OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets (pankrotis) ja Osaühing Reyna Trade (pankrotis) hagi aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri Veli Kraavi ja aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus vastu tehingu tühisuse tuvastamise nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: OÜ Dagenhart (pankrotis, registrikood 11369292), pankrotihaldur Jüri Truuts Hageja II: OÜ Paxton Assets (pankrotis, registrikood 11411284), pankrotihaldur Indrek Lepsoo Hageja III: Osaühing Reyna Trade (pankrotis, registrikood 11411309), pankrotihaldur Andres Tootsman Hagejate I-III lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher (e-post: [email protected]) ja vandeadvokaat Neve Uudelt (e-post: [email protected]) Kostja I: aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, registrikood 10214334) pankrotihaldur Veli Kraavi (epost: [email protected]), lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (e-post: [email protected]) ja vandeadvokaat Kärt Saar Kostja II: aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus (registrikood 10131720, asukoht Kohtu tn 1, Kuressaare), lepinguline esindaja Allan Viirma (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets (pankrotis) ja Osaühing Reyna Trade (pankrotis) hagiavaldus.
Jätta menetluskulud solidaarselt OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets (pankrotis) ja Osaühing Reyna Trade (pankrotis) kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist
2-19-5986
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.17.04.2019 esitasid OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets (pankrotis) ja OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldurid (edaspidi hagejad või DPR) Pärnu Maakohtule hagi aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri Veli Kraavi (edaspidi kostja I) ja aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus (edaspidi kostja II) vastu tehingu tühisuse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad kohtul tuvastada, et aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (edaspidi ka SLK) poolt Saare Finants AS-ile väljastatud garantii, mille kohaselt SLK tasub OÜ Narva-Line ja Saare Finants AS-i vahel sõlmitud lepingutest tulenevad OÜ Narva-Line võlgnevused Saare Finants AS-ile 300 miljoni krooni ulatuses, on tühine. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kuigi hagejad ei ole garantii osapooleks, mõjutab garantii DPR-i õigusi. Puudub vaidlus, et SLK-l ei ole vara kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. See, kas ja mis ulatuses saab DPR oma nõude SLK pankrotimenetluses rahuldatud, sõltub seega sellest, kas ja mis summas on teistel võlausaldajatel SLK vastu nõudeid. Kui kohus tuvastab garantii kui ASi Holostovi Kinnisvarahaldus nõude aluseks oleva tehingu tühisuse, on SLK pankrotimenetluses võimalik rakendada meetmeid, mis välistavad AS-ile Holostovi Kinnisvarahaldus SLK pankrotivarast väljamaksete tegemise. DPR-i ainus võimalus kaitsta enda õigusi AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus tegevuse vastu SLK pankrotimenetluses on taotleda garantii tühisuse tuvastamist. Muud õiguskaitsevahendid DPR-il puuduvad. Sealhulgas ei saa DPR esitada hagi tsiviilasjas nr 2-18-7634 tehtud hagi õigeksvõtmise avalduse tagasivõitmiseks. Selline õigus on ainult SLK pankrotihalduril (PankrS § 118 lg 1), kes ei ole siiani sellist hagi esitanud. Praegusel juhul ei saa DPR tugineda garantii tühisusele vastuväitena AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus nõude tunnustamise vaidluses. PankrS § 103 lg-st 4 tulenevalt loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtulahendiga. Kuna garantiile tuginev AS-i Holostov Kinnisvarahaldus väidetav nõue on tsiviilasjas nr 2-18-7634 tehtud jõustunud (õigeksvõtul põhineva) maakohtu otsusega rahuldatud, on tõenäoline, et pankrotihaldur ei pane AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus nõuet üldse kaitsmisele. Garantii on näilik tehing TsÜS § 89 tähenduses. Poolte tahe ei olnud tekitada SLK-le garantiis märgitud kohustust. Garantii osapoolte SLK, OÜ Narva-Line ja Saare Finants AS-i nõukogu/juhatuse liikmed ei olnud teadlikud, et SLK oleks võtnud endale kohustuse tagada OÜ Narva-Line kohustusi Saare Finants AS-i ees. Garantii kannab SLK juhatuse liikmete Tõnis Rihvki ja Grete Kundratsi allkirjasid, kuid SLK teised juhatuse ja nõukogu liikmed ei olnud sellise garantii andmisest teadlikud. SLK majandusaasta aruannetest ei nähtu, et SLK oleks võtnud endale kohustuse tagada OÜ Narva-Line kohustusi Saare Finants AS-i ees 300 000 000 krooni ulatuses. Garantiid ei ole SLK aruandluses kajastatud kümne aasta vältel, mis kinnitab, et garantiid ei ole tegelikult selles märgitud kuupäeval (27.03.2006) antud. Garantiil puudus igasugune majanduslik eesmärk. On ka mõistetamatu, millise Saare Finants AS-i nõude tagamiseks esines vajadus anda SLK-poolne garantii. OÜ-l Narva-Line ei olnud Saare Finants AS-i ees kohustusi, mille täitmist SLK oleks saanud/pidanud tagama. Garantii on alternatiivselt vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 tähenduses. Garantii eesmärgiks oli tekitada AS-ile Holostovi Kinnisvarahaldus SLK pankrotimenetluse jaoks nõue. Garantii on seda eesmärki silmas pidades DPR-i hinnangul koostatud tunduvalt hiljem, kui on märgitud garantiidokumendile. Garantiidokument vormistati ja allkirjastati tõenäoliselt 2018. aasta kevadel, mil võis eeldada, et SLK suhtes algatatakse lähitulevikus pankrotimenetlus.
2.Kohus võttis esitatud hagi 24.04.2019 määrusega menetlusse. 22.05.2019 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise avalduse, millega kohus keelas kostjal II kostja I panrotimenetluses võlausaldajana hääleõigust teostada kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
2-19-5986
Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2019 määrusega tühistati maakohtu 22.05.2019 hagi tagamise määrus. Riigikohtu 02.12.2019 määrusega ei võetud hagejate määruskaebust ringkonnakohtu määrusele menetlusse.
3.13.06.2019 esitas kostja I vastuse hagiavaldusele, milles palutakse jätta hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel. Seda põhjusel, et hagejate õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigusest. Samuti ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejad on esitanud tuvastushagi, et tuvastada SLK poolt antud garantii tühisus. Hagejad ei ole garantii osapooleks, hagejate õigusi garantii ei reguleeri. Hagejate hinnangul mõjutaks käesoleva tsiviilasja tulemus nende õigusi SLK pankrotimenetluses. Holostovi Kinnisvarahalduse AS nõue pankrotimenetluses ei põhine mitte vaidlustatud garantiil, vaid tuleneb kohtuotsusest tsiviilasjas 2-18-7634. Kohtuotsus on täitedokument, mille kehtivus ei sõltu kohtuotsuse tegemise ajal esinenud õigussuhetest. Isegi, kui kohus tuvastaks, et garantii on tühine (mis ei ole võimalik), siis see ei too kaasa tagajärge, et tsiviilasjas nr 2-18-7634 tehtud kohtuotsus oleks tühine. Võltsitud täitedokument saaks olla selline dokument, mis on vormistatud nagu kohtuotsus, aga millist ei ole kohus tegelikult kunagi teinud, mis on nö fabritseeritud, kirjutatud dokumendile suvaline sisu ja vormistatud nagu kohtuotsus, võltsitud kohtuniku allkirja jne. Puudub vaidlus, et antud olukorras ei ole tegemist sellise olukorraga. Ka juhul, kui tsiviilasjas 2-18-7634 tehtud otsuse aluseks olevad õigussuhted tagasiulatuvalt muutuvad, ei muutu kohtulahend sellest „võltsituks“. Seega ei ole võimalik hagejate poolt kirjeldatud olukord, justkui garantii tühisuse tuvastamine tooks kaasa neile soovitud tagajärjed. Lisaks eeltoodule, kohtuotsus toob kaasa tagajärgi üksnes kohtumenetluse pooltele. Hagi rahuldamise korral oleks see siduv ainult menetlusosaliste suhtes (TsMS § 457 lg 1). TsMS § 457 lg 1 kohaselt oleks hagi rahuldamise ainukeseks tagajärjeks, et juhul, kui vaidlustatud garantii alusel esitaks keegi hagejate vastu nõudeid, saaksid nad keelduda nõude täitmisest, tuginedes asjaolule, et kohus on tuvastanud garantii tühisuse. Kohus ei saa tulenevalt võimude lahususe põhimõttest asuda kaitsma ühte pankrotimenetluse võlausaldajat täiendavate meetmetega, mida pankrotiseadus ei ole võlausaldajate kaitseks ette näinud. Pankrotiseadus kaitseb kõiki võlausaldajaid võrdselt. Juhul, kui kohus asuks täiendavalt kaitsma ühe võlausaldaja õigusi meetmetega, mida pankrotiseadus ette ei näe, siis see paneb ebaõiglasesse olukorda kõik teised võlausaldajad. See on just see olukord, mida pankrotihaldur peab pankrotimenetlust läbi viies vältima. Sisuliselt on hagejad võtnud käesoleva hagi esitamisega pankrotihalduri rolli ja asunud ise valima, millised tehingud tuleks nende hinnangul pankrotimenetluses tagasi võita. Juhul, kui kohus ei jäta käesolevat hagi läbi vaatamata, loob kohus sellega nö paralleelse pankrotimenetluse korra, kus saavad nö tehingute tagasivõitmise hagisid esitada kõik need võlausaldajad, kes pankrotihalduri tegevusega rahul ei ole ja/või kes ei saanud endal nõuete puudumise tõttu piisavalt hääli, et pankrotimenetluse käigus korraliselt oma õigusi teostada. Seadusandja on selgelt paika pannud, et selliste hagide esitamise õigus on ainult pankrotihalduril, mitte aga kõikidel nö huvitatud isikutel. Hagejate kriitika pankrotihalduri tegevusele, justkui peaks haldur täitma hagejate soove, ei ole kohane. Pankrotihaldur peab tegema seega otsuseid kooskõlas pankrotiseadusega ja lähtudes kõigi võlausaldajate ja ka võlgniku huvidest. Juhul, kui pankrotihaldur oleks käitunud nii, nagu hagejad soovivad, kuigi hagejatel ei ole SLK pankrotimenetluses märkimisväärses mahus nõudeid, oleks pankrotihaldur rikkunud selgelt seadust ja oleks eelistanud alusetult ühtesid võlausaldajaid teistele.
4.17.06.2019 saabus kohtule kostja II vastus hagiavaldusele, milles palutakse jätta hagi läbi vaatamata. PankrS ega TsMS ei võimalda sellise hagi esitamist ega menetlemist. Eeldades hagiavalduses esitatud faktiväidete õigsust, ei saa hagi rahuldada. Kostja II nõue SLK pankrotimenetluses tuleneb jõustunud kohtuotsusest. Jõustunud kohtuotsus on lõplik, jõus ja täidetav. Mitte mingisuguseid tõendeid garantii võltsituse kohta ei ole hagejad esitanud. Veelgi enam, hagejad ei ole ka garantiitehingu osapooled ning hagejate õiguseid ja
2-19-5986
kohustusi SLK antud garantii ei puuduta. Kui jaatada pankroti (ja mitte ainult pankroti) puhul tehingu osapooleks mitte olevate isikute õigust esitada hagisid tehingute tühisuse tuvastamiseks saab öelda, et nõuete kaitsmise funktsioon ja nõuete tunnustamise regulatsioon on pankrotiseaduses sisutu, kuna esineb ka paralleelne pankrotiseaduse väline võimalus samu küsimusi lahendada. Kostja II hinnangul on pankrotiseaduses siiski selge regulatsioon, millised nõuded loetakse tunnustatuks, millised pannakse kaitsmisele ja millisel moel on teistel võlausaldajatel võimalik nõuetele vastuväiteid esitada. Kohus ei saa menetleda pankrotimenetluses võlausaldajate nõuetega seonduvaid küsimusi väljaspool pankrotiseaduses sätestatud regulatsiooni. Kui kohus peab võimalikuks võtta menetlusse ühe võlausaldaja tuvastushagi teise võlausaldaja ja võlgniku vahel tehtud tehingu tühisuse tuvastamise nõudes, ei oma pankrotiseaduses sätestatud nõuete kaitsmise regulatsioon enam sisulist tähendust. Kostja II leiab, et mistahes eraldi tuvastushagide menetlemine pankrotimenetluses nõuete olemasolu või kehtivuse suhtes ei ole lubatav ning need küsimused tuleb lahendada üksnes ja ainult nõuete tunnustamise hagimenetlustes. Nõuete tunnustamise hagimenetlus on tuvastushagi menetluse erikord ning kui seadus võimaldab vaidlusi nõuete üle, siis pankrotimenetluses nõuetega seonduvaid vaidlusi lahendatakse üksnes selles korras. Hagejate seisukoht, et iga võlausaldaja võib enda äranägemisel asuda erinevate võlgniku tehingute suhtes sisuliselt tagasivõitmist teostama, on ekslik. Samuti on eksitavad hagejate viited Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, mille kohaselt on nõude tunnustamise vaidluses võlausaldajal, kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et tehing on näilik. Seda aga üksnes nõude tunnustamise vaidluses, kus võlausaldajal on vastuväidete esitamisel samad õigused, mis võlgnikul. Viidatud kohtulahend ega ka kehtiv seadus ei anna õigust esitada eraldi hagi kolmandate isikute vahel sõlmitud tehingute tühisuse tuvastamiseks ning asuda seejärel esitama väiteid ja argumente, mida vaidluses saavad esitada üksnes tehingu osapooled. Selleks on seadusandja näinud ette pankrotiseaduses tagasivõitmise instrumendi, millega on pankrotihalduril õigus tehinguid vajadusel tagasi võita. Hagejatel ei ole märkimisväärses ulatuses nõudeid SLK vastu. Garantii tühisuse võimalik tuvastamine ei mõjuta kostja II positsiooni SLK pankrotimenetluses ning ei mõjuta mitte ühelgi viisil hagejate õigusi SLK pankrotimenetluses. Seega ei ole hagejate õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning hagiga ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada.
5.14.08.2019 esitasid hagejad kohtule enda seisukoha kostjate hagivastustele. Kostjate taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagi rahuldamise korral ei saa AS Holostovi Kinnisvarahaldus (edaspidi ka Holostov) garantiist tuleneva väidetava nõude eest pankrotivarast väljamakset. Väites, et hagejad ei saavuta hagi rahuldamise korral oma eesmärki, kuna Holostovi garantiist tulenev nõue on asjas nr 2-18-7634 tehtud kohtuotsusega rahuldatud, eiravad kostjad Riigikohtu seisukohta asjas nr 3-2-1-157-16 tehtud lahendis. Kui kohus rahuldab hagi, jääb asjas nr 2-18-7634 tehtud kohtuotsus küll kehtima, kuid Holostovi garantiist tuleneva nõude tunnustamisega seonduvad õigused SLK pankrotimenetluses lõppevad ning Holostovile ei tohi (Riigikohtu seisukohast tulenevalt) garantiist tuleneva nõude eest SLK pankrotivarast väljamakset teha. Kui Holostovile ei tehta garantiist tuleneva nõude eest SLK pankrotivarast väljamakset, suureneb kõigi teiste SLK võlausaldajate, sh hagejate võimalus saada oma nõuded SLK pankrotivara arvel rahuldatud. See ongi hagiga taotlev eesmärk, mistõttu ei saa kuidagi väita, et hagejatel ei ole võimalik hagiga oma eesmärki saavutada. Hagi rahuldamise korral saab Holostovi nõude SLK pankrotimenetluses jätta tunnustamata. Kohus saab Holostovi nõude SLK pankrotimenetluses jätta tunnustamata sõltumata sellest, et selle kohta on pankrotimenetluse väliselt tehtud nõuet rahuldav kohtuotsus. Riigikohtu praktika kohaselt omab nõude tunnustamine / tunnustamata jätmine tähendust üksnes pankrotimenetluse raames (ehk kohus hindab, kas Holostov saab oma nõuet realiseerida pankrotimenetluses) ning see ei mõjuta pankrotimenetluse väliselt tehtud täitedokumentide olemasolu. Garantii tühisusele on õigustatud huvi tugineda ka hagejatel. Õiguskirjanduse kohaselt on tehingu osapooleks mitteoleval hagejal õigus taotleda tehingu tühisuse tuvastamist, kui vaidlusalune tehing
2-19-5986
mõjutab hageja õigusi ning omab tähendust pooltevahelise suhete seisukohast. Tehingu osapooleks mitteoleva isiku tuginemine tehingu tühisusele on järelikult lubatud, kui tehing mõjutab selle isiku õigusi. Kuna garantii kehtivus mõjutab hagejate õigusi SLK pankrotimenetluses (eelkõige võimalus saada oma nõuded mingis ulatuses rahuldatud), on hagejatel ka õigus taotleda garantii tühisuse tuvastamist, kuigi hagejad ise garantii osapooleks ei ole. Hagejatele esimeseks üldkoosolekuks määratud hääled ei oma tähtsust. See, kas ja kui suur nõue võlausaldajal pankrotivõlgniku vastu on, tuvastatakse nõude tunnustamise, mitte häälte määramise menetluses, kus nõuet sisuliselt ei kontrollita. Pankrotiseadus ei välista käesoleva hagi esitamist. Hagejad ei ole esitanud hagi garantii tagasivõitmiseks, vaid garantii tühisuse tuvastamiseks. Tehingu tagasivõitmine ja tehingu tühisuse tuvastamine on erinevad nõuded, millel on nii erinev sisu (tagasivõidetav tehing ei pruugi tühine olla) kui ka erinevad tagajärjed. Hagejate huvi garantii tühisuse tuvastamiseks ei välista see, et pankrotihalduril on võimalik esitada teistsugune hagi sarnase lõppeesmärgi saavutamiseks. Seda eriti olukorras, kus Veli Kraavi ei ole ühtegi hagi seoses garantiiga või asjas nr 2-18-7634 tehtud kohtuotsusega esitanud. Garantii tühisuse tuvastamine on hagejate ainus õiguskaitsevahend. Veli Kraavi SLK pankrotihaldurina ei ole teinud midagi selleks, et vaidlustada Holostovi garantiist tulenevat väidetavat nõuet või selle tunnustatuks lugemist SLK pankrotimenetluses, kuigi võimalusi selleks on olnud mitmeid. Kuna Veli Kraavi ei pannud Holostovi garantiist tulenevat nõuet SLK nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmisele, ei olnud hagejatel võimalik vastuväitega takistada Holostovi nõude tunnustatuks lugemist ning tagada seeläbi, et ka Holostovi garantiist tuleneva nõude tunnustamise osas algatataks nõude tunnustamise hagimenetlus, kus kohus kontrolliks Holostovi nõuet ning garantii tühisust. Eelnevast nähtuvalt ei ole hagejad eiranud pankrotimenetluses nõuete vaidlustamiseks ettenähtud korda või muul moel jätnud kasutamata seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendid oma eesmärgi saavutamiseks. Käesolev hagi on ainus võimalus kuidas hagejad saavad oma õigusi kaitsta. Käesoleva hagi esitamine ja rahuldamine on kõigi SLK võlausaldajate ja ka SLK enda huvides, kuna see võimaldaks teha SLK pankrotivarast rohkem väljamakseid SLK tegelikele võlausaldajatele. Ainus võlausaldaja, kelle huvides käesoleva hagi menetlemine ei ole, on Holostov. Holostovil ei ole aga subjektiivset õigust nõuda, et tema väidetava nõude aluseks oleva tehingu üle jääkski kohtute poolt sisuline hinnang andmata. Sellise hagi esitamise õigus on seaduses ettenähtud. Hagejate õigus käesolev hagi esitada tuleneb TsMS § 368 lõikest 1, mis annab õiguse esitada tuvastushagi alati, kui kohtu hinnangul esineb hagejal konkreetse tuvastamise vastu õiguslik huvi. Pankrotiseaduses ei ole sätestatud, et pankrotivõlausaldajal ei ole TsMS § 368 lõikes 1 sätestatud tuvastushagi esitamise õigust, kui tuvastushagi puudutab teise võlausaldaja ja pankrotivõlgniku vahelist tehingut. Oluline on üksnes see, kas konkreetsel juhul on TsMS § 368 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud ehk kas hagejal on hagejatel olema võimalust garantiid vaidlustada, on väär, kinnitab ka Riigikohtu seisukoht, et pankrotivõlausaldajal peab olema võimalik oma õigusi potentsiaalsete kuritarvituste eest kaitsta. Üldjuhul on pankrotivõlausaldajal võimalik oma õigusi potentsiaalsete kuritarvituste eest kaitsta läbi nõudele vastuväite esitamise nõuete kaitsmise koosolekul. Kuna seda võimalust hagejatel praegu ei olnud, peabki hagejatel olema õigus esitada käesolev hagi.
Kohtu seisukoht
6.TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohtul tuleb õigusliku huvi kontrollida igas menetlusetapis. Õigusliku huvi puudumise korral võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata või jätta hagi läbi vaatamata vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-s 2 või § 423 lg 2 p5
2-19-5986 s 2 sätestatud alustel (Riigikohtu 24.09.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14, Riigikohtu 27.11.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 19).
Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt soovivad hagejad 27.03.2006 aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii poolt Saare Finants AS-ile väljastatud garantii, mille kohaselt SLK tasub OÜ Narva-Line ja Saare Finants AS-i vahel sõlmitud lepingutest tulenevad OÜ Narva-Line võlgnevused Saare Finants AS-ile 300 miljoni krooni ulatuses, tühisuse tuvastamist. Kokkuvõtvalt toovad hagejad õigusliku huvi osas välja, et garantii kehtivus mõjutab hagejate õigusi SLK pankrotimenetluses (eelkõige võimalus saada oma nõuded mingis ulatuses rahuldatud) – hagi rahuldamisel garantiist tuleneva nõude tunnustamisega seonduvad õigused SLK pankrotimenetluses lõppevad ning Holostovile ei tohi garantiist tuleneva nõude eest SLK pankrotivarast väljamakset teha. Hagejad leiavad, et seetõttu on neil õigus taotleda garantii tühisuse tuvastamist, kuigi hagejad ise garantii osapooleks ei ole. Kohus nõustub käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2019 määruses toodud seisukohaga, et hagejate puudub õiguslik huvi kolmandate isikute vahel sõlmitud garantii tühisuse tuvastamiseks, sest nad pole selle garantii pooleks (ringkonnakohtu määruse p-id 48-50). Ka Riigikohus on välja toonud, et kui hageja ei ole kausaaltehingu subjektiks (kas lepingu pooleks või lepinguga soodustatud või kaitstud isikuks vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 80 või 81), ei saa tal olla õigustatud huvi kausaaltehingu kehtivuse vastu, sest see tehing ei tekita, lõpeta ega muuda tema õigusi lepingu poolte ega teiste isikute suhtes (Riigikohtu 11.04.2006 otsus asjas nr 3-2-1164-05, p 12; 13.02.2008 otsus asjas nr 3-2-1-140-07, p 13). Käesoleval juhul ei tekitata, lõpetada ega muudeta vaidlusaluse garantiiga hagejate õigusi mingil viisil ning järelikult puudub hagejatel õiguslik huvi garantii tühisuse tuvastamiseks. Riigikohus on küll jaatanud, et võlausaldajal, kes pole tehingu pool, on võimalik tugineda vastuväitele, et kolmandate isikute vahel tehtud tehing on näilik, kuid piirates sellist võimalus üksnes nõude tunnustamise üle peetava vaidlusega. Riigikohus on välja toonud, et nõude tunnustamise hagi menetlemisel ei kehti tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool (Riigikohtu 02.11.2011 otsus asjas nr 3-2-1-95-11, p 11). Hagejad pole esitanud antud juhul ühtegi pankrotiseaduses nimetatud nõuet, vaid on esitanud TsMS § 368 lg 1 järgi menetletava nõude garantii tühisuse tuvastamiseks, millisel juhul kehtivad viidatud tavajuhtumi piirangud. Pankrotimenetluses esinevat majanduslikku huvi ei saa pidada õiguslikuks huviks (TsMS § 368 lg 1 tähenduses) sekkuda kolmandate isikute vahelisse õigussuhtesse, seda eelkõige olukorras, kus pankrotimenetluses on selliste tehingute kehtetuks tunnistamiseks ette nähtud eraldi õiguskaitsevahend (määruse p 7).
7.Kohtu hinnangul on hagejate eesmärk hagi esitamisega saavutada samasugune tagajärg, kui SLK pankrotihaldur oleks esitanud SLK õigeksvõtu tagasivõitmise hagi PankrS § 110 järgi. Selleks on esitanud hagejad garantii tühisuse tuvastamise hagi käesolevas asjas ning tsiviilasjas nr 2-19-7608 on hagejad esitanud kostja II nõude tunnustamata jätmise nõude SLK pankrotimenetluses. Hagejad on korduvalt märkinud, et nad pole SLK pankrotihalduri tegevusega rahul ning heidavad eelkõige talle ette vastava tagasivõitmise hagi esitamata jätmist. Hagejate hinnangul saaks käesolevas asjas ning tsiviilasjas nr 2-19-7608 esitatud hagide tulemusel välistada kostja II garantiist tulenevad nõuded SLK pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses on ette nähtud kindel kord, kuidas on võimalik võlgniku tehtud tehinguid kehtetuks tunnistada. Seda saab teha läbi tagasivõitmise hagi esitamisega (PankrS §-d 109 ja 110). Seadusandja on ette näinud, et tagasivõitmise hagi saab kohtule esitada üksnes pankrotihaldur (PankrS § 118 lg 1). Tagasivõitmise hagi esitamise õiguse andmine pankrotihaldurile on vajalik seetõttu, et halduril pole pankrotimenetluses varalisi huve, tal on kohustus kaitsta samaaegselt võlausaldajate ja võlgnike õigusi ning huve ja tal on kohustus tagada õiglane ning erapooletu pankrotimenetlus. Nii on tagatud, et tagasivõitmise hagid esitatakse kõigi õigusi ja huve arvestatavalt. Võlausaldajatel on seevastu aga
2-19-5986 pankrotimenetluses selge isiklik majanduslik huvi saada enda nõue tunnustatud ning täidetud. Kui jaatada teoreetilist võimalust, et võlausaldajatel on võimalik pankrotimenetluse teiste võlausaldajate nõuete suhtes esitada kohtusse nõudeid, mis kannavad eesmärki saavutada tagasivõitmise hagi tagajärg (nt olukorras, kui haldur pole otsustanud tagasivõitmise hagi esitada ning võlausaldaja pole sellise otsusega rahul), takistaks see selgelt pankrotimenetluse efektiivset läbiviimist. Samuti oleks see vastuolus PankrS § 118 lg-s 1 sätestatu eesmärgiga. Olukorras, kui hagejad pole rahul pankrotihalduri poolsete ülesannete täitmisega konkreetses pankrotimenetluses, saavad hagejad esitada kaebuse pankrotihalduri tegevuse peale PankrS § 67 ettenähtud korras (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2019 määruse p-i 51).
8.Eeltoodud põhjendustel puudub kohtu hinnangul hagejal käesoleval juhul õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 järgse hagi esitamiseks, mistõttu tuleb esitatud hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel.
9.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui jaatada hagejatel õigusliku huvi olemasolu tuvastushagi esitamiseks, pole kohtu hinnangul hagejatel võimalik soovitud eesmärki siiski saavutada. Hagi rahuldamise korral tuvastaks kohus, et vaidlusalune garantii on tühine. Sellisel kohtuotsusel puudub regulatiivne mõju, see sedastab üksnes senist õiguslikku olukorda. Seega ei too garantii tühisuse tuvastamine kaasa õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse kehtetuks tunnistamist. Kusjuures teises kohtuasjas ei saagi jõustunud kohtuotsust vaidlustada, veelgi enam ei saa selle kohtuotsuse õiguslikes tagajärgedes muudatusi tekkida isikute hagi alusel, kes pole kõnealuse kohtuotsuse poolteks. Seega jääb kostja II nõude osas kehtima maakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 2-18-7634, millega kohus mõistis SLK-lt välja kostja II kasuks võlgnevuse summas 18 891 010,94 eurot. Olenemata käesolevas asjas tehtavast kohtulahendist, tuleb halduril asjas nr 2-18-7634 jõustunud kohtuotsusest lähtuda ning kostja II kasuks kohtulahendiga rahuldatud nõue tuleb kaitsmiseta tunnustada (PankrS § 103 lg 4). Hagejate viidatud Riigikohtu seisukohad, mis on esitatud 22.02.2017 määruses asjas nr 3-2-1-157-19, pole käesoleval juhul asjakohased. Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt ei takista nõude tunnustamine, isegi kui selle kohta on tehtud jõustunud kohtulahend, hilisema tagasivõitmise tagajärgede arvestamist edasises pankrotimenetluses, on esitatud kontekstis, kus vaidlustati pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi läbi vaatamata jätmist. Riigikohus on selles lahendis osundanud, et pankrotihalduril on õigus keelduda kohustuse täitmisest pankrotivara arvel, kui kohus tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks tehingu, mille teisel poolel oli õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Käesoleval juhul pole esitatud tagasivõitmise hagi pankrotiseaduses ettenähtud korras (sellist hagi ei saagi hagejad esitada, määruse p 7), vaid hagejad on esitanud TsMS § 368 lg 1 alusel tuvastamisnõude. Menetluskulud
10.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Et kohus jätab esitatud hagi läbi vaatamata, jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.