldusisiku tasu 900 eurot maksta G. K. poolt 12. aprillil 2023, 9. mail 2023 ja
7.juunil 2023 kohtu deposiidina tasutud summa arvel Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX).
5.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
6.Kohustada G. K. t iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama usaldusisikule 1. augustiks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 1. augustiks 2023; edaspidi 1. augustiks 2024 jne.
7.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne G. K. menetluse lõpuks.
võlgade ümberkujundamise
8.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
9.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
11.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.G. K. (võlgnik) esitas 22.02.2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Võlgnik töötab Elis Textile Service AS-is ning tema sissetulekuks on töötasu XXX eurot (sh ületunnid). Igakuised väljaminekud on 980 eurot: eluasemekulud 360 eurot (sh kodulaen); kulutused toidule 200 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot; transpordikulud 200 eurot; sidekulud 50 eurot; ravimid ja tervishoiukulud 20 eurot ning muud vältimatud kulutused 50 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jäävaks summaks on 200 eurot. Võlgnikule kuulub elukohana 1⁄2 kaasomandist elamumaa XXX (registriosa nr XXX). Võlgniku selgituste kohaselt on tema makseraskused seotud internetikasiinodes mängimisega, kui ta lootis juhuslikule õnnele ja hakkas võtma laene ka lähedastelt, et juba tekkinud laenuvõlgnevusi tasuda. Võlgnik teeb kõik endast 2(7)
Tsiviilasi nr 2-23-3010 oleneva, et mängusõltuvusest vabaneda ja tekkinud võlgnevused võlgade ümberkujundamise teel tasuda. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 13 950 eurot. Võlgnik ei soovi kodulaenu ümberkujundamist.
2.Kohus võttis 20.03.2023 määrusega G. K. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Ester Saagi. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused, samuti peatas kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud ning määras usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 900 eurot osamaksetena.
3.22.05.2023 esitas usaldusisik kohtule võlgniku nimel 04.05.2023 koostatud ümberkujundamiskava ning edastas kohtule võlausaldajate seisukohad koos usaldusisiku arvamusega. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Võlgnikul on püsiv töökoht ja tema keskmiseks sissetulekuks on XXX eurot kuus, millest 304,19 eurot kulub hüpoteegiga tagatud laenukohustuse täitmisele. Ümberkujundatavate nõuete täitmiseks jääb kuni 190 eurot kuus. Kava kohaselt jäävad täies ulatuses täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded, põhinõuded täidetakse 85% ulatuses. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita ning makseraskused ületada. Kava täitmise tähtpäev on 30.06.2028. Pankroti korral tuleks võlgnikul oma sissetulekust loovutada 337 eurot kuus ja kohustustest vabastamise menetluse perioodil 252,50 eurot kuus. Seega laekuks võlgniku sissetulekust (töötasu) pankrotivara hulka kolme aasta jooksul ca 10 100 eurot, millest tuleks katta ka pankrotimenetluse kulud. Võlgniku tagatiseta rahalistele kohustustele lisandub ka pandieseme (väärtus 25 000 eurot) realiseerimise järel tasumata pangalaenu osa (jääk 28 843 eurot). Ümberkujundamiskava kinnitamisel tasub võlgnik võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks 11 369,70 eurot. Seega saavad kava kinnitamisel võlausaldajate nõuded pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes rahuldatud ca 30% võrra suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajate jaoks soodsam menetlus. Usaldusisik on toimetanud ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. Kavaga nõustumisest teatasid usaldusisikule Bondora AS ja IPF Digital AS. Seisukoha jättis esitamata Svea Finance AS. Võlgade ümberkujundamise kavale esitasid vastuväite PLACET GROUP OÜ ja Aktsiaselts PlusPlus Capital.
4.PLACET GROUP OÜ vastuväite kohaselt ei nõustu võlausaldaja võlgnevuse ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Võlausaldaja on nõus võlgade ümberkujundamisega, kui võlgnik maksab tagasi nõude põhiosa. Aktsiaselts PlusPlus Capital vastuväitest nähtuvalt nõustub võlausaldaja kavaga, kui igakuise tagasimakse suurus on 252,50 eurot, so summa, mis tuleks võlgnikul loovutada kohustustest vabastamise menetluse perioodil. Sellisel juhul saab viie aasta jooksul tasutud kogu võlausaldaja põhinõue 274,58 eurot.
5.Usaldusisik leiab 22.05.2023 arvamuses, et võlausaldajate vastuväited ei ole põhjendatud. Põhinõuete täitmist terves ulatuses ei saa seada võlgade ümberkujundamise eelduseks. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võlgniku makseraskuste ületamine ja selleks võimaldatakse võlgnikule nii kohustuste vähendamist, osadena täitmist kui tähtaegade pikendamist. Võlausaldajate huve kaaludes on põhiline, et võlausaldajate nõuded saaksid ümberkujundamiskava kinnitamisel rahuldatud mitte väiksemas ulatuses kui võlgniku pankroti korral. Usaldusisiku hinnangul ei ole tagasimakse suurendamine rakendatav, sest lisaks tagatiseta nõuete katteks tasutavale summale 185-195 eurot kuus, tuleb võlgnikul tasuda Swedbank AS pandiga tagatud 3(7)
Tsiviilasi nr 2-23-3010 nõude katteks 304,20 eurot kuus ehk kokku ca 500 eurot kuus, mis on võimalik maksimaalne summa. Muude kulutuste katteks jääv summa (ca 600 eurot) on alampalgast niigi väiksem ja selle vähendamine ilma võlgniku toimetulekut ohustamata pole võimalik. Kuna kavale esitasid vastuväite kaks võlausaldajat viiest ehk 40%, kelle nõuded moodustavad 10,5% nõuete üldsummast, on esitatud ümberkujundamiskava võimalik kinnitada füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 2 alusel. Kohtu põhjendused
6.FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on viiest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kaks võlausaldajat ehk 40% võlausaldajatest.
7.FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 60% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 90,5%. Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel G. K. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (PLACET GROUP OÜ ja Aktsiaselts PlusPlus Capital) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
8.Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 esimese lause alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. G. K. l on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi viie võlausaldaja ees kokku 14 883,28 eurot, millest 13 374 eurot on põhinõuded ja 1509,28 eurot kõrvalnõuded. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine nii kõrvalnõuete kui põhinõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, so 85% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse võlausaldajate, kelle nõuete suurus jääb alla 1000 euro, nõuded 30 kuu jooksul (kokku osamakse suurus esimesel 30 kuul 184,82 eurot) ning võlausaldajate, kelle nõuete suurus on üle 1000 euro, nõuded tasutakse 60 kuu jooksul (kokku osamakse suurus järgmisel 30 kuul 194,17 eurot). Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste kogusumma rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev (60% kuni 83%), ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses (85%) täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suured kõrvalnõuded. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduvad PLACET GROUP OÜ ja Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel 4(7)
Tsiviilasi nr 2-23-3010 tingimustel rahuldatud. Sarnaselt võlausaldajatele 85% põhinõudest.
kõigi
teiste
nõuetega
tasutakse
vastuväite
esitanud
9.Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et kava koostamisel on ka põhinõudeid vähendades arvestatud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlgniku sissetulekust (töötasu) pankrotipessa kokku ca 10 100 eurot. Võlgniku tagatiseta rahalistele kohustustele (14 883,28 eurot) lisandub pandieseme (väärtus 25 000 eurot) realiseerimisel veel tasumata pangalaenu osa (jääk 28 843 eurot). Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasuks võlgnik võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 11 369,70 eurot, so 76% koguvõlgnevusest. Usaldusisiku arvutuse kohaselt on kava kinnitamisel võlausaldajate nõuded pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes rahuldatud ca 30% võrra suuremas ulatuses. Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100% ja põhinõuete vähendamisel 15%) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.
10.FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kavast nähtuvalt on võlgniku töötasu keskmiselt 1104 eurot kuus, millest 304 eurot kulub hüpoteegiga tagatud laenukohustuse täitmisele ja 185 eurot võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste täitmisele. Kuigi võlgniku igakuisteks väljaminekuteks jääv summa on 615 eurot, leib kohus võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on seejuures täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine (Aktsiaselts PlusPlus Capital poolt soovitud 252,50 eurot kuus) ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses.
11.Kokkuvõtteks rahuldab kohus G. K. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel. Käesoleval juhul on mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade 5(7)
Tsiviilasi nr 2-23-3010 ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused teenitava sissetuleku arvel ilma vara võõrandamata.
12.Kohus peatas 20.03.2023 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused, samuti peatas kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et FiMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FiMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
13.FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 1. augustiks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 01.08.2023; edaspidi iga aasta möödumisel, so 01.08.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
14.Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
15.Usaldusisik on 22.05.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 12 tunni eest 900 eurot. Tasu kanda Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde 1,5
0,5
Kirjeldus Tutvumine avaldusega. Päringute koostamine ja saatmine võlausaldajatele Võlanõuete ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine Vara- ja võlanimekirjade koostamine Ümberkujundamiskava koostamine ja võlgnikule tutvustamine Kava selgituste ja pankrotivõrdluse koostamine Dokumentide allkirjastamine ja võlausaldajatele saatmine Tutvumine võlausaldajate seisukohtadega. Usaldusisiku arvamuse koostamine ja dokumentide kohtule esitamine
FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, 6(7)
Tsiviilasi nr 2-23-3010 mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 12 tunni eest taotletud 900 eurot. Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
17.FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.