4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Rxxx Mxxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 26.08.2016 määrusega välja Rxxx Mxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrusega lõpetati Rxxx Mxxxxx pankrotimenetlus raugemisega, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Rxxx Mxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 01.04.2017. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, 01.10 ja 01.04, ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 20.02. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 37 311,41 eurot.
2.Kohus pikendas 03.06.2022 määrusega kohustustest vabastamise menetlus üha aasta võrra, s.o kuni 01.04.2023.
3.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 11.09.2018, 01.02.2019, 28.08.2019, 21.01.2020, 21.08.2020, 04.02.2021, 30.08.2021, 06.03.2022, 11.09.2022, 28.03.2023 ja 18.10.2023. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnik hõivatud püsivalt tööga kuni oktoober 2020, pärast mida oli töötuna arvel Eesti Töötukassas ning tegeles töö otsimisega. Võlgnik esitas kohtule aruandeid oma tegevuse kohta, kuid samas polnud aruanded alati õigeaegselt esitatud. Kohus pidi võlgnikule saatma meeldetuletusi aruannete esitamiseks. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul endal kohustus jälgida aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama kohtunõudeid aruande esitamiseks. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud üldiselt jäänud alla arestitava miinimumi määra, kuid septembris 2021 laekus võlgniku arveldusarvele pensioni II samba makse, mis on samuti arvestatav sissetulekuna. Võlgnik antud summast eraldist võlausaldajate nõuete katteks ei teinud ning seega tekkis võlgnikul menetluses eraldise võlgnevus 772,49 eurot, mida võlgnik ei suutnud likvideerida ajaks, mil möödus menetluse algusest viis aasta. Võlgnik, olles teadlik oma võlgnevusest, esitas avalduse menetluse pikendamiseks, mis näitas tema huvi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, seega pikendas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust aastaks, et võlgnikul oleks võimalus näidata üles tahet menetluses oma kohustusi täita. Võlgnik esitas pikendusaastal I poolaasta aruande pärast meeldetuletuse saatmist. Võlgniku olukord ei olnud paranenud. Võlgnik ei olnud asunud tööle ning ühtegi mõjuvat põhjust selleks võlgnik välja ei toonud. Eraldise võlgnevus ei olnud vähenenud. Aruannet tähtajaga 01.04.2023 võlgnik ei esitanud. Kohus saatis meeldetuletused 11.04.2023 ja 03.05.2023, aruannet kohtule ei saabunud. Kohus üritas võlgnikuga 17.05.2023 ja 26.05.2023 ühendust saada telefoni teel, kuid tulutult. Kohus teostas otsingu Kohtute Infosüsteemis, kust nähtus, et võlgnik on 18.05.2023 määrusega vahistatud kaheks kuuks kahtlustatavana kuritegude (KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 201 lg 2 p 1) toimepanemises.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
3.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks aastaks. Käesolevaks ajaks on see aeg möödunud.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
6.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Rxxx Mxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
7.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei ole pikendusaastal teinud olulisi pingutusi, et tegeleda mõistikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei olnud asunud tööle ning ühtegi mõjuvat põhjust selleks võlgnik välja ei ole toonud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
7.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik esitas pikendusaastal kohtule aruande tähtajaga 01.10.2022 pärast meeldetuletus saatmist. Aruannet tähtajaga 01.04.2023 võlgnik ei esitanud. Kohus saatis meeldetuletused 11.04.2023 ja 03.05.2023, aruannet kohtule ei saabunud. Kohus üritas võlgnikuga 17.05.2023 ja 26.05.2023 ühendust saada telefoni teel, kuid tulutult. Kohus teostas otsingu Kohtute Infosüsteemis, kust nähtus, et võlgnik on 18.05.2023 määrusega vahistatud kaheks kuuks kahtlustatavana kuritegude (KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 201 lg 2 p 1) toimepanemises. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
7.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgnikul sisuliselt sissetulekud puuduvad. Võlgnik ei ole vähendanud eelnevas menetluses tekkinud eraldise võlgnevust summas 772,49 eurot. Võlgnik ei ole näidanud üles tahte ja huvi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
7.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
7.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Võlgnik on ka varjanud teavet seoses alustatud kriminaalmenetlustega (kriminaalasjad nr 22261000683 ja 23261050036).
8.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
9.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku suhtes on menetlust juba pikendatud.
10.Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Rxxx Mxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Rxxx Mxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Rxxx Mxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Rxxx Mxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb RxxxxMxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest RxxxxMxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.