Osaühing Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets (pankrotis) ja OÜ Dagenhart (pankrotis) hagi Aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus vastu nõude tunnustamata jätmiseks AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja I OÜ Dagenhart (registrikood 11369292, pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts Hageja II OÜ Paxton Assets (registrikood 11411284 pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo Hageja III Osaühing Reyna Trade (registrikood 11411309, pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder Hagejate I-III lepingulised esindajad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Kaisa Margus Kostja aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus (registrikood 10131720), lepinguline esindaja Allan Viirma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 31.01.2023 määrus menetluskulude jaotuse osas. Jätta maakohtu määrus muus osas muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Dagenhart (pankrotis, hageja I), OÜ Paxton Assets (pankrotis, hageja II) ja Osaühing Reyna Trade (pankrotis, hageja III) esitasid 20.05.2019 Pärnu Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus (kostja) vastu nõude tunnustamata jätmiseks AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses. Hagejad palusid pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 3 alusel jätta kostja nõue summas 18 894 410,94 eurot võlgniku pankrotimenetluses täies ulatuses tunnustamata. Hagi kohaselt tuleneb kostja nõue tsiviilasjas nr 2-18-7634 21.06.2018 tehtud õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest. Võlgniku pankrotihaldur luges kostja nõude PankrS § 103 lg-st 4 tulenevalt kaitsmiseta tunnustatuks. Hagejad leiavad, et kostja nõuet ei tohi tunnustatuks lugeda, sest tsiviilasjas nr 2-18-7634 tehtud kohtuotsus tugines väidetavale garantiikirjale, mida ei ole kunagi tegelikult väljastatud ning mis on fiktiivne.
2.Maakohus võttis hagiavalduse 21.05.2019 määrusega menetlusse.
3.Hagejad esitasid 06.05.2022 maakohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks, milles palusid jätta hagi läbi vaatamata. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Avalduse kohaselt loobus kostja 05.11.2020 ehk pärast hagi esitamist oma nõudest võlgniku pankrotimenetluses. Kuna kostja loobus oma nõudest, on hagejad oma eesmärgi saavutanud, st hagejatel ei ole vaja enam taotleda kohtult nõude tunnustamata jätmist. Menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 reguleeritud haginõuete rahuldamise olukorrast. Alternatiivselt tuleks jätta menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 alusel poolte endi kanda. Võttes arvesse hagi esitamise, kostja tegevuse ja hagi tagasivõtmise põhjuseid, oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hagejad peaksid kandma kostja menetluskulud.
4.Kostja teatas oma 19.05.2022 vastuses, et hagi tagasivõtmisele tal vastuväiteid pole. Kostja taotles TsMS § 168 lg-le 2 ja § 168 lg-le 4 viidates menetluskulude hagejate kanda jätmist. Kostja hinnangul puudub alus rakendada TsMS § 168 lg 5 erandit, mille kohaselt ei kanna hageja kostja menetluskulusid juhul, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja pole hageja nõuet rahuldanud, sest mittetunnustamise nõuet polegi kostjal võimalik rahuldada. Teiseks on hagi igal juhul perspektiivitu ning tuleks
jätta läbi vaatamata või rahuldamata sõltumata sellest, kas hagejad võtavad hagi tagasi või mitte. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis 31.01.2023 määrusega TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 alusel hagi läbi vaatamata ja lõpetas menetluse. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda. Hagi esitamise ajal kehtinud PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel oli võimalik kohtusse pöörduda teise võlausaldaja varasema nõude või pandiõiguse tunnustamise vaidlustamiseks (tunnustamata jätmiseks). Hagejate eesmärk oli saavutada, et kostja nõue pankrotimenetluses jääks tunnustamata ja seega võlgniku pankrotivara arvel rahuldamata. Kostja loobus käesoleva tsiviilasja menetluse kestel vaidlusalusest nõudest võlgniku pankrotimenetluses, seega on hagejad kostja tegevuse tulemusel oma eesmärgi saavutanud ja nõudest loobumisega on kostja hagejate nõude TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes rahuldanud. See, et sisuline vaidlus kostja nõude tunnustamise õigustatuse üle lahendust ei saanud, praegusel juhul tähtsust ei oma. Maakohus otsustas määrata hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2). Määruskaebus
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud hagejate kanda. Menetluskulude kostja kanda jätmisel puudub seadusest tulenev alus. Hagejate nõue oli perspektiivitu ja sellise hagi oleks pidanud kohus jätma menetlusse võtmata. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud PankrS § 103 lg 4 kohaselt loeti nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtulahendiga. Kostja nõude aluseks oli Pärnu Maakohtu 21.06.2018 tsiviilasjas nr 2-18-7634 tehtud kohtuotsus. Hagi esitamise ajal kehtinud pankrotiseaduse sätetest tulenevalt on nõude, mis tuleneb jõustunud kohtulahendist, kaitsmiseta tunnustatuks lugemine võlgniku pankrotimenetluses otsene ja vaieldamatu seadusest tulenev tagajärg. See tähendab, et jõustunud kohtulahendiga rahuldatud nõude osas ei pidanudki toimuma nõude tunnustamise menetlust. Hagejate hagi rahuldamine eeldanuks seda, et kohus tühistab tehtava kohtuotsusega juba jõustunud kohtuotsuse õigusjõu ja seadusest tuleneva otsese tagajärje – kostja nõude tunnustatuse pankrotimenetluses. Selline lahend ei ole kehtiva seaduse kohaselt võimalik. Kogu PankrS § 106 lg 2 ja 3 loogika on rajatud sellele, et nõue vaadatakse sättes nimetatud asjaolude ilmnemisel võlausaldajate üldkoosolekul uuesti läbi. Nõuet, mida võlausaldajate üldkoosolekul läbi ei vaadatud, ei saa uuesti läbi vaadata. Kostja loobus oma nõudest võlgniku vastu, kes ei ole käesoleva kohtumenetluse pooleks. Tegemist ei olnud sooritusega, mis oleks ühelgi viisil olnud seotud kostja nõude tunnustamisega või mittetunnustamisega võlgniku pankrotimenetluses. Veel vähem oli tegemist sooritusega hagejate kasuks, mida võiks lugeda hagejate mistahes nõude rahuldamiseks. Kuna hagejate hagi rahuldamine oli igasuguse perspektiivita ja kostja ei ole hagejate hagis esitatud nõuet rahuldanud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes ega ka mingis muus mõttes, on hagejate menetluskulude kostja kanda jätmine õigusvastane. Selline menetluskulude jaotus on
ka oma olemuselt ebaõiglane. Kostjal ei olegi võimalik hageja hagiavalduses esitatud nõuet rahuldada, sest kostja ei saa võlgniku pankrotimenetluses kohtuotsusega tunnustatuks loetud nõuet tunnustamata jätta. Hagejate seisukoht
7.Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud.
11.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda. TsMS § 164 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
12.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et praegusel juhul ei ole tegemist TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud olukorraga. Hagejad esitasid oma nõude kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS 106 lg-te 2 ja 3 alusel. PankrS § 106 lg 2 nägi ette, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Lg 3 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Kostja nõue võlgniku pankrotimenetluses tulenes tsiviilasjas nr 2-18-7634 tehtud õigeksvõtul põhinevast jõustunud kohtuotsusest. Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse kaitsmiseta tunnustatuks mh nõue, mis on kohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Kohtulahend võib olla saavutatud mh hagi õigeksvõtu või kompromissi sõlmimise teel. Eelnimetatud viisidel saadud kohtulahendid võivad olla tehtud olukorras, kus võlausaldaja ja võlgnik on olnud huvitatud nõude kiirest kohtulahendiga tunnustamisest enne pankrotimenetluse algust ning kohtulahend tehakse enne
seda, kui algatatakse võlgniku pankrotimenetlus. Sellised lahendid kuuluvad sundtäitmisele ning ei puutu asjasse, kas võlgnik vaidles nõudele vastu enne seda, kui võlausaldaja esitas hagi kohtusse (RKTKm 12.12.2018, 2-18-4731, p-d 16.1 ja 16.3). PankrS § 106 lg 2 ei sätesta võimalust avada kohtulahendiga rahuldatud nõude kohta uus sisuline kohtuvaidlus. Vastavalt PankrS § 106 lg-s 2 sätestatule ei ole välistatud hagi esitamine võlgniku vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse (RKTKm 23.02.2023, 2-21-5718, p-d 14 ja 17). Eeltoodust tulenevalt ei panda jõustunud kohtulahendist tulenevat nõuet kaitsmisele, vaid see loetakse PankrS § 103 lg 4 kohaselt kaitsmiseta tunnustatuks. Seejuures ei oma tähtsust, kas kohtulahend tehti hagi õigeksvõtu tõttu ning kas kohus haginõude olemasolu sisuliselt hindas või mitte. Seega ei saa nõuete kaitsmise koosolek kohtulahendist tulenevat nõuet PankrS § 106 lg 2 alusel uuesti läbi vaadata. Järelikult ei saa sellise nõude puhul nõude tunnustamist PankrS § 106 lg 3 alusel uuesti läbi vaadata ka kohus, kuna see tähendaks jõustunud kohtulahendi osas uue sisulise vaidluse avamist. See ei ole aga kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseadusest tuleneva nõuete kaitsmise ja tunnustamise korraga kooskõlas. Hagis esitatud nõuet ei oleks olnud võimalik seega rahuldada. TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eelduseks on see, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult (vt TsMS I komm (2017) § 168, p 3.5). Kuna hagejad esitasid maakohtule perspektiivitu nõude, ei saa ka asuda seisukohale, et kostja oma tegevusega hagejate nõude rahuldas. Seetõttu puudub alus TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulude kostja kanda jätmiseks ja menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel hagejate kanda jätta. TsMS § 173 lg 4 viimase lause kohaselt kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hagejad on osalenud menetluses ühiselt ning sarnases ulatuses, jätab ringkonnakohus menetluskulud TsMS § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda.
13.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 165 lg 1 alusel samuti võrdsetes osades hagejate kanda.
14.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kuna ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud hagejate kanda, tuleb kindlaks määrata kostja menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest (vt RKTKo nr 3-2-1-14215 p 21). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.