2-23-5447/10 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

2-23-5447 sissetulekuks töövõimetoetus 280 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 280 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 33 720,82 eurot. Võlgnik selgitas, et ta on alkohoolik, mille tõttu on ta enamuse süütegudest toime pannud alkoholijoobes. Võlgniku suurim kohusutus on seoses alkoholijoobes põhjustad liiklusõnnetusega. Võlgnik käib regulaarselt alkokabinetis nõustamisel. Kui võlgnik käis tööl, siis täiturid tegid tema palgast kinnipidamisi ning ise tasus ta mõningad muud võlgnevused. Võlgnikul on terviseprobleemid, mille tõttu on tema töövõime vähenenud. Võlgnik on hetkel töötu, kuid otsib uut tööd. Võlgnik on suuteline praguse sissetuleku juures igakuiselt tasuma kuni 50 eurot. Tööle naastes saaks ta maksta rohkem. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 21.04.2023.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisiku. Usaldusisik esitas 22.05.2023 aruande. Aruande kohaselt on võlgnik Tartu Maakohtu 09.10.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-3567 tunnistatud süüdi KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) lg 1 järgi. Usaldusisiku poolt on tuvastatud kohustusi kokku summas 31 064,70 eurot. Täitemenetluse kulud on summas 3503,76 eurot. Võlgniku suurim kohustus summas 25 951,55 eurot Salva Kindlustuse AS ees tuleneb Tartu Maakohtu 05.10.2022 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-22-12125. Salva Kindlustus AS selgitas usaldusisikule, et võlgnik, juhtides 29.02.2020 sõidukit Audi, registreerimismärgiga xxxxxx, sõitis Viljandis, Vaksali tänaval otsa bussile Volvo, registreerimismärgiga xxxxxx. Kahjujuhtumi materjalide kohaselt põhjustas ta liiklusõnnetuse joobeseisundis ning tal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal vastava kategooria mootorsõiduki kehtiv juhtimisõigus. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Audi, registreerimismärgiga xxxxxx, juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping. Sellest tulenevalt on Salva Kindlustuse AS kannatanule kahju hüvitanud, tasudes OÜ-le Tuuliku Reisid bussi Volvo eest hüvitist summas 16 584 eurot. Lisaks tasus Salva Kindlustuse AS Eesti Haigekassale kannatanu Pxxxx Pxxxxxx ravikulude eest 7215,56 eurot. Kriminaalasjas nr 1-20-3567 esitatud süüdistusest nähtuvalt Rxxxx Axxxxx toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema juhtis 29.02.2020 Viljandi linnas Vaksali 7 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,45 mg/l kohta, omamata lisaks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning põhjustas liiklusõnnetuse, milles sai viga sõidukis viibinud kaassõitja. Salva Kindlustuse AS nõue on seega kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus päevamääraga 10,602 eurot ehk keskmiselt 318,06 eurot kuus. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku suhtes tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata, sest kohustustest on võimalik vabaneda maksimaalselt umbes 17% ulatuses. 25.05.2023 selgitas kohus võlgnikule kohustustest vabastamise menetlusega seonduvat, k.a seda, et kuriteoga tekitatud kahjust ei vabane. Võlgnik ei soovinud avalduse menetlemist ja loobus sellest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

2-23-5447 Võlgnik on istungil selgelt väljendanud, et loobub enda poolt esitatud avaldusest. Kohus on seisukohal, et avaldusest loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus avaldaja avaldusest loobumise vastu ning lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest käesolevalt ei ole vastaspoolt, kes saaks rahuldada avaldaja nõude. Seega tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks summas 594 eurot (koos käibemaksuga). FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 7h 30min. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 33 eurot/pooltunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele

2-23-5447 kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 495 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on palunud enda tasu hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 41 sätestab, et kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku poolt taotletud tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses seadusega ning tasu ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada 495 eurot, lisandub käibemaks, kokku 594 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. Käesolevalt on tekkinud olukord, kus võlgnik on avaldusest loobunud, kuid samas hüvitab riik menetlusabi korras usaldusisiku tasu. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas asjas on kohus tulenevalt võlgniku esitatud maksejõuetusavaldusest nimetanud usaldusisiku ja kohustanud teda esitama kohtule usaldusisiku aruande. Seega on usaldusisikule tasu maksmise kohustus tekkinud otseselt võlgniku poolt esitatud avaldusest tulenevalt ning seega ei ole maksejõuetusmenetluse kulu tekkinud riigi osalemisest menetluses. Sellest tulenevalt mõistab kohus TsMS 179 lg 1 ja § 190 lg 4 alusel võlgnikult riigi tuludesse maksejõuetusmenetluse kulud summas 594 eurot (sh käibemaks). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik