Tööõigus

I.X.F

arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.Hageja esitas poolte vahel sõlmitud töösuhtest tulenevad nõuded paludes hagiavalduses kostjalt välja mõista vähem makstud töötasu 1004,09 eurot, puhkusehüvitise 144 eurot ning viivis, alternatiivselt 882 eurot, 126 eurot ning viivise. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatuga.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

3.Harju Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 22.08.2025.a kohtuotsuse: (i) reolutsiooni punkt 1, millega kohus rahuldas hagi; (ii) resolutsiooni punkt 2 osas, millega maakohus rahuldas hagi 364,04 eurot ületavas osas; (iii) resolutsiooni punkt 3, millega maakohus jättis kostja taotluse kostja andmete kohtulahendis tähemärkidega asendamiseks rahuldamata; ning (iv) resolutsiooni punkt 4, millega maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Teha uus otsus, millega: (i) jätta hagi 364,04 eurot ületavas osas rahuldamata; (ii) rahuldada kostja taotlus kostja andmete kohtulahendis tähemärkidega asendamiseks; ning (iii) jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja märkidaahendis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5.Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas hagejat sellele vastama. Hageja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. 6.Ringkonnakohus määras asjas kohtuistungi 27.11.2025. Pooled saavutasid kohtuistungi käigus peetud läbirääkimiste tulemusena ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille esitasid kinnitamiseks ringkonnakohtule. Pooled avaldasid, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on nendele teada. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 8.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 9.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. 10.Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja ja kostja on kinnitanud, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada. 11.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 12.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 13.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud teisiti. 14.Kostja on taotlenud käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, sest hagi eset arvestades puudus tal kohustus riigilõivu tasuda. Kostja palub tagastada riigilõivu summa hagejale. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei tule riigilõivu tasuda töövaidluses esitatud 3

hagilt või kaebuselt, milles nõutakse töötasu või palka. Juhindudes TsMS § 462 lg-st 2 taotlesid pooled, et kohus asendaks kohtulahendi arvutivõrgus avaldamisel poolte nimed ja muud andmed tähemärkidega. 15.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja on edasikaebeõigusest loobunud, ei saa käesolevale määrusele kompromissi kinnitavas osas määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.