Ele Liiv (eesistuja), Aleksandr Kondrašov ja Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.11.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-12554
Tsiviilasi
EXTERY OÜ hagi OÜ REPSTON, AS VALMAP GRUPP ja Otepää valla (Otepää Vallavalitsuse kaudu) vastu autoriõiguse rikkumise lõpetamiseks, kahju hüvitamiseks ja teose piraatkoopiate hävitamiseks Harju Maakohtu 29.05.2025 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
OÜ REPSTON, AS VALMAP GRUPP ja Otepää valla (Otepää Vallavalitsuse kaudu) 02.07.2025 apellatsioonkaebus 13 370,19 eurot
Hageja EXTERY OÜ (registrikood 12304308), seaduslik Menetlusosalised ja nende esindaja Aave Volmer, lepingulised esindajad esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Viive Kaur ja vandeadvokaat/patendivolinik Liina Jents,
1(11)
Kostja I OÜ REPSTON (registrikood 10950205), Kostja II AS VALMAP GRUPP (registrikood 10251602), Kostja III Otepää vald (Otepää Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75001566) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Mario Rosentau ja Andres Past 10.11.2025 kohtuistungil Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2025 kohtuotsus, millega maakohus rahuldas EXTERY OÜ hagi OÜ REPSTON, AS VALMAP GRUPP ja Otepää valla (Otepää Vallavalitsuse kaudu) vastu autoriõiguse rikkumise lõpetamiseks, kahju hüvitamiseks ja teose piraatkoopiate hävitamiseks ja jättis menetluskulud solidaarselt OÜ REPSTON, AS VALMAP GRUPP ja Otepää valla (Otepää Vallavalitsuse kaudu) kanda. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.EXTERY OÜ (hageja) esitas 19.08.2024 (täpsustatud 24.09.2024) Harju Maakohtule hagi OÜ REPSTON (kostja I), AS VALMAP GRUPP (kostja II) ja Otepää valla (Otepää Vallavalitsuse kaudu, kostja III) vastu, milles palus: 1) Kohustada kostjat III lõpetama pargipingi PRIMA kavandi järgi toodetud ja kohtuotsuse lahutamatul lisal näidatud fotodel olevate 2023. aasta suvel Pühajärve rannaparki paigaldatud kuue pargipingi eksponeerimine.
2(11)
2) Kohustada kostjat III 10 kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest hävitama kohtuotsuse lahutamatul lisal näidatud fotodel olevad 2023. aasta suvel Pühajärve rannaparki paigaldatud pargipingi PRIMA kuus piraatkoopiat. 3) Kohustada kostjaid hoiduma hageja autoriõiguste edasisest rikkumisest, st hoiduma hageja nõusolekuta pargipingi PRIMA reprodutseerimisest ja levitamisest mis tahes vormis ja viisil, eksponeerimisest ja üldsusele kättesaadavaks tegemisest. 4) Mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 2400 eurot ja põhivõlalt viivis kindla summana arvates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja arvates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 2 ls 2 sätestatud määras. 5) Mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja otsene varaline kahju 3275 eurot ja põhivõlalt viivis kindla summana arvates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja arvates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 2 ls 2 sätestatud määras.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - autorite Martin Pärna ja Sven Sõrmuse loodud pargipink PRIMA (PRIMA pink, teos) on disainikunstiteos; - teose varalised õigused on loovutatud Iseasi OÜ-le, kes on need omakorda 13.10.2013 loovutanud hagejale; - kostja III pidi 2022-2023 Pühajärve rannapargi arendamise III etapi käigus utiliseerima vanad amortiseerunud pingid, säilitama kaks PRIMA pinki ning ostma juurde 10 uut PRIMA pinki või analoogilist pinki; - kostja III sõlmis hankelepingu kostjaga II, kes lasi teha uued pingid ja andis need kostjale III üle; - uued pingid tellis kostjalt I rannapargi rekonstrueerimisprojekti ehitushanke täitmise käigus kostja II; - pingid paigaldati parki kostja III heakskiidul; - rannaparki paigaldatud kuus pinki on hageja pingi koopiad; - kostjad ei küsinud hagejalt litsentsi pingi reprodutseerimiseks, levitamiseks, eksponeerimiseks ega ühelgi muul viisil teose kasutamiseks; - hagejal jäi saamata litsentsitasu kuue pingi eest kokku 2400 eurot; - hageja on kostjate tegevuse tõttu kandnud kohtueelseid õigusabi- ja ekspertiisikulusid kokku 3275 eurot.
1.2.Teose kasutamise ainuõigus kuulub hagejale (autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 16). Kostja I poolt pingi tootmisega ilma hageja nõusolekuta on rikutud hageja kui autoriõiguste omaja õigusi. Kostjad on rikkunud ainuõigust disainikunstiteose reprodutseerimiseks, levitamiseks ja eksponeerimiseks. Kostjate vastutus rikkumise eest on solidaarne.
1.3.Hageja nõuab AutÕS § 817 lg 1 p 2 alusel teose õigusvastase kasutamise lõpetamist kostjalt III ja edasisest rikkumisest hoidumist kõigilt kostjatelt. Hageja nõuab kostjalt III AutÕS § 81 7 lg 2 alusel pingi piraatkoopiate hävitamist. Hagejale on tekkinud ka varaline kahju, mille hüvitamist kostjatelt ta AutÕS § 81 7 lg 1 p-de 1 ja 3 ning VÕS §-de 1037, 1039 ja 1043 alusel nõuab. Kostjate I ja II vastuväited
2.Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu ja palusid see rahuldamata jätta.
3(11)
2.1.Kostjad I ja II tuginesid peamiselt järgmistele vastuväidetele: - kostja I alustas 2023. a mais raamidel pinkide projekteerimist, tööjoonised valmisid 06.06.2023 ning 20.06.2023 sõlmitud töövõtulepinguga tellis kostja II kostjalt I pinkide valmistamise ja paigaldamise; - kostja I pinkide autor on Edwin Jakobson, kes koostas pingi disaini projekti iseseisvalt ning nägi hageja pinki üksnes kostjale III koostatud projekteerimistöö seletuskirjas; - pingid on E. Jakobsoni sõltumatu loometöö tulemused ja kostjad tõid välja, millised on lisaks hageja asjatundjate hinnangutele võrreldavate pinkide vormilised erinevused.
2.2.Avalikustatud teose vaba kasutus tähendab, et on lubatud kasutada selle ideid, kontseptsiooni või stiili, samuti võib teiste autorite teoseid kasutada eeskujuna inspiratsiooni saamiseks. Kostja eesmärgiks oli luua riigihanke tingimustega sobiv sarnane lahendus ja tema eesmärgiks ei olnud luua tajutava vormi poolest identset koopiat.
2.3.Kui kaitstud teoses leidub vormilisi elemente või detaile, mis ei ole originaalsed, ei ole autoril õigust keelata selliste elementide või detailide kasutamist. Käesolevas vaidluses on selliseks nt pinkide ühetaoline jalaraam ja lipid. E. Jakobson uuris pargipinki projekteerides maailmas leiduvaid teisi sarnaseid pinke ja tegi kindlaks, mil määral võib põhimõtteliselt jäljendada mistahes pargipinki ilma, et see ei rikuks nende autorite õigusi. Kostja III vastuväited
3.Kostja III vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta.
3.1.Kostja III märkis, et nõustub kostjate I ja II seisukohtadega ja tugines lisaks järgmistele vastuväidetele: - hageja esitatud tõendid ei ole ekspertarvamused ja need on ka sisuliselt ebaõiged; - kohalikul omavalitsusel ei ole kõrgendatud hoolsuskohustust tagada vallas kõigi isikute tegevuse vastavus intellektuaalomandi kaitsel ja valla hoolsuskohustus on piiritletud kostjaga II sõlmitud lepinguga; - omanikujärelevalve pole leidnud pinkide osas nõuete rikkumist ja seda ei tuvastanud ka ehitusprojekti ekspertiis; - kostjal III puudub süü, sest ta ei teadnud ega pidanudki teadma autoriõiguste rikkumisest.
3.2.Kui kohus peab piraatkoopiate hävitamise nõuet otstarbekaks, tuleks tähtaega pikendada kolme kuuni. 10 päeva ei ole piisav aeg vastava teenuse tellimiseks või hanke korraldamiseks. Kostja I pingid on osa suuremast maastikuarhitektuuri teosest ning arhitektuuriteose piraatkoopia hävitamist ei saa nõuda.
3.3.Hageja hüpoteetiline litsentsitasu kui saamata jäänud tulu 2400 eurot on tõendamata. Otsese varalise kahjuna välja toodud õigusabikulude hulka kuuluvad tegevused hõlmavad suures osas hageja nõustamist, mis ei ole siinse asja menetluskulu. Ekspertarvamuse kulu 520 eurot on kantud varasema tsiviilasja nr 2-23-16670 raames. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas hageja siinse otsuse p-s 1 nimetatud nõuded. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud:
4(11)
- Sven Sõrmus ja Martin Pärn loovutasid oma autori varalised õigused PRIMA pinkide suhtes Iseasi OÜ-le ja 13.10.2013 lepinguga loovutas OÜ Iseasi need hagejale; - hageja on juba alates 2013. aastast PRIMA pinke tootnud ja neid rahvusvahelisel turul müünud; - kostja III arendas 2022-2023 Pühajärve rannaparki, mille käigus tuli vanad amortiseerunud pingid lammutada, säilitamisele kuulusid kaks olemasolevat heas korras PRIMA pargipinki ja juurde tuli osta 10 uut PRIMA või analoogilist pinki; - ehitusprojekti seletuskirjas oli ka foto PRIMA pingist koos selgitusega, et selle raam on kuumtsingitud ja pulbervärvitud ning puitosa tehtud termotöödeldud saarest; - varasemalt Otepää rannapargis hageja kaubamärgiga tähistatud amortiseerunud PRIMA tuli selle käigus utiliseerida, kaks olemasolevat heas korras PRIMA pinki säilitada ning osta juurde 10 uut PRIMA või analoogilist pinki; - hanke tulemusena sõlmis kostja III hankelepingu kostjaga II, kes tegi tööd ja andis need kostjale III üle; - kostja I tootis kuus Pühajärve rannaparki paigaldatud pargipinki; - hageja oleks pingid valmistanud 4920 euro eest; - esmakordselt teavitati kostjaid autorõiguse rikkumisest 17.07.2023 ja 15.04.2024 saatis hageja esindaja kõigile kolmele kostjale nõudekirja, milles teatas, et on toimunud hagejale kuuluvate autoriõiguste rikkumine; - vaidluse kohtuväline lahendamine ei osutunud võimalikuks; - kostjatel ei ole hagejalt saadud litsentsi või luba PRIMA pingi loomiseks.
4.2.Kostjad avaldasid, et nad ei vaidlusta hageja autoriõigusi. Kostja III avaldas vastuoluliselt, et ta ei vaidlusta hageja autoriõigusi, kui et hageja pinkide autorsus ei ole üldtunnustatud asjaolu ning teos peab olema algupärane.
4.3.AutÕS § 4 lg lg 3 p 15 kohaselt võib autoriõigusega kaitstud teoseks olla tarbekunstiteos ning punkti 16 järgi disaini- ja moekunstiteos. AutÕS-s toodud teoste loetelu on näitlik ega ole ammendav. Seetõttu ei pea hageja nõude esitamise eeldusena täpselt välja tooma, mis liiki teos pargipink on. Üks ja sama teos võib liigituda mitme erineva kunstivormi alla ning erinevaid kunstivorme ka kombineerida, kuid see ei vähenda ega välista teose autoriõiguslikku kaitset. Olukorras, kus kostjate arvates ei olnud hageja pink piisavalt originaalne kas tervikuna või mõnedes osades, oleks tegemist olnud AutÕS § 4 lõikes 6 toodud olukorraga. Kostjatel oleks tulnud põhistada ja tõendada, et hageja pargipink ei ole autoriõigusega kaitstud teos. Kostjad seda ei teinud. Ekslik on kostjate I ja II järeldus, et mõni osa pargipingist ei saa olla teoseks „ideede vaba kasutuse“ tõttu. On võimalik, et mitte iga tarbeese ei ole loodud piisava originaalse loometöö tulemusena, et seda pidada teoseks, kuid originaalsuse ebapiisavuse esiletoomine ja tõendamine oli kostjate kohustus. Hageja autorsuse vaidlustamiseks oleks kostjatel tulnud selgelt välja tuua ja tõendada, et mõni kolmas isik oli hagejaga võrreldes oluliselt varem samalaadse või sarnase pingi loonud. Kostjad ei ole seda teinud. Maakohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et PRIMA pinkide varalised autoriõigused kuuluvad hagejale. Hageja on tegelenud pikaajaliselt PRIMA pinkide müümisega ja need on rahvusvaheliselt tuntud. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud väiteid selle kohta, et kostja I esindaja lõi samasuguse pingi iseseisva loometöö tulemusena.
5(11)
4.4.Ilma autori loata tehtud koopia võib olla algse teosega äravahetamiseni sarnane, aga see võib ka olla üldmuljelt väga sarnane, erinedes mõningates detailides. Need erinevused detailides ei välista autori õiguste rikkumist (AutÕS § 13 lg 1). Kui hageja on toonud kohtu ette asjaolud, mis viitavad tema teose kasutamisele ja põhistanud kasutamise tõenäosust, tuleb kostjatel tõendada, et tegu on iseseisvalt loodud teosega (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 24.2). Kostjad ei ole seda teinud.
4.5.Maakohus viitas tasunõude ja hävitamisnõude rahuldamisel AutÕS § 14 lg-le 1. Kehtiv autoriõiguse seadus ei sisalda enam piraatkoopia definitsiooni. Kohus viitas piraatkoopia mõiste sisustamisel karistusseadustiku (KarS) § 222 lg-le 1 ja varasemalt kehtinud AutÕS § 10 1 lg-le 1. Nimetatust järeldub, et piraatkoopiaga on tegu siis, kui keegi on teosest teinud koopia ilma autori loata. Õiguslikku tähendust ei oma see, kas või millised tehnilised erinevused või erinevused mõõtmetes on algse teose ja piraatkoopia vahel. Autorõiguse seadusest ei tulene, et kui piraatkoopia erineb algsest teosest mõne detaili või mõõtme poolest, rikkumist ei esine.
4.6.Maakohus viitas AutÕS § 29 lg-le 1 ja leidis, et tuvastatud asjaolude tõttu pidid kostjad olema teadlikud Otepää pargis asunud hageja pinkidest ning nende autoriõiguste kuuluvusest hagejale. Vastupidist ei ole kostjad tõendanud ning on hagejale autoriõiguste kuulumisega ka nõustunud. Autoriõigusega kaitstud teose kasutamine oli AutÕS § 46 lg 1 järgi lubatud vaid litsentsi ehk loa alusel.
4.7.Hageja esitatud asjatundjate arvamuse osas leidis kohus, et neid saab hinnata dokumentaalse tõendina. Maakohus nõustus asjatundjate järeldusega, et tegu pidi olema teadlikult tehtud koopiaga, eriti arvestades asjaolu, et PRIMA pingid olid eelnevalt juba pargis olemas. Maakohus ei nõustunud kostjate etteheidetega asjatundja arvamuse osas. Puudus alus kahelda asjatundjate arvamuse objektiivsuses, põhjendatuses ning asjatundjate pädevuses.
4.8.Asjatundja Kai Lobjakas leidis, et Pühajärve rannaparki paigaldatud pinkide puhul on tegu PRIMA pingiga äravahetamiseni sarnase tootega. Pühajärve pingi konstruktsioonis esinevad minimaalsed erinevused teenivad siiski visuaalselt sarnase terviklahenduse loomist ja olid kohati tõenäoliselt põhjendatavad tootearendusprotsessi puudumisega. Asjatundja pidas ebatõenäoliseks, et kostja I pingid oleksid iseseisvalt loodud.
4.9.Asjatundjate arvamustega on tõendatud, et kostja I lõi PRIMA pingiga äravahetamiseni sarnased pingid ja paigaldas need Pühajärve rannaparki, omamata selleks hageja luba ja rikkudes tema autoriõigusi. Hageja esitas fotod pinkidest Pühajärve rannapargis ja enda toote kirjelduse, mille põhjal saab samuti tuvastada pinkide sarnasuse.
4.10.Kostjate I ja II 20.06.2023 vahel sõlmitud töövõtulepingust ei nähtu, et kummagi kostja kohustuseks oleks olnud tagada hageja autoriõigustega arvestamine. Kostja III poolt 25.02.2025 esitatud tõenditest ei nähtu kostja III hoolsuskohustuse täitmine autoriõiguste järgimisel. Ei oma tähtsust, kas või kuidas korraldas vald hanke ning kas järgiti riigihangete läbiviimise tingimusi. Kostjad I ja II on toime pannud hageja autoriõiguste rikkumise tahtlikult ja süüliselt. Kostja II jättis järgimata käibes vajaliku hoolsuse. Kostjal III on samasugune hoolsuskohustus nagu igal teisel füüsilisel või juriidilisel isikul seaduste täitmisel. Kostjalt III kui kohalikult omavalitsuselt sai käibes mõistlikult eeldada, et ta kohustab oma lepingupartnereid järgima kolmandate isikute autoriõigusi ning kohustab neid tagama teoste kasutamiseks vajalike
6(11)
litsentside olemasolu. Kostja III on võtnud omaks, et kostja I pingid ja tööjoonis kooskõlastati 07.06.2023 töökoosolekul ja pargi ehitus anti kostjale II üle aktiga 02.07.2023. Kostjal III oleks olnud käibes vajaliku hoole järgmiseks võimalik nõuda töövõtjatelt litsentside olemasolu ning jätta nende esitamata jätmisel tööd vastu võtmata. Kostja III väited selle kohta, et tema omanikujärelevalve kontrollis tööde nõuetekohasust, on jäänud paljasõnalisteks. Samas ei ole ehituslikku järelevalvet teostaval isikul kohustust järgida autoriõiguslike nõuete täitmist, kui talle lepinguga sellist kohustust seatud ei ole.
4.11.Eelneva tõttu kuulusid hageja nõuded rahuldamisele. Nõude rahuldamise alusena viitas maakohus AutÕS § 817 lg 1 p-le 1 ja lg 2 p-dele 2 ja 3, VÕS §-le 1043, §-le 1055, § 113 lg-le 1. Kostjad vastutavad hageja ees VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt. Kostja I valmistas pinkide piraatkoopiad ning kostja II kasutas kostjat I oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja III jättis järgimata käibes vajaliku hoole kahju tekitamise vältimiseks. Samuti jäid menetluskulud TsMS 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kostja III on taotlus piraatkoopiate hävitamise tähtaja pikendamiseks jäi kui põhistamata rahuldamata. Apellatsioonkaebus
5.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Kostjad on algusest peale vaidlustanud rikkumise toimepanemist ja läbivalt leidnud, et hageja ja kostja I pingid on liiga erinevad selleks, et ühte võiks pidada teise koopiaks. Lisaks ei ole kostja I teinud ühtegi tegu, mida saaks lugeda piraatkoopia tegemise teoks.
5.2.Hageja esitatud asjatundjate arvamused ei tõenda kostjate rikkumist ning neid ei saa käsitada eksperdi arvamustena TsMS mõistes. Maakohus ei arvestanud kostjate kriitikaga hageja esitatud arvamuste osas. Maakohus tagastas kostjatele nende esitatud Anneli Kapi arvamuse põhjendusega, et arvamuse andis patendivolinik ehk tööstusdisaini asjatundja, mitte autoriõiguse asjatundja. Samas nimetas maakohus M. Güssonit tööstusdisaineriks. Seega hindas maakohus poolte tõendeid ebavõrdselt. Maakohus ei andnud juhiseid, kuidas asja lahendamiseks vajalik teave viia seaduses sätestatud protsessivormi.
5.3.Kuna kostjad on eitanud autoriõiguste rikkumist, mis on ühtlasi hageja kõigi teiste nõuete aluseks, ei ole kostja I ja II litsentsitasu nõudega eraldi tegelenud. Küll on seda teinud kostja III ning kostjad I ja II tuginevad vajadusel kostja III seisukohtadele.
5.4.Maakohus keeldus uurimast kostjate esitatud dokumentaalseid foto- ja pilt-tõendeid. Kohus peab võrdlema poolte esitatud tõendeid ka siis, kui see nõuab võrdluse alusel järelduste tegemist. Juhul kui kohus ei pea seda võimalikuks, on ainsaks alternatiiviks võrdlusmeetodeid kasutav ekspertiis. Maakohus leidis ekspertiisitaotlust lahendades, et asjas on esitatud juba piisavalt tõendeid selle kohta, et hageja on loonud originaalse teose ja hageja autoriõigust teosele on rannaparki paigaldatud pargipinkidega rikutud. Seega esitas maakohus juba nimetatud määruses enda lõplikud seisukohad asja lahendamise osas. Maakohus rikkus kostjate kahjuks võistleva menetluse ja menetluspoolte võrdse kohtlemise põhimõtteid. Samuti rikkus kohus sellega kostjate positsioone ja võimalusi kompromissi läbirääkimistel.
7(11)
5.5.Maakohus ei ole isegi kaalunud AutÕS § 5 p 1 kohaldamist. Samuti ei ole maakohus analüüsinud AutÕS § 4 lg 2 kohaldatavust. Kostja III leidis maakohtus, et hageja pink ei ole originaalne teos ning tegemist on tüüpilise pingiga. Kostjad I ja II ei vaidlustanud varem hageja pingi originaalsust, kuna kostja I on eeldanud hageja pingi autoriõiguslikku kaitset autoriõiguslike presumptsioonide alusel. Kostjad I ja II esitasid maakohtus tõenditena fotod Lappseti pingist, tõendamaks, et hageja pingi olulised detailid ei ole originaalsed. Paraku oli Lappseti pinkide tootmise aastaks märgitud nende tootjatähisel 2016. Kostjad ei suutnud maakohtu menetluse ajal leida tõendeid, millega kummutada hageja pingi originaalsuse eeldust. Hageja algatas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) kostja I nimele 23.11.2023 registreeritud disainilahenduse (pink) kehtetuks tunnistamise menetluse. Seal õnnestus kostjal I leida Soome patendiregistrist Lappseti pingi tööstusdisaini registreering aastast 2008, samuti pingi tellimisjuhend aastast 2009. Seega näitab Lappseti pingi disainilahenduse registreering, et võimalik disainiteos on loodud mitu aastat enne hageja pingi loomist. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu. Samuti tuleb jaotada uuesti menetluskulud.
8.Maakohus viitas õigesti nõuete rahuldamise võimaliku alusena AutÕS § 81 7 lg 1 p-le 1 ja lg 2 p-dele 2 ja 3, VÕS §-le 1043, §-le 1055, § 113 lg-le 1. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 4.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, et kostjad ei vaidlustanud PRIMA pingi autorsust AutÕS § 4 lg 6 järgi. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja III seda vaidlustas, ei lükanud ta PRIMA pingi kaitstust autoriõigusega ümber, sest kostja ei tõendanud, et PRIMA pingi näol ei ole tegemist originaalse teosega AutÕS § 4 lg 2 mõttes. Kostjad möönavad apellatsioonkaebuses, et nad ei leidnud maakohtu menetluse jooksul tõendeid, millega kummutada hageja pingi originaalsuse eeldust. Kostjate esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid on ringkonnakohus kui hilinenult esitatud tagastanud.
10.Hageja on esitanud hagi delikti alusel, kuid delikti toimepanemine tuleb iga kostja suhtes eraldi tuvastada, sest nende teo asjaolud on erinevad. Kostjate II ja III deliktiline vastutus sõltub sellest, kas kostja I on hageja autoriõigusi rikkunud.
11.Kostja I vastutus hageja ees saab tuleneda delikti üldkoosseisust (VÕS § 1043), mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
8(11)
11.1.Delikti üldkoosseisu elementide tuvastamisel on maakohus õigesti etapiviisiliselt tuvastanud kostja I objektiivse teokoosseisu kolm elementi: - kostja I teo – PRIMA pingiga sarnase pingi loomise; - kostja teo kahjuliku tagajärje – hagejale tekkinud saamata jäänud tulu ja kohtueelsed õigusabining asjatundja arvamuse hankimise kulud; - kostja teo ja kahjuliku tagajärje vahelise põhjusliku seose.
11.2.Kuna hageja on tuginenud enda autoriõiguste rikkumisele, saab kostja tegu olla õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.
11.3.Ringkonnakohus arvestab sellega, et Euroopa Liidus kehtib ühtne originaalsuse standard, mille kohaselt autoriõigusliku kaitse saamiseks peab teos olema algupärane ehk „autori enese intellektuaalne looming“. Teose osad on reprodutseerimise eest kaitstud juhul, kui need konkreetsed osad sisaldavad elemente, mis kõnealusele tingimusele vastavad, st on autori enda intellektuaalse loomingu väljendus (EKo 16.07.2009, C-5/08, Infopaq International, p-d 34–39). Originaalsuse standard on kõikide teoseliikide puhul ühetaoline, sõltumata sellest, kui suur on konkreetset liiki teose autori loomevabadus (EKo 01.12.2011, C-145/10, Painer, p 87).
11.4.Otsustamaks, kas tegemist on hageja teose kopeerimisega või iseseisva originaalse teosega, tuleb võrrelda pinkide üldmuljet keskmise haritud ja kunstist midagi teadva inimese seisukohalt, mitte kunstiteadlase või tööstusdisaineri seisukohalt. Sellise võrdluse ja esteetilise otsustuse siinsete pinkide puhul saab teha kohtu koosseis. Seetõttu ei ole ringkonnakohus seotud asjatundjate arvamusega.
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu asjatundjate arvamustel põhineva järeldusega, et kostja on loonud hageja pingi piraatkoopia. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kohus oleks pidanud uurima kostjate esitatud fotosid või pilte ja tegema järeldused võrdluse alusel.
12.1.Erinevalt asjatundja Mihkel Güssoni arvamuses (dtl 50–58) toodust leiab ringkonnakohus, et pingi puhul ei ole otsustav külgvaade. Inimesed võivad ligineda pargipingile igalt küljelt, ka eestpoolt.
12.2.Hindamaks pinkide originaalsust, tuleb vaadelda nende üldmuljest nähtuvaid elemente. Ringkonnakohus võtab aluseks asjatundja Kai Lobjakase arvamuses sisalduvad fotod (dtl 72 ja 74). Kui vaadelda PRIMA pinki (dtl 74), on selle pingi üldmulje puhul olulised elemendid järgmised: pingil on jalad otstes, jalgadeks on metallist painutatud raam, pink on paar meetrit pikk ja selle peal võib istuda kuni kolm inimest. On üllatav, et PRIMA pink on küllaltki pikk, aga tal on vaid kaks jalga otstes ja puudub lisatugi. Nende loominguliste elementide järgi saab öelda, et see pink on originaalne looming.
12.3.PRIMA pingi autoriõigusliku kaitse ulatus sõltub tema loominguliste elementide hulgast. PRIMA pingil on loomingulisuse elemente vähe, lisaks ei ole need omaette võttes ka eriti kõrge originaalsuse tasemega. PRIMA pink ei eristu ülejäänud valdavas osas (seljatugi, istmekoht, materjal, ühevärvilisus) teistest tavalistest pargipinkidest. Kokkuvõttes – kuigi tegemist on originaalse teosega, on tegemist vähese originaalsuse tasemega esemega (selles sisaldub vähesel määral autori omapära) ja selle kaitse ulatus on seetõttu kitsas.
12.4.PRIMA pingi (dtl 74) ja kostja I pingi (dtl 72) jalgade raam langeb vormi osas kokku. Pingid on samast materjalist (teras ja puit). Nimetatud elemendid ei oma aga vaidluse
9(11)
lahendamisel tähtsust, sest need ei kuulu hageja pingi loominguliste elementide hulka. Sama kehtib asjaolu kohta, et mõlemal pingil on istumisalus ja seljatugi. Pingid erinevad ühes siinsel juhul otsustavas elemendis. Nimelt puudub PRIMA pingil stabiliseeriv jalg pingi keskel ja kostja I pingil on see olemas. Tegemist on ühega mitmest loomingulisest elemendist, s.o pingi keskel puuduv jalg mõjutab erilisel määral sellise pika pargipingi üldmuljet. Vaataja üllatub intuitiivselt, kuidas on võimalik tagada pingi stabiilsus ilma selle keskel oleva jalata.
12.5.Pingi keskel oleva toestuse tõttu mõjub kostja I pink tunduvalt „tavalisemana“, vastates vaatleja funktsionaalsetele ootustele (pingi stabiilsus). Kuna kostja I pink eristub selle olulise elemendi osas hageja pingist, on ka tema üldmulje teistsugune. Ühtelangevused ülejäänud elementide osas ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna hageja pingi kaitse ulatus on kitsas. Seetõttu on ka kostja I pink originaalne teos ja ei riku PRIMA pingi autoriõigust.
13.Asjatundjate arvamustest ei nähtu selliste loominguliste elementide analüüsimine. Mingil määral on selline analüüs olemas Mihkel Güssoni arvamuses, kuid seal on lähtutud ebaõigest eeldusest, et üldmulje jaoks on oluline pingi külgvaade.
14.Kuna kostja I osas puudub deliktilise vastutuse koosseisu õigusvastasuse element, ei ole vaja vastata kostja I süü küsimusele. Samuti puudub vajadus kohaldada asjas AutÕS § 5 p-s 1 sätestatut. Seoses sellega, et kostja I ei riku hageja autoriõigust, ei saa seda teha ka kostja II, samuti ei saa vastutada kostja III võimaliku käibekohustuse rikkumise eest. Seetõttu jäävad hageja nõuded kostjate vastu rahuldamata.
15.Vastuseks ülejäänud kostjate apellatsioonkaebuses esitatud väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
15.1.Maakohus leidis õigesti, et asjas esitatud asjatundjate arvamused olid dokumentaalsed tõendid. Kuna siinsel juhul sai autoriõiguse rikkumist hinnata kohus ise ja ei olnud seotud asjatundjate arvamusega, ei ole menetlusökonoomia seisukohast vajalik vastata küsimusele, kas maakohus tagastas põhjendatult kostjatele asjatundja Anneli Karpi arvamuse, kas maakohus oleks pidanud kostjatele selgitama, millega nad oma väiteid tõendama peavad, või kas kohus jättis asjas põhjendamatult määramata ekspertiisi.
15.2.Maakohus võis ekspertiisimääruses esitada oma esialgsed õiguslikud seisukohad vaidluse lahendamise kohta. Sellised seisukohad ei ole kohtule siduvad ja võivad muutuda asja menetluse käigus. Seetõttu ei ole tegemist ka ühe poole ebavõrdse kohtlemisega. Kohus ei pea seejuures arvestama sellega, kas see rikub mõne menetlusosalise positsiooni kompromissiläbirääkimistel. Vastupidi, kohtu esialgsete ja kohtule mittesiduvate seisukohtade teadmisel on pooltel eelduslikult kergem teha otsust, kas ja millistel tingimustel on kokkuleppe saavutamine võimalik.
16.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
10(11)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.