lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-103957/6

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-103957/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
894
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-103957

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-103957

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi D. G. vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: A. L. (4PS OÜ; e-post: XXX); Kostja: D. G. (isikukood XXX; surnud XXX).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata hageja 29.05.2023 vastuväite kohtu tegevusele.
2.Jätta läbi vaatamata AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi D. G. vastu võla nõudes.
3.Jätta menetluskulud hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda. Asjas puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Toimetada menetlusse võtmisest keeldumise määrus hageja esindajale kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 26.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult D. G. 1 900 euro saamiseks. Kohus tegi 31.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 03.05.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 04.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse D. G. vastu võla nõudes.

2-23-103957

3.Harju Maakohus võttis hagiavalduse 12.05.2023 määrusega menetlusse. Kohus üritas hagimaterjale ja tsiviilasja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte toimetada 12.05.2023 avaliku e-toimiku kaudu ja elektroonselt elektronpostiaadressil XXX ning 24.05.2023 tähtsaadetisena.
4.Kohtule sai teatavaks, et kostja suri 24.05.2023. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu hinnangul on üldõigusjärglus § 209 lg 1 esimese lause järgi võimalik üksnes juhul, kui isiku suhtes on menetlus alanud. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse esitamise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Seega menetlus hageja jaoks algab hagi esitamisest ning kostja jaoks hagiavalduse kättetoimetamisest. Surnud kostjale ei saa hagiavaldust kätte toimetada ega seega tema suhtes menetlust alustada.
6.Käesoleval juhul eelnes hagiavalduse esitamisele maksekäsu kiirmenetlus. TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 362 lg 1 kohaselt aga saab hagi esitamise ajaks lugeda hagi kohtusse jõudmise aega üksnes juhul, kui see on hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega on hagi esitatuks lugemise eelduseks, et hageja on esitanud nõuetele vastava hagi, mis on TsMS § 372 lg 1 järgi menetlusse võetud ja kostjale TsMS § 393 lg 1 järgi kätte toimetatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-115109, p 10).
7.Rahvastikuregistri kande järgi suri kostja 24.05.2023 ning kohtul ei õnnestunud talle menetlusdokumente, sh hagiavaldust, enne surma kätte toimetada, seega tsiviilasja nr 2-23103957 menetlust ei saa lugeda kostja suhtes alanuks. Kostja üldõigusjärglane saaks menetlusse astuda vaid juhul, kui ka kostja jaoks oleks menetlus alanud, s.o kostjale oleks hagiavaldus kätte toimetatud.1
8.Lähtuvalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on surnud ja vastavalt TsMS § 201 lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2 on kostja kaotanud tsiiviilkohtumenetlusõigusvõime. Üldõigusjärglus ei ole käesoleva menetluse staadiumis võimalik ning hagi ei saa menetleda surnud isiku vastu, mistõttu ei ole hagiga võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
9.Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1 kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab hagejale, et oma nõude lahendamiseks kohtus võib hageja esitada kohtule uue hagiavalduse kostja pärija(te) vastu uue tsiviilkohtumenetluse raames. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.

V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 1055 komm e, lk 1057 komm g.

2-23-103957

10.Hageja esitas 29.05.2023 vastuväite kohtu tegevusele. Kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et üldõigusjärglus ei ole käesoleva menetluse staadiumis võimalik, sh hagi ei saa menetleda surnud isiku vastu, mistõttu tuleb hagi jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Menetluse peatumine TsMS § 353 lg 1 järgi on võimalik üksnes vaidluses, mis võimaldab õigusjärglust. Kuivõrd käesolevas menetluste staadiumis õigusjärglus võimalik ei ole, siis puudub õiguslik alus ja vajadus menetluse peatamiseks. Kohus jätab hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, mistõttu puuduvad asjas menetluskulud, mida kohus saaks kindlaks määrata.
12.Tulenevalt TsMS § 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja